3-14-50452/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

09.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50452

Haldusasi

Andrei Rootalu kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks, Tartu Vangla

06.03.2014. a otsuse nr 1-13/14-2 tühistamiseks ja

vangla kohustamiseks võimaldada tal karistust kanda

selleks ettenähtud suurusega kambris

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Rootalu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Rootalu

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a määrus ning

saata asi halduskohtule tagasi kaebaja poolt esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Rootalu esitas 08.01.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju

tekitamise eest, kuna teda on Tartu Vanglas kinni peetud liiga väikeses elukambris, kus tal oli

isiklikku ruumi 2,47 m2. Nõutava hüvitise kogusummat A. Rootalu taotluses ei märkinud,

taotledes vanglalt õiglast kahjutasu, mis on proportsioonis EIK poolt varasemalt määratud

analoogsete kahjutasudega. Kahjunõudes taotles A. Rootalu ka tema üksinda kambris hoidmist

ning kambri õhuaknale lisatud metallplaatide ja võrgu eemaldamist.

2. Tartu Vangla 06.03.2014. a otsusega nr 1-13/14-2 jäeti A. Rootalu kahju hüvitamise taotlus

rahuldamata.

06.04.2014 esitas A. Rootalu Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja taotleb

selles mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 15 eurot iga ööpäeva eest, mil teda on Tartu

Vanglas hoitud kambris, kus tal on isiklikku ruumi alla 3 m2. Kaebaja taotleb ka Tartu Vangla

06.03.2014. a otsuse nr 1-13/14-2 tühistamist. Samuti taotleb kaebaja vangla kohustamist lubada

tal karistust kanda kambris, kus talle on tagatud piisav ja nõuetele vastav kambri pindala.

Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a määrusega jäeti rahuldamata A. Rootalu taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (p 1); A. Rootalu kaebus jäeti käiguta (p 2) ning

anti puuduse kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks tähtaeg 10 päeva kohtumääruse

kättesaamisest arvates (p 3); Määruse põhjendused:

1) Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi

taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 51,52 eurot. HKMS §-s 112 lg 1 p 1 nimetatud

väljaminekuid, mida võiks sissetulekutest maha arvata, on olnud summas 36,06 eurot.

HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja

kuu kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 7,73 eurot. Kaebajat saab seega pidada

käesolevas asjas maksejõuetuks. RLS § 571 lg 3 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju

hüvitamiseks kaebuse esitamisel, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning

taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, riigilõivu 250 eurot;

2) Kohtu hinnangul ei ole siiski kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine

hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed.

EIK praktikas on asutud seisukohale, et soovitav kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumi

minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. EIK-i hinnangul on olukord, kus kinnipeetava

isikliku ruumi suuruseks kinnipidamisasutuses on vähem kui 3 m2, iseenesest Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikkel 3 rikkumine

(Ananyev jt vs Venemaa (2012) p 145, Tunis vs Eesti (2013) p 43-49). Tartu Vanglalt saadud

info järgi on vangla E-hoone ja S-hoone kambrites ühe kinnipeetava kohta pinda 3,95-4 m2;

3) Määruse põhjendava osa p-s 8 märgib halduskohus, et eeltoodust tulenevalt annab kohus

A. Rootalule 10-päevase tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks.

Nagu eelnevalt selgitatud, tasutakse RLS § 571 lg 2 kohaselt 22 704 euro suuruselt nõudelt

riigilõivu 681,12 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 22.05.2014 esitas A. Rootalu määruskaebus, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu

19.05.2014. a määrus, vabastada ta riigilõivu tasumisest ja võtta tema kahjunõue Tartu Vangla

suhtes menetlusse. Kaebaja leiab, et halduskohus ei pööranud tähelepanu kaebuse sellele

punktile, kus viidati EIK neile lahenditele mis ütlevad, et isikliku ruumi arvutamisel tuleb kambri

üldpindalast maha arvata ka mööbli alla jääva ala pindala. Kui kaebaja kambris oleva mööbli

alune pindala ruumi pindalast maha arvata, siis on ilmselgelt tegemist EIÕK artikli 3

rikkumisega.

Lisaks eeltoodule viitab A. Rootalu ka sellele, et haldusasjas nr 3-14-63 on analoogse sisuga

I. Jatsõšõni kaebus menetlusse võetud ja kaebaja eelnevalt riigilõivu tasumise kohustusest

vabastatud põhjendusega, et kaebust ei saa ilmselgelt perspektiivituks lugeda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning saata asi halduskohtule tagasi kaebaja poolt esitatud

riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse uueks läbi vaatamiseks.

6. Ringkonnakohus ei võta käesolevas määruses seisukohta selle kohta, kas A. Rootalu taotluse

rahuldamata jätmine oleks halduskohtu poolt esitatud põhjenduste järgi sisuliselt õige või mitte,

sest ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlusaluse määruse koostamisel teinud olulise

menetlusvea, mis tuleb halduskohtul endal taotluse uuesti läbivaatamise käigus parandada.

7. Nimelt märgib halduskohus vaidlusaluse määruse põhjendava osa p-s 8, et kohus annab

A. Rootalule 10-päevase tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks ja

nagu eelnevalt selgitatud, tasutakse RLS § 571 lg 2 kohaselt 22 704 euro suuruselt nõudelt

riigilõivu 681,12 eurot. Kuna 19.05.2014. a määruse resolutsioonis ei ole eraldi ära toodud

riigilõivusummat, mille kaebaja 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest tasuma peaks,

siis järeldab ringkonnakohus, et see summa, mille tasumiseks A. Rootalu kohustatakse, ongi

määruse põhjendava osas p-s 8 toodud summa, so 681,12 eurot.

8. Samas ei nähtu asja materjalidest, et A. Rootalu oleks Tartu Vanglalt nõudnud kahju

hüvitisena 22 704 eurot. Sellist summat ei nõua kaebaja ka halduskohtule esitatud kaebuses.

A. Rootalu nõudis vanglalt õiglast kahjutasu, mis on proportsioonis EIK poolt varasemalt

määratud analoogsete kahjutasudega ning halduskohtule esitatud kaebuses taotleb ta

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 15 eurot iga ööpäeva eest, mil teda on Tartu Vanglas

hoitud kambris, kus tal on isiklikku ruumi alla 3 m2 (tl 2 ja 4). Kaebuses halduskohtule märkis

A. Rootalu ka seda, et kahjunõude esitamise põhjuseks oli see, et alates 08.05.2013 viibib ta

Tartu Vanglas.

Halduskohtu vaidlusaluse määruse põhjendava osa p-s 6 märgiti, et RLS § 571 lg 3 kohaselt

tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel, kui nõutava hüvitise summa

jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, riigilõivu

250 eurot. Sellest võib järeldada, et halduskohus pidas halduskohtule esitatud kaebuses toodud

nõuet selliseks, milles konkreetset hüvitisesummat ei märgita ja soovitakse hüvitise

väljamõistmist kohtu poolt õigeks peetud summas. Nagu juba eelnevalt märgitud, viidatakse

halduskohtu vaidlusaluse määruse p-s 8 aga kindlale hüvitisesummale – 22 704 eurot, millelt

tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on 681,12 eurot ja millise summa tasumiseks kaebajat ka

kohustatakse.

Samas ei nähtu halduskohtu 19.05.2014. a määruse põhjendustest, millise ajavahemiku, milliste

andmete ja milliste arvutuste alusel on halduskohus leidnud, et A. Rootalu poolt nõutava

hüvitisesumma suurus on just selline ja et seetõttu on riigilõivusummaks, mille kaebaja tasuma

peab, 681,12 eurot.

9. Kuna halduskohtu vaidlusaluse määruse põhjendused nõutava kahjuhüvitise summa osas on

vastuolulised (250 eurot ja 22 704 eurot) ning määrusest ei ole arusaadav, miks käsitletakse

määruse põhjendava osa p-s 8 nõutava hüvitisesummana just 22 704 eurot, kuigi selline summa

ei tulene ei vanglale esitatud taotlusest ega ka halduskohtule esitatud kaebusest, tuleb

halduskohtu määrus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata halduskohtule

tagasi A. Rootalu taotluse uueks läbivaatamiseks.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

3

4