3-14-50416/12 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50416 Haldusasi D.P. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 7380 eurot, Tartu Vangla 06.03.2014. a otsuse nr 1-13/15-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lõpetada kaebaja alandamine ja ahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus D.P. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja D.P. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määruse p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.P. esitas 08.01.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju tekitamise eest, kuna teda on Tartu Vanglas kinni peetud liiga väikeses elukambris, kus tal oli isiklikku ruumi 2,47 m2. Kahjunõudes taotles D.P. ka tema alandamise ja ahistamise kohest lõpetamist ning seda, et tal lubataks elada selleks ettenähtud pindalal. Samuti taotles D.P. kahjunõudes Tartu Vangla aknatrellidelt sinna lisatud metallplaatide ja võrgu eemaldamist.

2. Tartu Vangla 06.03.2014. a otsusega nr 1-13/15-2 jäeti D.P. i kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 01.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse D.P. i kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja taotleb selles mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 15 eurot iga ööpäeva eest, mil teda on Tartu Vanglas hoitud kambris, kus tal on isiklikku ruumi alla 3 m2 ehk alates 31.10.2012 kuni kaebuse esitamise hetkeni. Kaebaja taotleb ka Tartu Vangla 06.03.2014. a otsuse nr 1-13/15-2 tühistamist. Samuti taotleb kaebaja tema alandamise ja ahistamise lõpetamist

2 Kaebaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite kohaselt tuleb kinnipeetava isikliku ruumi arvutamisel kambri üldpinnast maha arvata ka mööbli alla jääv pind. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Halduskohus lisas käesoleva haldusasja materjalide juurde analoogse sisuga haldusasjas nr 3-14-50427 Tartu Vanglale tehtud teabenõude (tl 15), milles halduskohus palus HKMS § 58 alusel teavet Tartu Vangla kambrite pindalade kohta. Halduskohus esitas vanglale järgmised küsimused: 1)Kui suur on kinnipeetava või vahistatu kambri pindala nii E- kui S-hoonetes ning kui suure osa sellest pindalast võtab enda alla tualettruum? 2)Kas sama hoone kambrid on ühesuguse põhiplaaniga sõltumata korrusest ja eluosakonnast? 3)Kas esineb ka tavapärasest erineva suurusega kambreid, milles kinnipeetavad või vahistatud viibivad kahekesi?

4. Halduskohus võttis käesoleva haldusasja materjalide juurde ka haldusasjas nr 3-14-50427 koostatud teabenõudele Tartu Vangla poolt 09.04.2014 esitatud vastuse koos kambrite joonistega. Viidatud vastuses selgitas Tartu Vangla, et Riigi Kinnisvara AS ja Tartu Vangla üürilepingu 3/2-10 jooniste ja ruumide eksplikatsiooni tabelite järgi on Tartu Vangla S-hoone kambrite pindala ilma tualettruumita 8,0 m2. Tualettruumi pindala on tabelite kohaselt 1,8 m2. Joonistel ja ruumide eksplikatsiooni tabelites on E-hoone kambrite pindala ilma tualettruumita 7,9 ja 8,0 m2. Eelduste kohaselt on pindala erinevus tingitud sellest, et erinevate kambrite pikema külje mõõtmeteks on joonisel toodud 4,31 ja 4,33 m. E-hoone kambrite tualettruumi pindala on tabelites 1,8 m2. E- ja S-hoone tavalised kambrid on ühesuguse põhiplaaniga, sõltumata eluosakonnast ja korrusest. Tavapärasest erinevad kambrid, kus kinnipeetavad ja vahistatud võivad viibida on invakambrid, psühhiaatria osakonna kambrid, vastuvõtukambrid ja kartserikambrid. Invakambrid ja psühhiaatriaosakonna kambrid on suuremad ning sinna saab paigutada ka kolm kinnipeetavat. Vastuvõtukambrid on tavakambritest suuremad, aga need ei ole mõeldud kinnipeetavate elukambriteks. Kartserikambrid on samasuured kui E hoone kõik kambrid aga nendes ei ole nn sisseehitatud seintega tualetti. Kartseris on WC eraldatud ülejäänud kambriosast vangla enda poolt ehitatud kergseinaga.

5. Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määrusega jäeti rahuldamata D.P. i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (p 1); D.P. i kaebus jäeti käiguta osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vanglalt hüvitist summas 7380 eurot (p 2) ning anti puuduse kõrvaldamiseks, so 221,40 euro riigilõivu tasumiseks tähtaeg 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates (p 3). Määruse põhjendused: 1) Halduskohus selgitab, et kohus saab menetleda kahjunõuet üksnes perioodi 31.10. 2012- 06.03.2014 osas (k.a), mis on 492 ööpäeva, sest üksnes selle ajavahemiku osas on kahjunõude puhul läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus;

2) Kaebaja taotleb kaebuses ka tema alandamise ja ahistamise lõpetamist ning tema lubamist kanda karistust nõuetele vastaval kambripindalal. Sellise kohustamisnõude esitas kaebaja ka 08.01.2014. a taotluses, kuid Tartu Vangla 06.03.2014. a otsuses nr 1-13/15-2 ei ole kohustamisnõude osas eraldi seisukohta võetud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtutel tuleb kohtueelse menetluse läbituse hindamisel võtta seisukoht haldusorgani poolt kohtueelses menetluses sooritatud toimingute õiguspärasuse osas ning juhtudel, kus haldusorgan on isiku avalduse õigusvastaselt läbi vaatamata jätnud, lugeda kohtueelne menetlus läbituks. Kuna Tartu Vangla pole selle nõude osas eraldi otsustust teinud, loeb kohus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneva kohustusliku vaidemenetluse kohustamisnõudes läbituks;

3

3) HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Antud juhul tuleb kaebajal riigilõivu tasuda lähtudes RLS § 571 lg-st 2, kuna kahjunõude esitamisel tasutav riigilõiv on suurem kui kohustamis- ja tühistamiskaebuse puhul. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist 15 eurot iga vanglas veedetud ööpäeva eest. Kuna kohus saab menetleda kahjunõuet perioodi 31.10.2012-06.03.2014 eest, siis on kahjunõude suuruseks kokku 7 380 eurot (so 492 ööpäeva x 15 eurot). Käesolevalt kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 3 protsenti eelnimetatud summalt, mis on kokku 221 eurot ja 40 senti. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (01.12.2013-30.03.2014) kokku 50 eurot. HKMS §-s 112 lg 1 p 1 nimetatud väljaminekuid, mida võiks sissetulekutest maha arvata, on olnud summas 35 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 7,50 eurot. Kaebajat saab seega pidada käesolevas asjas maksejõuetuks;

4) Kohtu hinnangul ei ole siiski kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. EIK praktikas on asutud seisukohale, et soovitav kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumi minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. EIK-i hinnangul on olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks kinnipidamisasutuses on vähem kui 3 m2, iseenesest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikkel 3 rikkumine (Ananyev jt vs Venemaa (2012) p 145, Tunis vs Eesti (2013) p 43-49);

5) Kaebaja on kaebuses märkinud, et tal on Tartu Vangla kambris isiklikku ruumi alla 3 m2. Kohus kaebaja sellekohase väitega nõustuda ei saa, kuna vastusena kohtu teabenõudele kambrite põrandapinna kohta haldusasjas nr 3-14-50427 teatas Tartu Vangla kohtule et Riigi Kinnisvara AS ja Tartu Vangla üürilepingu 3/2-10 joonistel ja ruumide eksplikatsiooni tabelites on Tartu Vanglas S-hoone kambrite pindala ilma tualettruumita 8,0 m2 ning E-hoone kambrite pindala ilma tualettruumita on kas 7,9 m2 või siis 8,0 m2. E- ja S-hoone tavalised kambrid on ühesuguse põhiplaaniga, sõltumata eluosakonnast ja korrusest. Tualettruumi pindala on 1,8 m2. Tartu Vangla esitas kohtule ka E- ja S-hoone tavapäraste kambrite (E-2008 ja S-376) joonised. Seega on eelnevast tulenevalt Tartu Vangla tavapärase kambri põrandapind koos tualettruumiga S-hoones 9,8 m2 ning E-hoones 9,8 m2 või 9,7 m2. EIK praktika kohaselt aktsepteeritakse isikliku ruumina kambri pindala ning seal viibivate kinnipeetavate jagatist (Jirsak vs Tšehhi, Ananyev jt vs Venemaa). Kohus märgib, et kambris asuvat tualetti (1,8 m2) ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p-s 7 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. Halduskohtu seisukohta kinnitab muu hulgas EIK seisukoht asjas Tunis vs Eesti (p 46), kus EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Tartu Vanglas hoitakse kinnipeetavaid kambrites kahekesi. Seega on kinnipeetavate isiklik ruum Tartu Vangla kambrites S-hoones 4 m2 ja E-hoones 4 m2 või 3,95 m2. Kohus osutab, et konventsioonist ei tulene lõplikult ja üheselt, kui palju isiklikku ruumi tuleb igale kinnipeetavale tagada tema inimväärika kohtlemise tagamiseks. EIK-i hinnangul, kui kinnipeetavale võimaldatav isiklik ruum on vahemikus 3 – 4 m², siis sõltub vangistustingimuste kooskõla artikli 3 nõuetega muudest tingimustest, sh tualeti privaatse kasutamise võimalusest, naturaalse valguse ja õhu juurdepääsust, piisavast küttest ning muudest sanitaartingimustest. Kaebaja ei ole kaebuses kaevanud oma kambris üldiste valitsevate kinnipidamistingimuste muude aspektide üle. Tartu Vangla on 2000. aastal spetsiaalselt vangide kinnipidamiseks püstitatud nüüdisaegne ehitis ning kohtul ei ole ka alust kahelda, et sealsed tingimused vastavad

4 sellisele ehitisele kehtestatud nõuetele. Kohus märgib täiendavalt, et kambri mööbli alla jäävale põrandapinnale on EIK osutanud olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum kambris oli alla 3 m2, sisaldades ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi, et rõhutada konventsiooni artikkel 3 rikkumist. Kuna antud juhul on tõendatud, et kaebaja isiklik ruum kambris ei olnud alla 3 m2, siis ei saa halduskohtu hinnangul mööbli tõttu ruumi vähenemine olla selliseks vangistustingimuseks, mis koos isikliku ruumiga arvestatuna tingiks kaebaja ebainimliku või alandava kohtlemise;

6) Arvestades kaebaja isikliku ruumi suurust Tartu Vanglas ning pidades silmas, et kaebaja ei ole kohtule esitatud taotlustes esile toonud asjaolusid, mis võiksid tingida kaebaja inimväärikuse alandamise õigusliku hindamise erinevalt EIK sellekohasest praktikast, on halduskohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust hinnata kaebaja kavandatavat menetluses osalemist hüvitamisnõude osas edukaks. Kuna kaebaja esitatud kohustamis- ja tühistamisnõue on otseselt seotud perspektiivitu hüvitamisnõudega, siis on ka nende nõuete osas kaebuse eduväljavaated vähesed.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. 28.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse D.P. i määruskaebus, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määrus, vabastada ta riigilõivu tasumisest ja võtta tema kahjunõue Tartu Vangla suhtes menetlusse. Kaebaja leiab, et halduskohus ei pööranud tähelepanu kaebuse sellele punktile, kus viidati EIK neile lahenditele mis ütlevad, et isikliku ruumi arvutamisel tuleb kambri üldpindalast maha arvata ka mööbli alla jääva ala pindala. Kui kaebaja kambris oleva mööbli alune pindala ruumi pindalast maha arvata, siis on ilmselgelt tegemist EIÕK artikli 3 rikkumisega. Lisaks eeltoodule viitab D.P. ka sellele, et haldusasjas nr 3-14-63 on analoogse sisuga I. Jatsõšõni kaebus menetlusse võetud ja kaebaja eelnevalt riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud põhjendusega, et kaebust ei saa ilmselgelt perspektiivituks lugeda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. HKMS §-st 111 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Isiku maksejõuetuse tuvastamine ei tingi automaatselt isiku vabastamist riigilõivu tasumisest. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta. Käesolevas asjas on halduskohus tuvastanud D.P. i maksejõuetuse, milles ei kahtle ka ringkonnakohus. Seega puudub vaidlus, et kaebaja oli kaebuse esitamisel maksejõuetu.

9. Halduskohus on kaebaja riigilõivust vabastamisest keeldumist põhjendanud kaebuse vähese edulootusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse eduväljavaadete kontrollimisel ei ole halduskohtul keelatud anda hinnangut ka kaebaja sisuliste väidete, sh põrandapinna suurust puudutavate väidete õigsusele. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult ja kohtupraktikat arvestades selgitanud põhjuseid, mis tingisid kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

5 kinnipeetava isikliku ruumi (3,95-4 m²) vastavuse kohta EIK lahendites märgitud nõutavale suurusele. Halduskohus on asjakohastele EIK lahenditele õigesti viidanud. VSkE § 6 lg 6 sätestab, et kinnipeetavale on kambris ette nähtud vähemalt 3 m² põrandapinda. Kuigi kaebaja ei ole tõendanud enda väidet, et 4 m²-st tuleb maha arvata mööbli alla jääv põrandapind, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et eelviidatud normi sõnastuses ei ole sätestatud, et mõeldud on vaba põrandapinda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et üldteadaolevalt lähtutakse eluruumi pindala mõõtmisel eluruumi kogupinnast, arvestamata sellest maha mööbliga kaetud alasid. Ka eeltoodu ei lükka ümber halduskohtu järeldust, et kaebaja isiklik ruum kambris on vähemalt 3,95-4 m². Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kambri mööbli alla jäävale põrandapinnale on EIK oma lahendites osutanud olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum kambris oli alla 3 m2, sisaldades ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi, et rõhutada konventsiooni artikkel 3 rikkumist. Kuna antud juhul on tõendatud, et kaebaja isiklik ruum kambris oli vähemalt 3,95 m2 ühe isiku kohta, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul mööbli tõttu ruumi vähenemine olla selliseks vangistustingimuseks, mis tingiks kaebaja ebainimliku või alandava kohtlemise.

10. Mis puudutab määruskaebuse esitaja viidet sellele, et analoogse sisuga hüvitamiskaebus võeti haldusasjas nr 3-14-63 halduskohtus menetlusse, vabastades eelnevalt kaebuse esitanud kinnipeetava riigilõivu tasumise kohustusest, siis ainuüksi asjaolu, et varasemalt teise kinnipeetava poolt esitatud kaebus võeti menetlusse, ei tingi käesolevas asjas kaebaja vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus viitab seoses haldusasjaga nr 3-14-63 ka sellele, et nimetatud asjas tegi halduskohus 13.05.2014 otsuse, millega jättis esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määruse p 1 muutmata.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/