3-14-51069/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51069 Määruse kuupäev 9. juuni 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tegevuse peale Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. XXX esitas 07.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub: 1) Kohustada kohtunik Kersti Kerstna-Vaksi taanduma tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlusest; 2) Kohustada Tartu Maakohut taastama tsiviilasja nr 2-09-1846 menetluse Tartu Maakohtus ning määrama selleks teise kohtuniku; 3) Teha ettekirjutus kohtunik Kersti Kerstna-Vaksi ja Tartu Maakohtu toimingute tagajärgede kõrvaldamise kohta: 4) Teha kindlaks kohtunik Kersti Kerstna-Vaksi toimingute õigusvastasus Tartu Maakohtu tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemisel; 5) Teha kindlaks Tartu Maakohtu toimingute õigusvastasus kaebaja poolt kohtunik K. Kerstna- Vaksi taandamiseks esitatud avalduste läbivaatamisel; 6) Teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud, et 1) kohtunik Kersti Kerstna-Vaks võltsis tsiviilasja nr 2-09-1846 toimikut, 2) avaldas tsiviilasja nr 2-09-1846 toimikus põhjendamatult kaebaja kohta käivaid laimavaid delikaatseid isikuandmeid, 3) võltsis 20.01.2011 kohtuistungi protokolli ning 4) jättis tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemise käigus Tartu Maakohtus menetlemata kaebaja taotluse tuvastada kostjate tegevuse õigusvastasus seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja kirjutas kohtuotsusesse lahendi selle taotluse osas, mille osas menetlust läbi ei viidudki. 7) Teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, et Tartu Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-1846 tegi kohtunik, kelle taandamiseks kaebaja poolt esitatud avaldus oli jäänud enne kohtuotsuse tegemist Tartu Maakohtu esimehe poolt läbi vaatamata.

2 Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

3. Käesoleva kaebusega vaidlustab XXX Tartu Maakohtu endise kohtuniku ja praeguse Tartu Ringkonnakohtu esimehe K. Kerstna-Vaksi tegevust tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemisel. Nimetatud tsiviilasjas on XXX esitanud hagi Ülle Jaakma ja Sulev Kõksi vastu isiklike õiguste kaitseks. XXX toob halduskohtule esitatud kaebuses välja asjaolud, mida tema hinnangul Tartu Maakohus kõnealust tsiviilasja menetledes on ebaõigesti teinud.

Halduskohus on seisukohal, et XXX kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Vastavalt HKMS §-le 4 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt tsiviilasi ning pädevaks kohtuks tsiviilasju lahendama on TsMS § 9 kohaselt esimese astmena maakohtud, teise astmena ringkonnakohtud ja viimasena Riigikohus. Kohus leiab, et mingi konkreetse tsiviilasja raames maavõi ringkonnakohtu poolt tehtud toimingute õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Samuti ei ole halduskohtul pädevust teha tsiviilasja menetlevale kohtule kohtuasjas mingeid ettekirjutusi. Selleks on seadus ette näinud muud õiguskaitsevahendid. Nimelt on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes kohtu poolt tsiviilasjas tehtud lahendite edasikaebeõigus, millega isikul on võimalus oma õigusi kaitsta, kui ta kohtu tegevusega enda tsiviilasja menetlemisel ei nõustu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on M. Silvet tsiviilasjas nr 2-09-1846 oma edasikaebeõigust ka kasutanud. Seega on kõnealuse vaidluse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus, mille raames kaebaja oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta saab. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-09-1846 tehtud lõpplahend on käesolevaks hetkeks jõustunud, et tähenda seda, et kaebaja võiks tsiviilasja raames oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks esitada tsiviilkohtu tegevuse peale kaebuse halduskohtusse.

4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus XXX kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik