3-14-51031/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51031 Määruse kuupäev

9. juuni 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Ringkonnakohtu tegevuse peale Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta XXX riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub: 1) kohustada Tartu Ringkonnakohut lisama tsiviilasja nr 2-08-54011 toimikusse tema 06.02.2009 apellatsioonkaebuse lisa 1 ning 20.04.2009 avalduse lisad 1 ja 2, mida Tartu Ringkonnakohus õigusvastaselt toimikust välja jättis; 2) teha ettekirjutus toimingu (Tartu Ringkonnakohtu tegevusetus kaebaja poolt esitatud dokumentide lisamiseks toimikusse) tagajärgede kõrvaldamise kohta, s.t. taastada tsiviilasja nr 2- 08-54011 menetlus ringkonnakohtu otsuse tegemise eelse seisuga; 3) teha kindlaks Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse tühisus ja õigusvastasus tsiviilasjas nr 2-08-54011, sest oli võltsitud kohtuasja toimikut; 4) kohustada Tartu Ringkonnakohut tegema tsiviilasjas nr 2-08-54011 uue otsuse arvesse võttes toimikust õigusvastaselt eemaldatud dokumente; 5) keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 kaebajalt kohtukulude väljamõistmine ja täitemenetluse algatamine Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse alusel. 6) Teha esialgse õiguskaitse määrus, millega keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 menetluse jätkamine ja kaebajalt selles määratud kohtukulude sissenõudmine, seniks kuni ei ole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus

Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Käesoleva kaebusega vaidlustab XXX Tartu Ringkonnakohtu tegevust tsiviilasja nr 2-08-54011 menetlemisel. Nimetatud tsiviilasjas on XXX esitanud hagi AS-i Pentex vastu töövaidluses. XXX toob halduskohtule esitatud kaebuses välja asjaolud, mida tema hinnangul Tartu Ringkonnakohus kõnealust tsiviilasja menetledes on ebaõigesti teinud. Kaebaja osundab, et Tartu Ringkonnakohus jättis tsiviilasja toimikusse lisamata ja otsuses käsitlemata dokumendid, ilma milleta ei ole kohus saanud teha õiglast otsust.

Halduskohus on seisukohal, et XXX kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Vastavalt HKMS §-le 4 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt tsiviilasi ning pädevaks kohtuks tsiviilasju lahendama on TsMS § 9 kohaselt esimese astmena maakohtud, teise astmena ringkonnakohtud ja viimasena Riigikohus. Kohus leiab, et mingi konkreetse tsiviilasja raames maakohtu poolt tehtud toimingute õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Selleks on seadus ette näinud muud õiguskaitsevahendid. Nimelt on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes kohtu poolt tsiviilasjas tehtud lahendite edasikaebeõigus, millega isikul on võimalus oma õigusi kaitsta, kui ta kohtu tegevusega enda tsiviilasja menetlemisel ei nõustu. Seega on kõnealuse vaidluse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus, mille raames kaebaja oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta saab. Halduskohtul ei ole pädevust teha tsiviilkohtule ettekirjutust, kuidas mingit kohtuasja menetleda või milliseid tõendeid tsiviilasja juurde võtta, samuti ei saa halduskohus teha tsiviilasja menetlevale kohtule muid ettekirjutusi.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-08-54011 Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud 21.05.2014 määrus, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 30.12.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta. Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-08-54011 on märgitud ka edasikaebamise kord, mille kohaselt saavad menetlusosalised määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seega on kaebajal võimalik käesolevas kaebuses osundatud asjaolud välja tuua Riigikohtule esitatavas määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014 määruse peale.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus XXX kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

3. XXX on kohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.

HKMS § 249 lg 5 sätestab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused. Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Võttes arvesse, et kohus tagastab XXX kaebuse, ei ole käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ilma kaebuse esitamiseta lubatav. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

4. Seonduvalt esitatud riigi õigusabi taotlusega leiab kohus, et ka seda taotlust ei ole halduskohus pädev menetlema.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis lahendavad tsiviilasju TsMS § 9 kohaselt maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014 määruse edasikaebamise korras tsiviilasjas nr 2-08-54011 on selgitatud, et XXX on võimalik taotleda määruskaebuse esitamisel menetlusabi (s.o ka riigi õigusabi), milleks aga tuleb esitada tähtaja kestel määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist.

Seega saab kaebaja tsiviilasjas nr 2-08-54011 taotleda riigi õigusabi koos Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014 määruse peale esitatava määruskaebusega, mistõttu ei pea kohus antud juhul vajalikuks riigi õigusabi taotlust ise Riigikohtule edastada, vaid jätab XXX poolt halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

5. Halduskohus selgitab lisaks, et kuna XXX kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise küsimuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik