3-14-50671/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-50671 Määruse kuupäev 05.06.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot seonduvalt hügieenipaki mitteväljastamisega Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-50671; 2. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene keelde; 3. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 29.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. M. kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt pöördub A. M. 500 euro suuruse hagiavaldusega kohtusse, kuna sai Tartu Vangla 23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2 ja 1-13/722-2 ning on seega kohtueelse menetluse läbinud. Kaebuse kohaselt ei väljastatud A. M. vanglas hügieenipakki. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning oli lisanud kaebuse juurde oma vanglale esitatud kahjunõude, mis on registreeritud 21.04.2014 numbriga 1- 13/719-1.

Tartu Halduskohtu 12.05.2014 määrusega jäeti A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. A. M. sai halduskohtu 12.05.2014 määruse kätte 16.05.2014 koos venekeelse tõlkega.

2. 20.05.2014 saabus halduskohtusse kaebaja vastus pealkirjaga „Kaebuse puuduste kõrvaldamine“. Nimetatud vastuses palub kaebaja anda endale kaitsja, kuid ei kõrvalda kõiki kaebuses esinevaid puuduseid. Vastusest selgub, et kahju on tekitatud kaebaja tervisele.

Tartu Halduskohtu 23.05.2014 määrusega jäeti A. M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning kaebus jäeti teistkordselt käiguta. Kaebaja pidi täpsustama, millal ta pöördus vangla poole palvega, et talle väljastataks hügieenipakk ning millal vangla sellest keeldus. Lisaks pidi kaebaja selgitama, millised tervisehädad on tal tekkinud ning esitama tõendid selle kohta. Kaebaja pidi kohtule esitama ka kohtueelse menetluse läbimist tõendava dokumendi. A. M. anti

2 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 5 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebaja sai 23.05.2014 kohtumääruse kätte 29.05.2014 koos venekeelse tõlkega, kuid pole kohtule vastanud.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 23.05.2014 määruse, millega tema kaebus jäeti teist korda käiguta kätte 29.05.2014. a ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 5 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 03.06.2014. A. M. ei ole kohtule vastanud.

Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole A. M. kaebus kohtus menetletav. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebaja ei ole kaebuse asjaolusid selgitanud, selgusetuks jääb, millal kaebaja pöördus vangla poole hügieenipaki väljastamise taotlusega ning millal selle väljastamisest keelduti ning kas kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kuna kaebaja on vangla poole pöördunud mitmesaja taotlusega ja lisaks neile on vangla kohustatud menetlema ka teiste kinnipeetavate pöördumisi, siis leiab kohus, et antud juhul oli kaebaja kohustatud edastama kohtule kahjunõudes kohtueelse menetluse läbimist tõendava dokumendi. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milles seisneb tema tervisele tekkinud kahju, mis takistab muu hulgas ka kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas seisukoha võtmist. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest kaebust sisustada, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav.

4. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus esitatud taotluse osas seisukohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik