1-14-4366/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-14-4366

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014.a.

kohtumaja Pärnu Kuninga tänava Kriminaalasja number 1-14-4366 (13221000119) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Küllike Kask Kriminaalasi U.G kokkuleppem

298 lg 1

enetluses KarS § järgi Süüdistatav U.G; isikukood XXX, X

XXXX. Kriminaalkorras karistatud: 1) 22.05.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 3, § 199 lg

2 p 4,7,8 järgi vangistus 5 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 2) 03.06.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud, ärakandmisele kuuluv vangistus 1 kuu 28 päeva tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga

Tõkendit ei ole kohaldatud, KrMS § 217 korras oli kinni peetud 05.12.2013 kell 00:48, vabastatud 05.12.2013 kell 14:09. Kaitsja Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada § U.G KarS 298 lg 1 järgi ning mõista karistuseks (1 a) üks aasta ja (1 p) üks päev vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o alates U.G kinnipidamisest 05.12.2013 kuni vabastamiseni 05.12.2013, s o (1) üks päev ja ärakandmisele kuulub vangistus (1 a) üks aasta.

Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda 03.06.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluv vangistus 1 kuu 28 päeva kaetuks mõistetava vangistusega, s o

1-14-4366

1 aasta ja liitkaristuseks mõista U.G-le vangistus (1 a) üks aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui U.G ei pane (1 aasta (8 k) kaheksa kuulise

a) ühe katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. -

Katseaja algust arvata alates 20.05.2014.a, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista KrMS § 180

– KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lg 1 alusel U.G-lt menetluskulud

kaitsjatasu summas (216 kakssada kuusteist Alla ) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja

Raudsepa osalemise eest kriminaalasja menetluses ning

179 lg 1 p 2 alusel sundraha KrMS § (532.50 viissada kolm kaks eurot ja 50 senti riigi tuludesse, ) kümmend

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu menetluskulud“. nimi, kriminaalasja number,

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui menetluskulud

d ei ole tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse nõude täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud

U.G süüdistatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et U.G andis altkäemaksuna vara, so raha, V. L. selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo.

Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo -

- riigiasutus.

Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooriaistamine. ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vorm

Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise

1-14-4366

eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohase kategooria auto juhtimisõiguse lt peab A,B,C- taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A- kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30 le eksamiküsimusele, -ne minuti jooksul 30- millest vähemal le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama t 26-

teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B kategooria juhtimisõigust -

taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30- -le le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab -

vastama 35-ne minuti jooksul 35- -le peab ta vastama le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30 õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt.

Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit.

R. J. töötas alates 29.06.2009 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos (tööle asumise ajal Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo) X.

Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 mõttes, mistõttu oli ta ametiisik.

22.08.2012.a kandis U.G oma Swedbank AS arveldusarvelt nr X A. L. Swedbank AS

arvelduskontole nr X 200 eurot, mille A. L.

22.08.2012 pangaautomaadist välja võttis ja andis üle

V. L.. 23.08.2012.a kandis U.G oma Swedbank AS arveldusarvelt nr X A. L. Swedbank AS arvelduskontole nr X 300 eurot. A. L. oli oma X V. L. kokkulepe, et altkäemaksu andjad võivad kanda raha konspiratsiooni mõttes ehk raha liikumise varjamiseks V. L. arveldusarve asemel A. L.

arveldusarvele. Kokkuleppe kohaselt pidi A. L. koheselt pärast raha laekumist võtma selle raha sularahas välja ning andma üle V . Pärast U.G poolt raha ülekandmist 22.08.2012 kell . L.

22.36 võttis A. L. AS Swedbank Uuemõisa Statoili (asukoht Tallinna mnt 75a Läänemaa,

Uuemõisa alevik) sularaha makseautomaati kasutades välja 200.00 eurot ja andis selle üle V. L..

Pärast U.G poolt täiendavalt raha ülekandmist 23.08.2012 kell 00.03 võttis A. L. AS

Swedbank Uuemõisa Statoili (asukoht Tallinna mnt 75a Läänemaa, Uuemõisa alevik) sularaha makseautomaati kasutades välja 300.00 eurot ja andis selle üle V. L.. 22.08.2012 ja 23.08.2012 kandis U.G V. L. kokku 500 eurot, millest V. L. sai 200 eurot altkäemaksu ja eksami sooritamise vahendamise eest ning Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo , kes eksamit vastu võttis, sai altkäemaksuna 300 eurot. X R. J.

1-14-4366 Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija R es näeb . J., k

eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksami käigus vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb eksamineerija R. J.

eksami „sooritatuks“. U.G taotles raha maksmisega V. L. altkäemaksuna mõeldud raha edastamist Liiklusregistri

Haapsalu büroo ametiisikule, s o R. J., et tema eksamineerijana paneks toime seadusega mittelubatud teo. 06.09.2012 kell 14.00 toimus Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos aadressil Tallinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa B

-kategooria teooriaeksam, mille U.G sooritas positiivselt ja samal päeval kell 14.12 toimus Haapsalu linnas B-

kategooria sõidueksam, mille U.G sooritas samuti positiivselt.

Seega U.G , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses kokkuleppemenetluse sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör korras kokkuleppe.

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.G-le kohaldatavaks karistuseks KarS

298 lg 1 § järgi vangistus 1 aasta 1 päev. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s o alates U.G kinnipidamisest 05.12.2013 kuni vabastamiseni 05.12.2013, s o 1 päev ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda 03.06.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluv vangistus 1 kuu 28 päeva kaetuks mõistetava vangistusega, s o

1 aasta ja liitkaristuseks mõista U.G-le vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui U.G ei pane 1 aasta 8 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. U.G

298 lg 1 j

ning tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § ärgi täielikult süüdi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

S U.G

298 lg 1 üüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista talle karistus vastavalt ppele. sõlmitud kokkule

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Tõkendit ei ole kohaldatud.

K rMS §

lg 1 p 2 a U.G-lt seoses teise astme kuriteo lusel tuleb süüdistatavalt

1-14-4366

toimepanemisega riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha, välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

kaitsjatasu 216 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Alla Raudsepa osalemise eest kriminaalasja menetluses. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 180 eurot. Kaitsjale kuulub hüvitamisele kaitsjatasu kaitsja riigi õigusabi korras kohtuistungil osalemise eest summas

36 eurot (30 eurot kaitsjatasu ja käibemaks 6 eurot).

Teet Olvik Kohtunik