2-14-9579/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-9579 Tsiviilasi XXXavaldus põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas; e- post: ahti.kuusevali@heta.ee ) Puudutatud isik/surnud isik kellest põlvnemist tuvastatakse: XXX(isikukood XXX; surnud XXX) Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX) Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Avalduse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. 2. Tuvastada, et XXX(isikukood XXX) põlvneb XXXsurnud XXX(isikukood XXX). 3. Saata käesolev kohtumäärus pärast selle jõustumist Tallinna Perekonnaseisu- ametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXavaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avaldaja palub kohtul tuvastada enda põlvnemine DNA ekspertiisi abil XXXsurnud XXX. Avalduse kohaselt nähtub Rahvastikuregistrist kandest, et XXXsündis XXXja tema ema on XXX(tl 12) ning andmed avaldaja isa kohta puuduvad (tl 10). Avaldaja sündimise ajal oli tema ema XXXperekonnanimeks XXX. Avaldaja isa XXXei nõustunud avaldajat oma lapseks

2

tunnistamast kuna vanemate omavahelised suhted olid avaldaja sündimise ajal teravad. Avaldaja ema ja isa tutvusid juba koolipõlves, kuid sõltumata omavahelistest lähedastest suhetest abiellusid kumbki erinevate inimestega. Avaldaja ema abiellus XXXning abielu lõppes XXXsurmaga XXX(tl 11). Sellel ajal kehtinud Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeksi § 34 kohaselt lõppes abielu ühe abikaasa surmaga. Avaldaja isa abiellus samuti teise naisega, kuid lahutas enne avaldaja sündi. Avaldajal on poolõde (ühine ema) XXX, kes on sündinud XXXja poolvend (ühine isa) XXX, kes on sündinud XXX. Peale mõlema vanema lahutust ja avaldaja sündi, kolisid avaldaja ema ja isa kokku 1993 aastal. Avaldaja elas isa ja emaga koos kuni aastani 2001, millal isa lahkus nende kodust, kuna vanemate läbisaamine oli taas halvenenud. Avaldaja jäi sellest asjaolust hoolimata isaga tihedalt suhtlema ning viibis suurema aja oma koolivaheaegadest isa juures. Kuna avaldaja enda suhted emaga 2009 aastal halvenesid, siis kolis avaldaja elama isa juurde ning elab sellest ajast isa XXXelukohas kuni tänaseni. Avaldaja isa suri XXXning 10.10.2013 saatis Tallinna notar Tea Türnpuu avaldajale teate, milles selgitas, et pärimismenetluse algatamise avalduse esitanud pärija (XXX) on avaldanud, et avaldaja võib olla XXXtütar, kelle põlvnemine pärandajast ei ole tuvastatud (tl 13). Seetõttu on avaldajal huvi tuvastada oma põlvnemine XXX. Isaduse tuvastamata jätmise korral on avaldaja olukorras, kus pärimismenetluse lõppemisel tuleb tal oma praegusest elukohast välja kolida, sest pärijaks on üksnes XXX. Viimane on avaldajat hoiatanud, et nii pea kui pärimine on lõpule viidud, tuleb avaldajal oma senisest elukohast (isakodust) lahkuda. XXXesitas kohtule esitatud avaldusele vastuse 21.03.2014, millest nähtuvalt kinnitab, et XXXisa on XXX. Kohus kuulas TsMS § 580 lg 1 alusel ära XXXja XXX. XXXon ärakuulamisel selgitanud, et Hanna-Maia XXX on tema tütar ja XXXon tema isa. XXXga oleme lapsest saadik tuttavad. Kui XXXsündis, siis XXXei soovinud, et ta kantakse XXXsünniakti isana. Algul XXXarvas, et XXXei ole tema tütar, hiljem ta tunnistas XXXoma tütreks ja tal oli hea meel, et XXXon tema tütar. XXXja XXXelasid koos umbes 10 aastat. XXXolid head suhted oma isaga, kellega ta suhtes kuni viimase surmani. XXXl on üks täisealine poeg XXX, kes elab praegu Soomes ja temaga viimasel ajal ei ole eriti suheldud. XXX soovis, et XXXpäriks ka tema vara koos XXX , kuid vajalikud dokumendid jäid XXX eluajal vormistamata. XXXon ärakuulamisel selgitanud XXXon minu isa. Ta on surnud ja praegu on käimas pärimismenetlus. XXX XXX tean, kuid temaga eriti ei suhtle. Juhul kui ekspertiis tuvastab, et XXX põlvneb XXX , siis olen sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võivaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Avaldaja palub kohtul tuvastada enda põlvnemise XXXsurnud XXX. Kohus määras TsMS § 293 lg 1 koosmõjus TsMS § 581 alusel 07.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiisi, tegemaks kindlaks,

3

kas XXXpõlvneb XXXsurnud XXX`st. Avalduse kohaselt asusid XXXkoeproovid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ning seega oli ekspertiisi teostamine võimalik. Kohtule 20.05.2014 esitatud ekspertiisiaktist nr 14E-GE0489 nähtuvalt on ekspert asunud seisukohale, et XXXsaab 99,9% tõenäosusega olla XXXbioloogiline isa. Seega on ekspertiisiaktiga tuvastamist leidnud, et XXXpõlvneb XXXsurnud XXX`st. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus on seisukohal, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud tuleb TsMS §172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik