3-14-51044/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51044

Määruse kuupäev

6. juuni 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Martin Junkin kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses ebainimlike ja

alandavate tingimustega vangla kambris

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-14-51044.

2. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Martin Junkini kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 21. veebruaril 2014.

Tallinna Vangla 21. aprilli 2014 kirjaga nr 5-18/14/5603-2 anti M. Junkinile 10-päevane tähtaeg

kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. M. Junkin esitas 24. aprillil 2014 vanglale

pöördumise, märkidest, et kahjunõue on esitatud tähtaegselt, sest kahjust sai ta teada läbi 2013 aasta

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi nr 429/12. Tallinna Vangla tagastas 6. mail 2014 M. Junkini

kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, olles seisukohal, et kahju hüvitamise nõue ei ole

tähtaegne.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 5. juunil 2014 M. Junkini kaebus Tallinna Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 1000 eurot. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud tema kinnipidamise

tõttu Tallinna Vangla ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes aastatel 2009 ja 2010.

Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla vastus kaebaja 31. detsembri 2013 teabenõudele, milles on

toodud kuupäevaliselt Tallinna Vangla kambrid, kus kaebaja viibis. Teabenõude vastuse kohaselt

viibis M. Junkini viimast päev Tallinna Vanglas 22. septembril 2010.

Kaebusele on lisatud kaebetähtaegade ennistamise taotlus. Kaebaja märgib, et sai oma õiguste

rikkumisest teada alles 15. novembril 2013 ajalehe Postimees vahendusel. Kaebaja viitab ka

Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2013 lahendile asjas Tunis vs Eesti.

Ühes kaebusega esitas M. Junkini taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivust vabastamiseks

kaebuse esitamisel.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul

näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette Vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 8 järgi on

kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

4. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb kontrollida seda, kas isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast. Ringkonnakohtu praktika kohaselt ei ole kohtusse pöörduja

järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust

haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses

nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt

vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka

hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014

määrust haldusasjas 3-13-1407).

Kaebuse materjalide kohaselt tagastas Tallinna Vangla M. Junkini taotluse kahju hüvitamiseks

põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud

tähtaega ning puudusid objektiivsed põhjused menetlustähtaja ennistamiseks.

5. Kohus on seisukohal, et M. Junkinil on kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud mittenõuetekohaselt ning Tallinna Vangla on seejuures õiguspäraselt

tagastanud kaebaja 21. veebruari 2014 kahju hüvitamise taotluse.

RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Kohus nõustub Tallinna Vangla 6. mali 2014 otsuses toodud seisukohaga, et M.

Junkin esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust

teadasaamisest ning puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-93-13 punktis 14 selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga

tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes

kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka enne

jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada

varem. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba

Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 22.

septembril 2010. Seega hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise 3 aastane tähtaeg kulgema Tallinna

Vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 23. septembril 2010. Kaebaja taotlus Tallinna Vanglale

on registreeritud 21. veebruaril 2014 (tl 4). Seega ületas kaebaja taotluse esitamiseks riigivastutuse

seaduses ettenähtud tähtaega. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus tähtaegne, kuna ta sai oma

õiguste rikkumisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist nr 429/12, on ebaõige. Kohus leiab,

et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada

vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal

õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Siinkohal ei ole oluline ka kaebaja väide, et ta sai oma

õiguste rikkumisest teada EIK lahendist nr 429/12, kuna see puudutab üksnes võimalikku

õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist.

Olukorras, kus kaebaja hinnangul tema isikuõigusi oluliselt piirati oli tal võimalik esitada kahju

hüvitamise nõue sõltumata vangla sisekorraeeskirja § 6 lg-s 6 sätestatud minimaalse isikliku ruumi

nõude kehtivusest või õiguspärasusest. Vastavalt RVastS § 16 lg-le 1 võib isik nõuda õiguspärase,

kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud

varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Kohus leiab, et kui käesoleval ajal hindab kaebaja

kinnipidamistingimusi inimväärikust rikkuvateks, siis pidi ta ka kinnipidamise ajal tajuma

kinnipidamistingimusi oma põhiõigusi erakordselt piiravatena ja võtma vastavad sammud õiglase

hüvitise saamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale ei

olnud tähtaegne ning vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud, mistõttu ei ole kaebaja

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastamisele.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 4, kuulub Martin Junkini kaebus

tagastamisele.

7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta

selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

8. Kaebaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud taotluste kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik