Legislator Case Law & Legislation
4-14-3902/3 AI generated

4-14-3902/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 4-14-3902/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Süüdlase kohta on 23.01.2013 jõustunud otsus karistamises rahatrahviga.

Legislator headnote

AI generated

4-14-3902/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.3 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on Politseija Piirivalveamet õigustatud KrMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta.

Keywords

AI generated
sufficient earning capacity employability for job placement cost of living adjustment reasonable alternative employment changed financial circumstances leave on personal grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-14-3902 (kohtuvälises menetluses nr 260212008051) sissenõudja avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks Lahend väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.12.2012 otsus Ivo Peegi karistamises LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s. o 200 eurot Menetlus kohtus sissenõudja avalduse lahendamine täitemenetluses Kohtunik Kalev Kuningas Sissenõudja avalduse esitajana Politseija Piirivalveameti Lõuna. prefektuur Süüdlane Ivo Peek (isikukood 38508186019; elukoht xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx) Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Väärteoasjas Ivo Peegi karistamises rahatrahviga:

1.1 KarS § 72 lg 2 alusel asendada kohtuvälise menetleja 27.12.2012 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 50 trahviühikut arestiga 5 päeva;

1.2 asendada arest KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 10 tundi;

1.3 määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Täiendavad otsustused

2. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega:

2.1 kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole;

2.2 edastada määruse koopia süüdlasele ja kohtutäiturile;

2.3 saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile (kusjuures personaalselt üldkasuliku töö täitmist korraldavale politseiametnikule). Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu;

3.2 üldkasuliku töö tegemiseks süüdlasel pöörduda Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägi (üldkasuliku töö täitmist korraldav ametnik) poole (asukoha aadress Tartu, Riia 132-A216; kontaktandmed: e-post anzela.murumagi@politsei.ee; telefon 730 8786 või 5770 5922);

3.3 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on Politseija Piirivalveamet õigustatud KrMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga.

2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud

2.1. Süüdlase kohta on 23.01.2013 jõustunud otsus karistamises rahatrahviga.

2.2. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile.

2.3. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 28.02.2014 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 200 eurot.

2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukohaaadressi.

3. Süüdlase ärakuulamine kohtus Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus ühiskondliku töö tegemisega.

Kohtu põhjendused Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) 9 peatüki 2. jaos (Vääteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § 199 - § 203). TMS § 201. Rahatrahvi asendamine arestiga

(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. VTMS § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine

(1) Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

(11) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

(2) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. 3) Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. KarS § 72. Rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga

(1) Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

(2) Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

(3) Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69. Üldkasulik töö

(1) Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul. VTMS § 2071. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine.

(1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

(2) Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(3) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab siseminister määrusega. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 50 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st

1 ja KarS § 72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 5 päeva. Arvestades süüdlase nõusolekut ühiskondlikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 5 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi. VTMS § 2071 (Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine). lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile ja kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägi.

Määruse edastamine ja vaidlustamine VTMS § 211 lõige 3 kohasaelt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. VTMS 189 (Määruskaebuse kohaldamisala) kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud. VTMS § 190 (Määruskaebuse esitamise õigus) kohaselt määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Kalev Kuningas

Kohtunik