3-13-70182/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-70182 Haldusasi A.G.i kaebus Tallinna Vangla 15.08.2013 vastuse nr 6- 1/13/26206-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks algatama menetlus elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — A.G. Vastustaja —Tallinna Vangla, volitatud esindaja Merje Turjakas Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon 1. Jätta A.G.i kaebus läbi vaatamata. 2. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Kinnipeetav A.G. esitas 02.08.2013 Tallinna Vanglale nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi enne tähtaega vabastamisel. Tallinna Vangla vastuvõtuja arvestusosakonna juhataja tagastas 15.08.2013 vastusega nr 6-1/13/26206-2 eelnimetatud nõusoleku (tl 21). Vangla selgitas nõusolekut tagastades, et alustas kinnipeetava 02.05.2012 nõusoleku alusel tema suhtes 03.05.2012 karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 1 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluse koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumenetluse tulemusena kriminaalasjas nr 1-06-2292 jäeti A.G. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Riigikohtu sellekohane määrus jõustus 14.11.20132. Vangla märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 76 lg-le 2 tuginedes edastab vanglateenistus kinnipeetava materjalid uuesti kohtule 28.08.2014, menetluse algatamise aeg on 28.06.2014.

2 05.11.2013 vaideotsusega nr 5-15/13/32210-2 (tl 24) jättis Tallinna Vangla rahuldamata A.G.i vaide taotluse tagastamise tühistamiseks. Vaideotsuse kohaselt tugines vangla nõusolekut tagastades VangS § 76 lg-le 2, mis näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Nimetatud sättest tuleneb, et olukorras, kus esimese astme kuriteo toime panemises süüdi mõistetud isik (kaebuse esitaja kannab karistust esimese astme kuriteo toime panemise eest) on pärast poole karistusaja ära kandmist jäetud tingimisi enne tähtaega vabastamata, siis vanglateenistus edastab kinnipeetava materjalid uuesti kohtule tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks pärast vähemalt kahe kolmandiku mõistetud karistusajast ära kandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel. Eeltoodust tuleneb, et pärast kuue kuu möödumist ei edasta vanglateenistus materjale uuesti kohtule, vaid seda tehakse pärast kahe kolmandiku mõistetud karistusaja ära kandmist. Seega avaneb kaebuse esitajal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks pärast kahe kolmandiku mõistetud karistusaja ära kandmist 28.08.2014. 2. A.G. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 7), milles palub tühistada Tallinna Vangla keelduv vastus kaebaja 02.08.2013 esitatud nõusolekule elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ning kohustada Tallinna Vanglat algatama menetlus elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks (tl 27, tõlge tl 38).. Kaebuse kohaselt põhjendas vangla keeldumist sellega, et kaebaja asi elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta on 28.08.2012 juba läbi vaadatud. Kaebaja tegi 12.09.2012 vanglale järelepärimise, saamaks teada, millal võib kaebaja uuesti esitada dokumendid tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 19.10.2012 vastusega nr 5-18/38447-1 leiti, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tekib kaebajal 28.08.2014, elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks võib kaebaja aga dokumente esitada mitte varem kui kuus kuud pärast maakohtu 28.08.2012 kohtuotsuse jõustumist. Kaebaja leiab, et talle elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse andmisest keeldumisega rikub vangla kaebaja õigusi vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 4¹ punktile 2; Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 12, 13, ja 14; karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 punktile 2 ja § 76 lg 2 punktile 2. 3. Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2014 määrusega A.G.i kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla. 4. Vastustaja leiab vastuses kaebusele (tl 60–61), et nõusoleku tagastamine oli õiguspärane ning jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja leiab ka, et kaebus on õigesti võetud Tallinna Halduskohtu menetlusse. 5. Kohus on seisukohal, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohtu halduskolleegium on lahendades sarnast vaidlust asjas, kus vangla tagastas kinnipeetavale taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks (halduskolleegiumi 21.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-12, p 20), leidnud, et selline vaidlus kuulub kriminaalasju lahendava kohtu pädevusse ja maakohtu pädevus selliste vaidluste lahendamiseks tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §- st 431. Seejuures tugines halduskolleegium Riigikohtu erikogu 03.10.2012 määrusele asjas nr 3-3-4-2-12 kus leiti, et halduskohus pole pädev lahendama avaldust karistusaja kulgemahakkamise väljaselgitamiseks.

3 Erikogu leidis, et poleks menetlusseadustikega kooskõlas ega otstarbekaks, kui halduskohus peaks asja lahendades andma hinnangu ka maakohtu otsusele ja selles märgitut vajadusel tõlgendama. Vastava erikorra puudumisel tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §‑st 431 (erikogu määruse p 6). 6. Kohus leiab, et ka praeguses asjas tuleks kaebuse lahendamisel võtta seisukoht kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise küsimustes, mille lahendamine kuulub vastavalt KrMS §-le 431 ja Riigikohtu eelviidatud praktikale maakohtu pädevusse. 7. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast kaebuse menetlusse võtmist. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt on selliseks asjaoluks halduskohtu pädevuse puudumine vaidluse lahendamiseks. Eeltoodust lähtudes tuleb A.G.i kaebus HKMS § 151 lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 ja §-le 43 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine isikult õigust pöörduda uuesti kohtusse. Praegusel juhul on kaebuse esitajal võimalik Tallinna Vangla 15.08.2013 vastusega nr 6-1/13/26206-2 mittenõustumisel pöörduda vastavalt KrMS §-le 431 Harju Maakohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik