2-14-50962/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-14-50962 Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2014. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi L L J i hagi R J i vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. mai 2014. a. määrus, millega hagi menetlusse võtmisest on keeldutud Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L L J i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L L J (IK XXXXXXXX), seaduslik esindaja Ave Vahemets ja lepinguline esindaja adv. Annemarie Kunila Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. mai 2014. a. määrus, millega keelduti L L J i poolt R J i vastu elatise suurendamiseks esitatud hagi menetlusse võtmast. Hagiavaldus saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud L L J esitas 9. aprillil 2014. a. Harju Maakohtule hagi R J i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 6. septembril 2011. a. hageja ja kostja kokkuleppe, mille lausel viimane kohustus tasuma lapsele elatist 150 eurot kuus. Nüüdseks on laps ja tema kulud kasvanud ning elukallidus tõusnud, kostja poolt makstav elatis on allpool seaduses sätestatud alammäära. Uueks elatise suuruseks tuleks määrata 411, 85 eurot kuus.

14. aprilli 2014. a. määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kohus märkis, et Riigikohus on otsuse 3-2-1-125-11 punktis 16 märkinud, et elatise suuruse muutmise hagilt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg. 2 p. 1 alusel tasuda riigilõiv.

Riigilõivuseaduse (RlvS) § 22 lg. 1 sätestab ammendava loetelu toimingutest, millelt kohtusse pöördumisel riigilõivu ei võeta. Muuhulgas on riigilõivuvaba elatise nõudmise hagi (RlvS § 22 lg. 1 p. 2). Elatise suuruse muutmise hagi ei ole RlvS § 22 lõikes 1 nimetatud. Seega tuleb hagilt tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale. TsMS § 122 lg. 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja § 129 lg. 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esindaja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 150 eurolt 411, 85 eurole, s. o. hagis palutakse kohtul elatist suurendada 261, 85 euro võrra, on tsiviilasja hind kokku 2356, 65 eurot ning vastavalt RlvS lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu 200 eurot. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu hiljemalt 21. aprilliks 2014. a. Hageja lepinguline esindaja sai nimetatud määruse kätte 14. aprillil 2014. a., kuid riigilõivu ei tasunud.

Maakohtu määrus Harju Maakohus keeldus 8. mai 2014. a. määrusega L L J i hagi menetlusse võtmisest viitega TsMS § 3401 lõikele 2 ja § 371 lg. 1 punktile 10, kuna hageja ei täitnud kohtu nõudmist tasuda hagi esitamisel riigilõivu hiljemalt 21. aprilliks 2014. a.

Määruskaebus L L J esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata tsiviilasja Harju Maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus tõlgendas ebaõigesti seadusandja mõtet – elatise suurendamise hagi on oma olemuselt samuti elatise hagi, millele laieneb RlvS § 22 lg. 1 p. 2. Kohtu 14. aprilli 2014. a. määruses viidatud Riigikohtu otsus 3-2-1-125-11 põhineb hageja nõude alusest erinevatel asjaoludel.

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu 8. mai 2014. a. määrus tuleb tühistada, hagiavaldus tuleb saata menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule. Nii keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast põhjendusel, et sellelt ei ole vaatamata kohtu nõudmisele kohtu poolt antud tähtajal tasutud riigilõivu. Kolleegium leiab, et maakohtu põhjendus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ei ole õige. TsMS § 139 lg. 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on RlvS-s sätestatud riigilõiv. RlvS § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas elatise nõudmise hagi läbivaatamiselt. Elatise suurendamise nõude sisuks on elatise nõudmine ning seda ei muuda asjaolu, et kohustatud isikult on eelnevalt jõustunud kohtulahendiga elatis välja mõistetud. Elatise suurendamise nõuet võib sisustada kui elatise nõudmist jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud ulatusest suuremas ulatuses, kusjuures rahasumma, mille võrra elatist palutakse suurendada, kujutab endast sisult samuti elatist. Seega on elatise suurendamise nõue riigilõivuvaba. Nõustuda ei saa maakohtuga, nagu tuleks elatise suurendamise nõudelt võtta riigilõivu Riigikohtu lahendi 3-2-1-125-11 punktis 16 avaldatud seisukohta arvestades. Osundatud lahendi on Riigikohus teinud asjas, kus elatise maksmiseks kohustatud isik oli esitanud nõude elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks, leides, et taoliselt nõudelt tuli tasuda riigilõivu. Kuigi lahendis on kasutatud sõnastust „elatise suuruse muutmise hagi“, saab selles tsiviilasjas esitatud asjaolusid ja nõudeid arvestades olla silmas peetud üksnes elatise vähendamiseks või elatisekohustuse puudumise tuvastamiseks esitatud hagi. See on ka kooskõlas RlvS § 22 lg. 1 punktis 2 sätestatuga, sest elatisekohustuse puudumise tuvastamise või elatise vähendamise hagi ei ole sisult elatise nõudmiseks esitatud hagid, millelt lõivu tasumist ei nõuta.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik