1-14-1500/99 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-14-1500

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.juunil 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-1500 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.B tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.B, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta U.B vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

U.B istatud Viru Maakohtu 28.03.2014 kohtu

199 lg 2 on süüdi tunn otsusega KarS § p 5,7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistus 6 kuud 6 päeva, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 12 päeva ja vahi all viibitud aeg 4 kuud 4 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 20 päeva.

Karistuse kandmise algus 16.12.2013 08.03.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.05.2014.

Kinnipidamisasutusest U.B kohta koostat kinnipeetaval ud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse ajal ei ole millegagi tegelenud. Vabanemise

2(3) korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde aadressile Toome pst 14-33 Kohtla-Järve.

Isikul on keskharidus ja keevitaja eriala. Isikul ametlik töökogemus puudub. Vabaduses on töötanud mitteametlikult ja teinud juhutöid. Isikut on korduvalt karistatud varguste eest. Vargused on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgilsaada vahendeid elamiseks ja sõltuvusainete hankimiseks. Vabanedes töökoht puudub. 19.05.2014 seisuga on rahalisi nõudeid

1352,10 eurot. Isikul on diagnoositud sõltuvus F11.21. U.B on andnud nõusoleku vajadusel minna sõltuvusravile ennetähtaegse vabanemise korral. Vangistuses olles ei ole kuigi koostöö aldis ametnikega, väldib suhtlemist ametiisikutega. Vestlusel väljendanud seisukohta, et kui vabaduses tööd ei leia, ei välista võimalust toime panna uut õigusrikkumist. Viru Vangla ei toeta U.B vabanemist tingimisi e

nnetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda oma ema

Natalia U.B korterisse aadressile xxx Käesoleval ajal elab korteris Natalia U.B üksi.

N.U.B on pensionil ning on nõus U.B toetama moraalselt ja materiaalselt. Vabanedes ei ole U.B kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Isikut on 12 korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest.

U.B soovib tingimisi enn . etähtaega vangistusest vabaneda

Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem korduvalt karistatud, kirjalikult viimase kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud hulgaliste varguste toimepanemise eest.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv use ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am

prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et U.B

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu üheteistkümnel on kaksteist korda kriminaalkorras karistatud neist korral

karistusena mõistetud reaalne vangistus. Kõik U.B poolt toimepandud kuriteod on v korral kriminaalhooldusel, kuid aravastased (vargused, kelmus, röövimine). Isik on olnud ühel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-10 et ) on näha, U.B omab kümmet

kehtivat väärteokaristus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 t, nendest kahte alusel (viimati aprillis 2012) ja kolme

väheväärtusliku asja varguse eest (viimati juunis 2013)

Eeltoodust nähtub, et mõist ja määratud etud karistused kriminaalhooldus U.B

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras t on näha, et

karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kasuliku tegevusega hõivatud ei ole.

3(3)

Isikul on -kaart kehtivusega kuni 06.03.2018. kehtiv isikut tõendav dokument ID

Vabanedes soovib U.B elama asuda oma ema Natalia U.B korterisse aadressile xxx

Käesoleval ajal elab korteris N. A. üksi.

Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Enne vangistust oli U.B tegevuseta, elatus vargustes

t. N. A. on pensionil ning on nõus U.B toetama moraalselt ja materiaalselt.

Arvestades U.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, lised vargused, kelmus, muuhulgas süstemaati

röövimine tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ),

(katseajal uue varavastase

kuriteo toimepanemine

), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja pisivargused oha ) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töök puudumine

) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uue varavastse kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.B-le eelne arvata, et piisavalt mõju. Oleks kergem

varem kaheteistkümnel korral kes on juba üheteistkümnel korral kandnud karistatud isik, vanglakaristust ja skontrolli all viibinud ja seejuures katseajal pani toime uue varavastase käitumi kuriteo

, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ema juures aadressil xxx ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi varavastaseid kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised n eurot omakorda suurendavad võla õuded 1352,10 uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu

U.B temale Viru Maakohtu 28.03.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu