3-13-70227/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70227 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla toimingute (mittenõuetekohaste valgustusja temperatuuritingimustega kartserikambrites hoidmine ning kartserisse jope väljastamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AE Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 08.04.2014 määrus muutmata ja AE määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AE esitas 23.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks tema hoidmine ajavahemikul 14.06.2013-24.06.2013 halvasti valgustatud kartserikambris nr 83 ning ajavahemikul 13.12.2013-18.12.2013 ilma jopet väljastamata külmas kartserikambris nr 74. Tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendas kaebaja hilisema mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamisega.

2. Tallinna Halduskohus jättis 21.01.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus palus kaebajal selgitada, milline mittevaraline kahju talle tekkis tulenevalt ebapiisavate valgustustingimustega kartseris (kambris nr 83) viibimisest perioodil 14.06.2013-24.06.2013 (s.o 10 päeva jooksul) ning tulenevalt mitterahuldavate temperatuuritingimustega ja ilma jopeta kartseris (kambris nr 74) viibimisest perioodil 13.12.2013-18.12.2013 (s.o 5 päeva jooksul). Tervisekahju hüvitamise taotlemisel tuleb kaebajal kohtule esitada ka vastavad tõendid või viidata nende olemasolule.

3-13-70227 2(3)

3. AE esitas 24.01.2014 halduskohtule vastuse, milles märkis, et temale tekitati mittevaraline kahju süüliselt inimväärikuse alandamisega. Kartserikaristuse kandmine tingimustes, kus on ebapiisav valgustus ja kus kinnipeetav on sunnitud magama põrandal, on igal juhul inimväärikust alandav. Kartserikambrites viibitud aegadel valitsenud tingimusi ei saa pidada sellisteks, mis paratamatult kaasneksid vangistusega.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2014 määrusega AE tuvastamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. AE esitas 07.04.2014 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 28.03.2014 määruse tühistamiseks. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Taotluse kohaselt puuduvad kaebajal rahalised vahendid.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2014 määrusega AE menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja andis kaebajale määruskaebuse eest riigilõivu tasumiseks aega 7 päeva määruse jõustumisest alates. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud tähtajaks määruskaebus tagastatakse (resolutsiooni p 2). Kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt ei oma isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks olev jääk taotluse esitamise hetkel enam määravat tähendust ning samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks (sh vangla kaupluses sisseostude tegemiseks). Eeltoodust tulenevalt ei arvestata kaebaja sissetulekust maha kulutusi hügieenitarvetele. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja eelmise nelja kuu (07.12.2013-07.04.2014) sissetulekud, arvutama nendest maha põhjendatud kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kohtule esitatud vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on kaebaja sissetulek eelnimetatud perioodil kokku olnud 105 eurot, millest on vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel tehtud kinnipidamisi vabanemisfondi ja jäetud rahaliste nõuete täitmiseks 73,50 eurot. Tulenevalt kohtule esitatud majandusliku seisundi teatisest, puudub muude kulutuste mahaarvamiseks käesoleval juhul alus. Seega on kaebaja nelja kuu vabad vahendid 31,50 eurot. HKMS § 112 lg 1 ps 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 15,75 eurot (sissetulekud - maksed/määruskaebuse esitamisele eelnenud neli kuud x 2). Kaebajal tuleks määruskaebuse eest tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 571 lg 6). Seega ei ületa nõutav riigilõiv kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kaebaja on menetlusabi taotluses väitnud, et vangla poolt makstavast töötasust on 11,70 eurot kinni peetud lapse ülalpidamise tarbeks märtsikuu jaoks. Eeltoodu (töötasu) ei kajastu mingil põhjusel kohtule esitatud isikukonto väljavõttes, kuid sellest võib järeldada, et vangla on kaebajale maksnud ka töötasu. Võimalikule töötasule vaatamata ei saa kohus pidada kaebajat maksejõuetuks määruskaebuselt riigilõivu tasumisel, arvestades eelpool toodud arvutuskäiku.

7. AE esitas 14.04.2014 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.04.2014 määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AE palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 08.04.2014 määruse resolutsiooni p 1 tühistada.

3-13-70227 3(3) Tallinna Vangla maksis kaebajale töötasu 105 eurot, millest tehti VangS § 44 lg 2 alusel kinnipidamisi. Vabaks kasutamiseks jäi 31,50 eurot. Sellest summast on kaebajal planeeritud lapsele saata 11,70 eurot. Kuna lapse ema ei ole veel lapse konto andmeid saatnud, siis ei ole saanud kaebaja vanglale vastavat taotlust esitada ning seetõttu ei ole vangla vastavat broneeringut teinud. Ülekanne nähtub väljavõttest kohe, kui kaebaja on lapse konto andmed saanud. Ülejäänud summat on kaebaja kasutanud sisseostude tegemiseks, sh hügieenitarvete soetamiseks 5,05 euro eest, mida tuleb pidada muuks vältimatuks püsikulutuseks, kuna vangla ei väljasta kaebajale šampooni ja pesupulbrit. Halduskohus oleks pidanud neid vältimatuid püsikulutusi arvesse võtma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. HKMS § 112 lg 1 pst 1 nähtav valem ei näe üldjuhul ette tulevikus planeeritud kulutuste arvesse võtmist. Arvesse tuleks võtta seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks ette nähtud summa. Perekonnaseaduse §-st 100 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, vanemad võivad ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ning määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kaebaja on 07.04.2014 menetlusabi taotluses märkinud, et on planeerinud arvel olevast summast 11,70 eurot lapse emale ülekandmiseks märtsikuu eest. Arvestades seda, et seaduse kohaselt makstakse elatist kalendrikuu eest ette ning kaebajal menetlusabi taotluse esitamiseni vastav kokkulepe lapse emaga puudus (vastasel korral oleks kaebajal konto number teada), ei saa kaebaja väidet ülalpidamiskohustuse täitmiseks ette nähtud summast menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta. Hügieenitarvete kulu arvesse võtmist isiku majandusliku seisundi hindamisel valem samuti ette ei näe, kuid kahtlemata jääb kaebajale 31,50 euro suurusest kontojäägist 15 euro riigilõivu maksmise korral 5 eurot hügieenitarvete ostmiseks alles. Seega ei tingi ka see kaebaja väide määruse tühistamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi