2-14-3190/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-3190 Tsiviilasi XXXAS hagi OÜ XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXAS (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (elektronpost veikko.puolakainen@sorainen.com) Kostja Osaühing XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets (elektronpost erki.vabamets@torv.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata XXXAS-i (registrikood XXX) hagiavaldus Osaühingu XXX(registrikood XXX) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2013/7917. 2. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3190 kohaldatud hagi tagamine. 3. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud XXXAS-i (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (3) menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. XXXAS (hageja) esitas 23.01.2014 Harju Maakohtule hagi Osaühingu XXX(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 03.02.2014 kohtumäärusega menetlusse. 31.01.2014 määrusega kohaldas kohus hagi tagamise abinõusid ning peatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oleva täitemenetluse täiteasjas nr 022/2013/7917. Kostja vastas hagile 15.02.2014.

2. Hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus, milles sundtäidetavaks täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-12-54790 määruse resolutsiooni punkti 2 osas. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.05.2014 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-32-14 tühistati ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 senises sõnastuses.

II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.05.2014 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-32-14 tühistati ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 senises sõnastuses. Riigikohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tühistati ringkonnakohtu määruse punkt 2 seetõttu, et sellega pandi kolmandale isikule (käesolevas asjas hageja) aktiivne kohustus ja loodi määruse näol kolmanda isiku suhtes täitedokument. Hagi tagamisel kolmanda isiku suhtes täitedokumendi loomine aktiivse kohustuse näol ei ole Riigikohtu määruse kohaselt lubatav (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.05.2014 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-32-14, p 10). Eeltoodust nähtuvalt on Riigikohus tühistanud täiteasjas nr 022/2013/7917 sundtäitmisel oleva täitedokumendi.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.

Riigikohtu määrusega on tühistatud täitedokument. Seetõttu on olemas kohtulahend, mille esitamisel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Kuivõrd täitedokument on tühistatud, ei ole selle alusel enam võimalik sundtäitmist läbi viia.

4. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduse esitamise eesmärgiks on saada TMS 48 lg 1 punktis 4 nimetatud kohtulahend, mille esitamisel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Hageja on ka ise kinnitanud, et hageja eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 p 4 alusel. Hageja eesmärk on käesoleval juhul saavutatud, sest olemas on TMS § 48 lg 1 punktis 4 nimetatud kohtulahend, mille esitamisel peab kohtutäitur lõpetama täitemenetluse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtu hinnangul ei ole hageja huvi nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seadusega kaitstud, kui täitedokument on juba tühistatud. Samuti ei ole hagejal võimalik käesoleva hagiga soovitavat

3 (3) eesmärki saavutada, sest eesmärk on juba saavutatud. Riigikohus on teinud kohtulahendi, mille kohtutäiturile esitamisel tuleb täitemenetlus lõpetada. Kohus jätab eeltoodut arvestades TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse läbi vaatamata.

5. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on kohaldanud 31.01.2014 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus tühistab määrusega kohaldatud hagi tagamise.

6. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud aluseid TsMS § 168 lg 2 järgsest menetluskulude jaotusest kõrvalekaldumiseks ei esine. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik ei sätesta menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise eriregulatsiooni hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 alusel. Seetõttu jätab kohus menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kanda.

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast, sest täitedokument on tühistatud kohtumenetluse tulemusel, mille osaliseks hageja ei ole. Hagejal on puudunud võimalus mõjutada täitedokumendi kehtivust, mistõttu ei ole täitedokumendi tühistamisest tulenev hagiavalduse läbivaatamata jätmine hageja poolt mõjutatav. Kohus peab sellega arvestama menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

Kohus märgib, et kui TsMS § 168 lõigetes 3-5 kirjeldatud olukorda ei esine, peab kohus juhinduma hagiavalduse läbivaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 168 lg-st 2. Kohus ei saa hagiavalduse läbivaatamata jätmise korral kohaldada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 162 lg-d 4. TsMS § 162 lg 4 reguleerib menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist asja kohtuotsusega lahendamise korral. Käesoleval juhul ei teinud kohus kohtuotsust, vaid jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Hagiavalduse läbivaatamata jätmisel kohalduvad menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 168 lg-d 2-5. Kuivõrd hagiavalduse läbivaatamata jätmise korral on olemas seadus, mida kohaldada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel, ei saa kohus analoogia korras hagiavalduse läbivaatamata jätmisel kohaldada TsMS §-d 162.

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast, sest täitedokument on tühistatud kohtumenetluse tulemusel, mille osaliseks hageja ei ole. Hagejal on puudunud võimalus mõjutada täitedokumendi kehtivust, mistõttu ei ole täitedokumendi tühistamisest tulenev hagiavalduse läbivaatamata jätmine hageja poolt mõjutatav. Kohus peab sellega arvestama menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik