3-14-50914/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-14-50914/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-14-50914 Määruse kuupäev 5. juuni 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ivar Sarapi kaebus Viljandi Vallavalitsuse vastu kaebaja valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks ning alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks Resolutsioon 1. Tagastada Ivar Sarapi kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
1. Ivar Sarap esitas 25.04.2014 Viljandi Vallavalitsusele taotluse 2014. a mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks.
2. Viljandi vallavanem teatas 14.05.2014. a vastuses, et hääleõiguslik ei saa olla isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
3. Ivar Sarap esitas 19.05.2014 vallasekretäri kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse vastu kaebaja valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks ning alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kaebus jõudis Tartu Halduskohtusse 26.05.2014.
Kohtu seisukoht
4. Kaebuses on kaebaja esitanud kohtule kaks nõuet – ettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõue ja alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohus annab esmalt hinnangu kohustamisnõudele (I) ning seejärel hüvitamisnõudele (II). Viimasena võtab kohus seisukoha kaebaja poolt esitatud taotluste osas (III).
I
5. Kaebaja esitas kaebuses kohustamisnõude kaebaja valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks.
6. Euroopa Parlamendi valimised toimusid 25.05.2014. Kaebus jõudis kohtusse 26.05.2014. Kuna antud hetkeks on Euroopa Parlamendi valimised juba toimunud, siis ei ole enam
2 võimalik lisada kaebajat Euroopa Parlamendi valimisteks valijate nimekirja ei kohtuotsusega ega esialgse õiguskaitse korras vastava ettekirjutusega.
7. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel kohustamisnõudega võimalik saavutada eesmärki kaebaja valijate nimekirja kandmiseks. Kohtu hinnangul puudub vajadus vastava nõude edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
II
8. Kaebaja esitas kaebuses alternatiivse hüvitamisnõude, taotledes valimistel osalemata jäämise korral mittevaralise kahju hüvitamist summas, mis arvestaks Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat analoogsetes asjades. Sisuliselt taotleb kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
9. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, milles valimisõiguse piiramisega väidetavalt põhjustatud mittevaraline kahju seisneb. Kohtupraktikas on nenditud, et Põhiseaduse §-st 57 tuleneva valimisõiguse rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist seadus ette ei näe ning varalise kahju tekkimise võimalus on ebatõenäoline (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus haldusasjas nr 3-13-1216), mistõttu puudub vastava hüvitamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus mittevaralise kahju nõudmiseks Eesti õiguse pinnalt.
10. Kaebaja on soovinud hüvitamisnõude esitamisel, et kohus arvestaks EIK praktikat analoogsetes asjades. Viimatises kohtupraktikas on EIK korduvalt tuvastanud, et valimisõiguse piirang, mis ei arvesta isikule määratud vangistuse pikkust, kuriteo raskust ega muid asjaolusid on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikli 3 rikkumine, kuid rikkumise tuvastamine oli iseenesest piisav õiglane hüvitis ning kohus ei mõistnud seejuures kaebajatele välja kahjuhüvitist (vt EIK 04.07.2013. a otsus asjas nr 11157/04 Anchugov ja Gladov vs Venemaa; EIK 17.09.2013. a otsus asjas nr 29411/07 Söyler vs Türgi). Seega nähtub ka EIK praktikast, et mittevaralise kahju tekkimine ja väljamõistmine on ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on hüvitamiskaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks ilmselgelt perspektiivitu ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
11. Kohtu hinnangul puudub vajadus hüvitamisnõude edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
III
12. Põhjenduste osas I nimetatud põhjustel on käesolevaks hetkeks ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts kohtunik