3-14-323/11 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-323

Haldusasi

Viktor Ussanovi (Ussanov) kaebus Viru Vangla

06.02.2014. a otsuse nr 6-10/4459-2 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Ussanovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Viktor Ussanov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 04.02.2014 koostas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale adresseeritud taotluse, milles

palus lubada talle kambrisse isiklik raadio. 06.02.2014. a otsusega nr 6-10/4459-2 (tl 4) jättis

Viru Vangla neljanda üksuse juht taotluse rahuldamata põhjusel, et raadio kuulamise võimalus

on kinnipeetavatele tagatud vangla poolt. 03.03.2014. a vaideotsusega nr 6-12/39-2 (tl 3) ei

rahuldanud Viru Vangla direktor ka määruskaebuse esitaja poolt 17.02.2014 esitatud vaiet.

2. 21.03.2014 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1-2, tõlge tl 7-8) Viru

Vangla otsuse nr 610/4459-2 ja vaideotsuse nr 6-12/39-2 peale. Kaebuses väljendab

määruskaebuse esitaja rahulolematust sellega, et vangla ei luba talle kambrisse isiklikku

raadiot ning selgitab, miks ta seda tingimata vajab. Ühtlasi palub ta vabastada end riigilõivu

tasumisest, väites, et tema igakuine sissetulek on väiksem kui 15 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 24.03.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis

määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.

Kuigi pole alust järeldada, et kaebus on üldse ilma edulootuseta, ei ole tegemist piisav alusega

määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks, kuna puudub alus pidada määruskaebuse

esitajat maksujõuetuks. Kaebusele lisatud isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase

kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 163,05 eurot. Sellest saab

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-s 1, 111 lg-tes 1 ja 3 ning § 112 lg 1

p-s 1 sätestatu kohaselt kulutustena maha võtta nõuete fondi arvatud 81,52 eurot ja

vabanemisfondi võetud 32,61 eurot. Menetlusabi andmisel arvesse võetav kahekordne

keskmine kuusissetulek on seega 24,46 eurot, mis võimaldab määruskaebuse esitajal tasuda

kaebuse nõudest tulenevat 15 euro suurust riigilõivu. Seetõttu ei oma Tartu Halduskohus

õigust vabastada määruskaebuse esitajat kaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 01.04.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 15-16, tõlge tl 18-18p) Tartu Halduskohtu

24.03.2014. a määrusele tema riigilõivust vabastamata jätmise kohta.

Määruskaebuse esitaja selgitab määruskaebuses, et tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu, kuna

tema igakuine sissetulek on väiksem kui 15 eurot, umbes 12-13 eurot. Samuti ei saa ta

vanglas viibides olla kindel, et tema töö on alaline. Samuti lõppevad riigikeele kursused,

mistõttu ei pruugi tal edaspidi sissetulekuid olla. Määruskaebuse esitaja hinnangul on

ebaõiglane võtta arvesse kaebuse esitamisele eelnevaid sissetulekuid, kuna olenemata nendest

ei pruugi isikul olla ühes kuus, konkreetsel kaebuse esitamise vajaduse hetkel piisavalt

rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et ta on

sunnitud ostma poest hädavajalikke hügieenitarbeid, kirjatarbeid ning vitamiine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

6. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutoimingu tegemiselt riigilõivu tasumise kohustusega on

isikul võimalik arvestada juba enne toimingu tegemist. Samuti ei tule riigilõivu tasuda

tingimata 30-päevase kaebetähtaja jooksul. Esiteks on isikul, eelkõige kohtueelse menetluse

läbimise kohustusega kinnipeetavatel, võimalik arvestada riigilõivu tasumise kohustusega ka

vanglale esitatud vaide või kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluse kestel. Teiseks

on riigilõivu tasumata jätmise puhul tegemist puudusega, mille kõrvaldamiseks on kohtul

õigus anda täiendav tähtaeg. Antud asjas on määruskaebuse esitajal olnud võimalus näha ette

kohtusse pöördumise vajadust ning sellega kaasnevat riigilõivu tasumise kohustust kohe

pärast vangla poolt 06.02.2014. a keelduva otsuse tegemist ning arvestada sellega ka

vaidemenetluse läbiviimise ajal ja pärast vaideotsuse tegemist. Samuti on käesoleval juhul

andnud halduskohus määruskaebuse esitajale vaidlustatud määruses täiendava tähtaja

riigilõivu tasumiseks. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väited, et kord kuus

palga maksmise tõttu ei ole isikul võimalik vajalikul hetkel riigilõivu tasuda. Samuti on

tulenevalt kohtusse pöördumise võimalikust ettenähtavusest põhjendatud võtta isiku

maksejõuetuse hindamisel arvesse isiku majanduslikku olukorda kaebuse esitamisele eelneval

perioodil (antud juhul HMS § 112 lg 1 p-ga 1 kindlaks määratud 4 kuu pikkusel perioodil),

mitte üksnes kaebuse esitamise hetkel. Kohus selgitab, et ei saa riigilõivu tasumise

võimelisuse hindamisel võtta arvesse ka tulevikus toimuda võivaid asjaolusid, nagu töölt

kõrvaldamine või riigikeele õppekursuse lõppemine. Nagu eespool selgitatud, saab kohus

isiku maksevõime hindamisel arvesse võtta üksnes kaebuse esitamisele eelneva aja

sissetulekuid ja väljaminekuid.

7. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et ta ei saa tasuda riigilõivu, kuna tal tuleb teha

täiendavaid kulutusi hügieenitarvetele, kirjatarvetele ja vitamiinidele. Kohus selgitab, et

seadusest tulenevalt puudub võimalus arvata kinnipeetavast menetlusabi taotleja

arvestatavatest sissetulekutest maha kulutusi hügieenitarvetele, lisatoidule ning kirjatarvetele

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Antud

juhul ei saa määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud avaldustest nähtuvalt pidada neid

kulutusi ka täielikult vältimatuteks ega nende kulutuste tegemist määruskaebuse esitaja poolt

võimatuks. Määruskaebuse esitaja on ka ise määruskaebuses esile toonud, et vangla hindab

hügieenipakkide ning kirjapaberi võimaldamisel omalt poolt kinnipeetava majanduslikku

olukorda. Seega on määruskaebuse esitajale Viru Vangla kodukorraga tagatud vajaduse korral

täiendavate hädavajalike vahendite saamine ka juhul, kui kinnipeetav on kasutanud enda

rahalisi vahendeid kohtusse pöördumiseks ning kohus ei ole pidanud võimalikuks teda

menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastada. Seega ei saa määruskaebuse esitaja poolt

osutatud kulutused õigustada seadusega lõivustatud toimingu tegemise eest riigilõivu

tasumata jätmist ning määruskaebuse esitaja on kohustatud tasuma kaebuse esitamisel

seaduses ette nähtud riigilõivu.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

34.03.2014. a määrus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits