4-14-3051/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-14-3051

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.juuni 2014.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-14-3051 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

F.R kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Kuressaare pj 3.04.2014.a. otsusele väärteoasjas nr 2740 14 000273 Menetlusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusalune isik F.R (IK xxx ,

Kohtuväline menetleja ja Piirivalveameti Lääne Politsei-

Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond (Transvaali 58 Kuressaare), esindaja piirkondliku politseitöö teenistuse vanem politseikapten Meelis Juhandi Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. 3.04.2014.a. otsus ( Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna kohtuvälise menetleja väärteoasja nr karistamises liiklusseaduse § järgi 2740 14 000273 F.R ) 201 lg 1 rahtrahviga 50 200 eurot. trahviühikut so

3. rahatrahvi tasumine ositi so tasuda rahatrahv 200 KarS § 66 lg 2 alusel määrata F.R-ile eurot 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igas kuus 20 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada

kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus

tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale

4-14-3051

2

Kohtuotsus on Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares Pärnu t 5.juunist 2014.a. utvumiseks kättesaadav alates

Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

ASJAOLUD Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna

3.04.2014.a. otsusega karistat F.R i liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga trahviühiku 201 lg 1 50 t so 200 eurot.

Otsusest nähtub, et karistati väärteomenetluses selle eest, et F.R ta juhtis 11.03.2014.a.

kell 10.49 Raekoja tn 6 Kuressaare linnas omamata vastava kategooria mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust seaduse § - juhiluba aegunud 2013.a., millega rikkus liiklus 90 lg 1 p 1 201 lg 1

nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § järgi.

17.04.2014.a. esitas F.R eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule. Kaebuses F.R märgib, et ei ole nõus mõistetud karistusega, kuna ta on töövõimetu 70% ulatuses, tööl ei käi ja muid sissetulekuid peale pensioni ei ole. Tema sissetulek on ca 200 € kuus ning

ta elab Kuressaare linna sotsiaalmajas kus kommunaalmaksud on ca 45-50 €. Ravimitele kulub kuus ca 10 € ning toidule jääb ca 140 €. Võõrandatavat vara ta ei oma. F.R palub kohtul vähendada mõistetud karistussummat minimaalmäärani.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu Kohtuväline menetleja märgib oma kirjalikus .

vastuses kaebusele, et menetlusaluse isiku suhtes alustati väärteomenetlus seetõttu, et tema juhtimisõigus oli peatunud. Rikkumise kvalifitseerimisel käsitles kohtuväline menetleja antud tegu LS § 201 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Oma sisult oli aga tegemist LS § 201 lg 2 rikkumisega, kuna isiku juhtimisõigus oli peatunud vastavalt LS § 124 lg 3 p 1. Rahatrahvi määramisel antud asjas arvestas kohtuväline menetleja mõlema liiklusseaduse

paragrahvi so nii LS 201 lg 1 kui ka LS 201 lg 2 karistuse määrasid. Kuigi rikkumise sisule vastav säte (LS § 201 lg 2) näeb ette maksimumkaristuse 300 trahviühikut so 1200 eurot, näeb

menetlusalusele isikule LS § 201 lg 1 järgselt koostatud säte ette maksimumkaristuse 100 trahviühikut so 400 eurot. karistuseks määratud rahatrahv 200 eurot on LS § 201 lg 1 Isikule

toodud sanktsiooni keskmine määr ja selle eesmärgiks süüdlase mõjutamine edaspidiste oli süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Menetlusalune isik pani kaebealuse süüteo toime tahtlikult, kuna asudes mootorsõidukit juhtima oli isik teadlik sellest, et juhtimisõigust tal ei ole. Nimetatud asjaolu näitab isiku hoolimatust kehtiva

õiguskorra suhtes. Seadusandja on liiklusnorme kehtestades näinud ette igaühekohustuse hoolitseda ise selle eest, et eriõigusena antud juhtimisõigus oleks seaduslik - antud juhul kehtiv.

Antud juhul lähtuti karistamisel karistusseadustiku § 56 lg 1, mille kohaselt on karistuse

määramisel, peale kergendavate ja raskendavate asjaolude, oluline arvestada võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VMTS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja

jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 03.04.2014. a tehtud otsus väärteoasjas nr 274014000273 muutmata ning lähtudes VTMS § 120 lg 1 lahendada kaebus kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud

4-14-3051

3 põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg s 1 sätestatust tuleneb, et kirjal - ikus menetluses

lahendatakse väärteoasi väärteomaterjalide, kaebuse ja teise kohtumenetluse poole vastuse

alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-37-08 asunud seisukohale, et väärteoasja võib

lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui nimetatud materjalide põhjal on võimalik

lahendada kõik VTMS § s 133 nimetatud küsimused, sh kas karistuse määramine - menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). Esitatud kaebuses ei eita kaebuse esitaja toimepandud väärtegu vaid leiab, et raske materiaalse

olukorra tõttu, ei ole tal võimalik vähendada 200 eurost trahvi tasuda ja palub kohtul

mõistetud karistussummat minimaalmäärani. Kohus leiab, et väärteomaterjalide, kaebuse ja

kohtuvälise menetleja vastuse alusel on antud juhul asja lahendamine kirjalikus menetluses

otstarbekas, menetlusökonoomia printsiipi järgides, sest kohtul on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata kõik VTMS § s 133 nimetatud küsimused. -

Kohus asub seisukohale, et väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud

väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. F.R-ile on eja poolt k 50 kohtuvälise menetl aristuseks määratud rahatrahv trahviühikut,

mis on sanktsiooni keskmine karistusmäär. LS § 2 näeb ette rahatrahvi

01 lg 1

maksimaalmäära kuni 100 trahviühikut või aresti. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune

isik pani kaebealuse süüteo toime tahtlikult, kuna asudes mootorsõidukit juhtima oli isik teadlik sellest, et juhtimisõigust tal ei ole. Nimetatud asjaolu näitab isiku hoolimatust kehtiva õiguskorra

suhtes. Seadusandja on liiklusnorme kehtestades näinud ette igaühekohustuse hoolitseda ise selle eest, et eriõigusena antud juhtimisõigus oleks seaduslik - antud juhul kehtiv.

Kohus leiab, et an karist tud juhul lähtus kohtuväline menetleja use määramisel põhjendatult KarS -st 1, mille kohaselt on karistus § 56 lg e määramisel, peale kergendavate ja raskendavate

asjaolude, oluline arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega ei pea kohus põhjendatuks karistuse

vähendamist, kuid – kohus arvestades kaebuse esitaja majanduslikku olukorda ta on

töövõimetuspensionär ja temale makstava penisoni suurus on käesoleval ajal ca 200 eurot kuus - võimaldab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kaebuse esitajale rahatrahvi tasumist ositi.

Oma varalise sei ilmselgelt 200 su tõttu ei ole kaebuse esitaja võimeline korraga maksma eurost rahatrahvi.

Reena Undrest kohtunik