3-14-50733/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50733 Määruse kuupäev

5. juuni 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-50733.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks läbivaatamata.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 7. mail 2014 Aleksei Maksimovi kaebus, taotlusega kohtul võtta vastu hagiavaldus summas 3650 eurot. Kaebusele on lisatud Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue nr 1-13/669-1. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tartu Halduskohtu 12. mai 2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 16. mai 2014.

2. A. Maksimov esitas 19. mail 2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud kaebuse puuduste kõrvaldamine), milles palus kohut võimaldada kaitsja riigi kulul, kuna ta ei suuda kohtule selgitada kõiki oma nõudmisi. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 23. mai 2014 kirjaga, et mõistab kaebaja pöördumist selliselt, et kaebaja taotleb riigi kulul õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta 12. mai 2014 määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks kaebajale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul antud juhul võimalik võtta seisukohta ka riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa kohus seda aga teha. Kohus märkis, et kui käesoleva kirja saamisel on 12. mai 2014 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse tõlke kätte 27. mail 2014. Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 12. mai 2014 määrusega kaebajale võimaluse kõrvaldada kaebuses esinevad puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 16. mail 2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 17. mail 2014 ja tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks saabus 26. mail 2014. Kohus märkis 23. mai 2014 kirjas kaebajale, et kui kirja saamisel on 12. mai 2014 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu 23. mai 2014 kirja venekeelse tõlke kätte 27. mail 2014. Seega pikenes A. Maksimovi kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg 2. juunini 2014.

4. Kohus osutas 12. mai 2014 käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, milline vangla tegevus on talle kahju põhjustanud ega selgitanud, milles tekkinud kahju seisneb. Kaebaja poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Maksimovile tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. Seoses 19. mail 2014 esitatud riigi õigusabi taotlusega jääb kohus 23. mai 2014 kirjas toodud seisukohale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kaebaja riigi õigusabi taotluse osas. Riigi õigusabi seaduse § 12 lg 1 sätestab andmed, mis peavad olema märgitud riigi õigusabi taotluses. Kaebaja taotlus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kohus osutas

23. mai 2014 kirjas, et riigi õigusabi taotluse lahendamiseks on vaja kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei vasta riigi õigusabi seaduse § 12 lg-le 1 ning kaebaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik