2-13-16758/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

1(10)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-16758

Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi

Tallinna linna avaldus X X hooldusõiguse peatamiseks alaealise X Xi suhtes ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.09.2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (vastustaja): Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, Tulika 33b, 10615 Tallinn), tehinguline esindaja Õrne Suur, nõustaja Anne Sundja (lastekaitse peaspetsialist)

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): X X (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht registris xxxxxxxxxxx; viibimiskoht Harku ja Murru vangla), esindaja määratud korras vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis

Puudutatud isik II (vastustaja): X X (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxx), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Jundas

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 27.09.2013.a määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. X X määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

2(10)

Asjaolud 1. Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 15.04.2013 Harju Maakohtule avalduse X X hooldusõiguse peatamiseks alaealise X Xi suhtes ja X Xile eestkostja määramiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes esialgse õiguskaitse korras määrata X Xi ajutiseks eestkostjaks eestkosteasutus Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu.

Avalduse kohaselt viibib alaealise lapse ema X X alates 24.05.2012.a eeluuritavana Tallinna Vanglas (karistuse algus 24.05.2012.a, lõpp 24.05.2018.a, ennetähtaegselt vabanemise aeg 24.05.2015.a). 06.02.2013 sünnitas X X haiglas poja X Xi. 13.02.2013.a paigutati vastsündinu kuni asjade selgitamiseni xxxxxxxxxxxx väikelaste turvakodusse. Harku ja Murru Vangla edastas 04.12.2012.a Kristiine Linnaosa Valitsusele kinnipeetava X X avalduse, milles ta palus eestkosteasutuse nõusolekut 2013.a veebruaris sündiva lapse kasvatamiseks vangla emade-laste osakonnas vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 54 lg-le 1. Kristiine Linnaosa Valitsus vastas taotlusele 20.12.2012.a kirjaga keelduvalt. Nõusolekut ei antud, kuna X Xt on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, lisaks on teda mitmel korral väärtegude eest karistatud. Ta on sõltuvusaineid tarvitav isik, kes oma eluviisidest tulenevalt ei ole senini tulnud toime oma laste kasvatamisega. Tema viis poega elavad 2004. aastast alates oma isapoolsete vanavanemate juures Valgevene Vabariigis ning eestkosteasutusele teadaolevalt ei ole ema nende kasvatamisest osa võtnud. Samuti ei ole X X oma 01.01.2006 sündinud tütart kasvatanud ning tütar viibib 11.02.2008.a kohtumääruse alusel hooldusperes. Eelnevate laste suhtes vanemlike kohustuste mittetäitmise põhjal võib väita, et X X ei ole suuteline ega soovi täita vanemakohustusi ning tema antavad lubadused on paljasõnalised. Ta ei ole senini täitnud oma vanemakohustusi ning puudub alus arvata, et ta oma suhtumist lapsesse ja eluviise muudaks pärast vabanemist. X X varasem eluviis annab alust arvata, et ta ei ole võimeline hooldusõiguse kohustust täitma ka tulevikus, pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Koostöö X Xga ei ole tema teiste laste suhtes eelnevate aastate jooksul tulemust andnud eelkõige tema sõltuvusprobleemide ja eluviisi tõttu, mida ta ei ole suuteline muutma.

X X vabaneb 24.05.2018.a, tingimisi võib ta vabaneda 24.05.2015.a. Juhul, kui ta ei vabane vanglast ennetähtaegselt, siis, arvestades, et laps saaks tema juures viibida kuni kolme aastaseks saamiseni, tuleb laps enne X X vabanemist veebruaris 2016 emast ikkagi lahutada. Kolmeaastase lapse korduv ümberpaigutamine ei ole lapse huvides, sest kahjustab last emotsionaalselt ülemäära. Arvestades, et X Xl ei ole vabanemisel ei püsivat töökohta ega arvatavasti ka elukohta, siis võib vabanemise järgselt X X uuesti tagasi pöörduda vanade eluviiside juurde, mille korral laps oleks hooletusse jäetud ning see seaks lapse elu ja tervise ohtu.

X Xi sünnitunnistusel on lapse isa andmed kirjutatud ema ütluste järgi ning eestkosteasutusele teadaolevalt ei ole ükski meesisik oma isadust alaealise suhtes tunnistanud. X X sõnade kohaselt on lapse isaks X X, kuid temaga eestkosteasutus kontakti ei ole saanud vaatamata korduvatele katsetele ning tema viibimiskoht on teadmata.

Kuivõrd X X viibib kinnipidamisasutuses, siis on tema vanemlike õiguste täitmine tema vabaduse piiramise tõttu takistatud ning tema poeg on ilma tegeliku vanemliku hoolitsuseta. Lapse huvide kaitseks on vaja X X hooldusõigus poja suhtes peatada, et eestkosteasutusel oleks lapse ema kinnipidamiskohas viibimise ajal võimalik korraldada lapse elu tema huve järgides. Käesoleval ajal ei ole veel võimalik leida sobivat füüsilist isikut, keda nimetada

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

3(10) lapse eestkostjaks. Avaldaja palub määrata X Xi eestkostjaks Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu.

02.08.2013 avalduse täienduses märkis avaldaja, et seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega viidi X X eeluurimisvanglast üle Harku ja Murru Vanglasse. 08.05.2013 korraldusega nr 76 jättis avaldaja teistkordselt rahuldamata X X taotluse elada vanglas koos poja X Xiga. Käesolevas olukorras on lapse huvid kaitseta, kuna seadusliku esindusõigusega vanem on kinnipidamiskohas. X X karistuse lõpptähtaeg on 24.05.2018 ning peale vangistuse lõppemist on tal õigus taotleda kohtult hooldusõiguse taastamist. Eestkosteasutus on pöördunud X X vanemate poole eestkoste küsimuses, kuid lapse vanavanemad ei ole avaldanud nõuetekohast soovi hakata lapsele eestkostjaks. Avaldaja on tõendanud X X poolt vanemaõiguste mittenõuetekohast täitmist oma laste suhtes ning suhtumise ja käitumise mittemuutumist oma kohustuste täitmisse käesoleval ajal haldusasjas nr 3-13-327. Nimetatud tõendid põhjendavad avaldaja nõuet seada vanemaõiguste taastamine lisaks vanglast vabanemisele sõltuvusse ka lapse koju võtmiseks vajalike tingimuste loomisest.

2. 03.06.2013 vastuses puudutatud isik X X avaldusega ei nõustu. Vastuse kohaselt hakkas puudutatud isik lapsega seotud küsimustega tegelema juba enne lapse sündi, et saaks sünnituse järgselt lapsega koos olla. Eestkosteasutus seda aga ei võimaldanud ja eraldas vägivaldselt ja ebaseaduslikult vastsündinud lapse emast. Lapse elu ja tervist ei ohustanud miski, laps vajas ema hoolt.

Avaldaja väited, et puudutatud isik ei ole varasemalt hoolitsenud oma vanemate laste eest, on laim. Puudutatud isiku 5 poega elasid koos vanematega kuni 2004.a, mil kaitseministeerium perekonna korterist välja tõstis ja linn keeldus munitsipaalkorteri andmisest. Puudutatud isik viis lapsed Valgevenesse, kuna seal olid sobilikud elamistingimused ja on neid ise üleval pidanud. Vanemad pojad õpivad ülikoolis, keskmine poeg lõpetab keskkooli. Sotsiaalabitalitus ei ole nende laste vastu kordagi huvi tundnud. Puudutatud isiku tütar elab hooldusperes puudutatud isikust mittesõltuvatel põhjustel, mida saab avaldada ainult kohtule kinnise informatsioonina. Puudutatud isik on kõiki oma lapsi toitnud rinnaga. Eestkosteasutuse tegevuse tõttu jäi X X ilma rinnapiimast, tekitades sellega nii lapsele kui ka emale tervisekahjustusi.

Puudutatud isiku käitumises ei esine perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-s 1 märgitud asjaolusid. Puudutatud isik ei ole vanemaõigusi kuritarvitanud, on füüsiliselt ja vaimselt terve, asjaolusid, mis last ohustaksid, ei esine. Puudutatud isik ei ole narkomaan, karistusregistrist ei nähtu vahemikul 2007-2013 vastavaid rikkumisi, läbitud on tervisekontroll. Väide, et puudutatud isik ei ole aastaid omanud töökohta, on väär, kuna puudutatud isik on kogu aeg töötanud. Avaldaja väide, et puudutatud isiku antavad lubadused on paljasõnalised, on kummaline, kuna puudutatud isik ei ole avaldajale kunagi mingeid lubadusi andnud ja avaldaja ei ole neid ka küsinud, kunagi ei ole mingeid kokkuleppeid sõlmitud. Sotsiaaltalitusel puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik oleks jätnud oma lapsi vanemliku hoolitsuse või järelevalveta, söögita, oleks kasutanud laste suhtes vägivalda või poleks taganud hariduse saamist. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks sotsiaaltalitus laste kasvatamisse ei sekkunud. Avaldaja märgib, et 2016.a saab laps kolmeaastaseks ja lapse korduv ümberpaigutamine ei ole lapse huvides. Esiteks ei kuulu avaldaja pädevusse otsustada küsimuse üle, kas puudutatud isik vabastatakse vanglast ennetähtaegselt, ning teiseks tekib moraalne kahju ka siis, kui lapse ja ema side saab tekkima hakata alles ema vanglast vabanemisel. Avaldaja oletused, et puudutatud isik ei saa vabanemisel omama tööja elukohta, kuuluvad selgeltnägemise valdkonda. Lähtuda tuleks faktidest.

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

4(10)

Lapse hooldusõigust ei või anda eeskosteasutusele, kuna lapsel on vanavanemad, kes on avaldanud soovi ise lapse eestkostjateks hakata, samuti on lapsel täisealised vennad ja tädi.

3. 22.05.2013.a esitas alaealise esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Jundas arvamuse, mille kohaselt toetab avaldust hooldusõiguse peatamiseks. X X ei saa hooldusõigust poja suhtes vanglas teostada ainuüksi seetõttu, et selleks puudub eestkosteasutuse nõusolek. X X teavitas avaldajat, et tema ema Tamara Kabannikova, elukoht Venemaal Smolenskis Krasninskoje 5-32, on andnud nõusoleku ja soovib hakata X Xile eestkostjaks. Eestkoste andmine X X vanematele Venemaal on võimalik juhul, kui avaldajal on olnud võimalik kontrollida nende tõelist soovi ja sobivust lapse kasvatamiseks. Avaldaja on asunud otsima kontakte lapse vanavanematega, et tagada lapsele stabiilne kasvukeskkond ning võimalused tagada sugulussuhte säilitamine. Praeguses olukorras on X X vastavasisulised väited paljasõnalised ja kontrollimata. Jääb arusaamatuks, miks X X pole varem vanematega lapse eestkoste küsimuses kontakteerunud. Kuni asjaolude selgitamiseni seoses vanavanemate kui võimalike eestkostjatega, vajab lapse elu korraldamist. Antud olukorras on eestkostja määramise tingimused täidetud, eestkostja määramine on vajalik. Viivitusega võiks kaasneda oht alaealise huvidele. Eestkostja ülesandeid võiks täita Kristiine Linnaosa valitsus kohustusega hoolitseda lapse eest.

4. 16.04.2013 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ning määras X Xi ajutiseks eestkostjaks avaldaja.

5. Maakohus rahuldas 27.09.2013.a määrusega avalduse ja peatas X X hooldusõiguse poja X Xi suhtes. Kohus määras X Xi eestkostjaks Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni või lapse täisealiseks saamiseni. Kohus määras kohtumääruse kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise alates kohtumääruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, muud menetluskulud riigi kanda.

PKS § 116 lg 2 ütleb, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vastavalt PKS § 134 lg 1 kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Tulenevalt PKS § 140 lg 1 peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama, lõige 2 – kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.

X X on alaealine, kelle isa andmed on sünnitunnistusele kirjutatud ema ütluste järgi. X X sõnade kohaselt on lapse isaks X Avikainen, kuid temaga eestkosteasutus kontakti ei ole saanud ning tema viibimiskoht on teadmata. Lapse ema viibib alates 24.05.2012.a eeluuritavana Tallinna Vanglas (karistuse algus 24.05.2012.a, lõpp 24.05.2018.a, ennetähtaegselt vabanemise aeg 24.05.2015.a). Seega ei ole lapse ema suuteline teostama oma hooldusõigust poja suhtes, tal puudub võimalus lapse eest hoolitseda ja last ülal pidada. Lähtudes alaealise huvidest ja heaolust ning faktilisest olukorrast on põhjendatud X X hooldusõiguse peatamine poja suhtes. X Xl on kestev võimetus hooldusõigust teostada PKS §

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

5(10)

140 lg 1 mõttes. Riigikohus on 14.11.2012.a lahendis nr 3-2-1-121-12 selgitanud, et vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada viidatud sätte mõttes tähendab seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Viidatud sätte mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema hooldusõigus peatada.

Avalduse kohaselt on lapse ema X X kriminaalkorras korduvalt karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, lisaks on teda mitmel korral väärtegude eest karistatud. Ta on sõltuvusaineid tarvitav isik, kes oma eluviisidest tulenevalt ei ole senini tulnud toime oma laste kasvatamisega. Tema viis poega elavad 2004.a alates oma isapoolsete vanavanemate juures Valgevene Vabariigis ning eestkosteasutusele teadaolevalt ei ole ema nende kasvatamisest osa võtnud. Samuti ei ole X X 01.01.2006.a sündinud tütart kasvatanud ning viimane viibib 11.02.2008.a kohtumääruse alusel hooldusperes. Ta ei ole senini oma vanemakohustusi täita suutnud ning kohtul puudub alus arvata, et ta oma suhtumist lapsesse ja eluviise muudaks pärast vanglast vabanemist. Arvestades, et X Xl ei ole vabanemisel ei püsivat töökohta ega arvatavasti ka elukohta, siis võib ta vabanemise järgselt uuesti tagasi pöörduda vanade eluviiside juurde, mille korral laps oleks hooletusse jäetud ning see seaks lapse elu ja tervise ohtu.

Avaldaja leiab, et X X vabaneb 24.05.2018.a, tingimisi võib ta vabaneda 24.05.2015. Juhul, kui ta ei vabane vanglast ennetähtaegselt, siis arvestades, et laps saaks tema juures viibida kuni kolme aastaseks saamiseni, tuleb laps enne X X vabanemist ja kolmeaastaseks saamisel veebruaris 2016 emast ikkagi lahutada. Kolme aastase lapse korduv ümberpaigutamine ei ole lapse huvides, sest kahjustab last emotsionaalselt ülemäära.

Lapse esindaja arvamuse kohaselt ei pea avaldaja vanglat lapsele parimaks kasvukeskkonnaks, lapse huvides ei ole elamine vanglas koos kinnipeetavatega ning seega on esindaja seisukohal, et X X hooldusõigus alaealise X Xi suhtes on PKS § 140 lg 1 kohaselt vajalik peatada. Seni kuni puudub eestkosteasutuse nõusolek, ei ole X Xl VangS § 54 lg 1 mõtte kohaselt võimalik vanglas lapse hooldusõigust teostada.

Kohtu hinnangul ei saa X X hooldusõigust poja suhtes teostada ainuüksi seetõttu, et selleks puudub eestkosteasutuse nõusolek. Kristiine Linnaosa vanema Andrei Novikovi 08.05.2013.a korraldusega nr 76 ei ole avaldaja andnud nõusolekut X Xle lapse viibimiseks koos emaga vanglas (toimiku lk 115). VangS § 54 lg 1 sätestab otseselt, et emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. Seni kuni eestkosteasutuse vastav nõusolek puudub, ei ole X Xl eelnimetatud seaduse mõtte kohaselt võimalik vanglas lapse hooldusõigust teostada.

PKS § 118 lg 2 kohaselt kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Vastavalt PKS § 176 lg 2 kohaselt kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne vallavõi linnavalitsus.

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

6(10) Avaldaja palub määrata X Xi eestkostjaks Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. X Xi sünnitunnistusel on lapse isa andmed kirjutatud ema ütluste järgi. X X sõnade kohaselt on lapse isaks X Avikainen, kuid temaga eestkosteasutus kontakti ei ole saanud ning tema viibimiskoht on teadmata. X X teavitas avaldajat, et tema ema Tamara Kabannikova, elukoht Venemaal Smolenskis Krasninskoje 5-32, on andnud nõusoleku ja soovib hakata X Xile eestkostjaks. Avaldaja on asunud otsima kontakte lapse vanavanematega, et tagada lapsele stabiilne kasvukeskkond ning võimalused tagada sugulussuhte säilitamine. Praeguses olukorras on X X vastavasisulised väited paljasõnalised ja kontrollimata.

Lapse esindaja vandeadvokaat Eve Jundas on seisukohal, et kuni asjaolude selgitamiseni seoses vanavanemate kui võimalike eestkostjatega vajab lapse elu korraldamist. Eestkostja määramise tingimused on täidetud ja eestkostja määramine on vajalik. Viivitusega võiks kaasneda oht alaealise huvidele. Alaealise esindaja leiab, et eestkostja ülesandeid võiks täita Kristiine Linnaosa Valitsus.

Tuginedes eeltoodule tuleb X Xile eestkostjaks määrata Kristiine Linnaosa Valitsus kuni pole tõendamist leidnud teisi sobivaid isikuid, s.o lapse vanavanemad, kes oleksid nõus lapse eestkostjaks hakkama.

Vastavalt PKS § 140 lg 2 mõttele on vanema hooldusõiguse taastamine võimalik, kui langevad ära hooldusõiguse peatamise alused. X X peab hooldusõiguse taastamiseks tõestama avalikkusele, lähedastele ja lapsele pikema aja jooksul oma valmisolekut tagada lapse heaolu (§ 134) ning valmisolekut täita ja järgida hooldusõiguse põhimõtteid (§ 116).

7. 25.10.2014.a esitas puudutatud isik X X määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, taastada hooldusõigus alaealise lapse suhtes ja teha uus otsus, mis võimaldaks viibida koos lapsega Harku ja Murru Vangla emade ja laste osakonnas kuni 2017. aasta jaanuarini, pärast seda vajadusel laps üle anda Tamara Kabannikova eestkoste alla.

Maakohus rikkus asja arutamisel Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikkel 6, tehes kahel korral, s.o 16.04.2013 ja 27.09.2013, määrused ilma kaebaja osavõtuta, kuigi kaebaja avaldas kõikides kohtuniku nimele esitatud taotlustes tungivalt soovi isiklikult osaleda kohtuistungitel. Samuti rikkus kohus sellega konventsiooni artikkel 10 sätteid, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele ja arvamusele, vabadusele saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta. Õiglane kohus oleks pidanud ära kuulama mõlemad osapooled. Kohus ei saa anda olukorrale hinnangut, kui pole kordagi puudutatud isikut ära kuulanud, samuti on jätnud kohus hindamata argumendid ja faktid, mida puudutatud isik oli valmis kohtule esitama.

Maakohus rikkus konventsiooni artikli 13 sätteid ehk õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Pärast 16.04.2013 kohtumääruse kättesaamist pöördus puudutatud isik seadusega ettenähtud vormis kohtuniku poole taotlusega õigusabi saamiseks, paludes oma vastuse tõlkida riigikeelde ja määrata esindaja, sest puudutatud isikul puuduvad õigusteadmised talle eluliselt tähtsas küsimuses. Maakohtu 25.07.2013 määrusega rahuldas kohus taotluse menetlusabi andmiseks tõlkimiseks, kuid riigiõigusabi küsimust kohus ei käsitlenud.

Vaidlustatud kohtumääruses on avaldaja väidet, et puudutatud isikut ei vabastata vangistusest ennetähtaegselt, arvestatud kui aset leidnud fakti. Kohtulahendi kohaselt pika karistuse kandmisel (s.o kuni 24.05.2018) lapse ema ei suuda teostada hooldusõigust, sest tal puudub võimalus lapse eest hoolitseda ja teda ülal pidada. Puudutatud isik ei ole võimeline lapse eest

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

7(10) hoolitsema sel põhjusel, et talt võeti see õigus ära ebaseaduslikult ja vägivaldselt, aga mitte põhjusel, et peab kandma kuueaastast karistust. Harku ja Murru Vanglas on tagatud kõik tingimused vanema hooldusõiguse teostamiseks. Puudutatud isikul puudub vanema hooldusõiguse teostamise võimalus tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Teistel vanglas viibivatel emadel on võimalus laste eest hoolitseda ja neid ülal pidada, kuigi ka neil on pikad karistusajad.

Maakohus on esitanud määruses põhjenduse, et puudutatud isik ei saa vanema hooldusõigust poja suhtes teostada eestkoste asutuse nõusoleku puudumise tõttu. Sel põhjusel puudutatud isik pöörduski kohtu poole, sest ei nõustu eestkosteasutusega, kelle keeldumine on alusetu, esile toodud „faktid“ on tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega tõendamata. Puudutatud isik selgitas väga põhjalikult ja kirjalikult kohtule oma seisukohta. Maakohus on suhtunud puudutatud isikusse eelarvamuslikult. Kohus ei ole puudutatud isiku arvamusega arvestanud. On põhjust kahelda, kas kohtunik luges üldse puudutatud isiku esitatud dokumente, sest mitte kuskil ei nähtu, et kohus on arvestanud kas või ühe puudutatud isiku väitega ja pole ühtegi vastust puudutatud isiku esitatud küsimustele. Määrusest nähtub ainult avaldaja poolt esitatud üks ühele trükitud tekst ja mitte ühtegi sisuliselt lahendatud küsimust.

Maakohus nimetas puudutatud isiku väiteid hooldusõiguse vanavanematele andmise kohta paljasõnalisteks ja kontrollimatuteks. Jääb selgusetuks, miks kohus uskus avaldaja väiteid suutmatusest leida kontakti puudutatud isiku ema Tamara Kabannikova ja isa Valeri Kabannikoviga, kes on valmis võtma lapse oma hoole alla pärast tema 3 aasta ja 11 kuu täitumist juhul, kui puudutatud isikut ei vabastata ennetähtaegselt. Puudutatud isikul on olemas ema kirjalik nõusolek, samuti avaldab puudutatud isik kohtule oma vanemate kontaktandmed nendega ühenduse võtmiseks kui võimalike eestkostjatega. Ka lapse veresugulastest lahutamine on eraja perekonnaellu sekkumine, s.o konventsiooni artikli 8 rikkumine.

Puudutatud isiku suhtes on rikutud konventsiooni artikkel 3, mis sätestab, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Vägivaldselt, kohtuotsuseta lapse äravõtmine ööpäev hiljem pärast sündi ja tema paigutamine emast eraldi tundmatusse kohta ning järgmise nädala jooksul ema eest lapse asukoha varjamine on hinnatav kui ebainimlik ja lubamatu kohtlemine õigusriigis. Lapse emast eemal hoidmine kuni käesoleva ajani on tõlgendatav tahtliku piinamisena. Avaldaja eesmärgiks on puudutatud isiku lapse lapsendamine. Avaldaja tegi puudutatud isikule ettepaneku loobuda üldse lapsest, sest neil on juba olemas perekond, kes on valmis last lapsendama.

Konventsiooni artikkel 5 kohaselt on õigus isikuvabadusele ja - puutumatusele. Artikli lõige 3 kohaselt, oleks avaldaja pidanud toimetama viivitamata puudutatud isiku kohtuniku ette puudutatud isiku ja lapse asukoha kindlaksmääramiseks ja esmase õiguskaitse kohaldamiseks seadusega ettenähtud korras. Lapse äravõtmise hetkel oli puudutatud isik lapse seaduslik esindaja ja lapsevanemana oli puudutatud isikul õigus korraldada lapse elu ja tegutseda tema huvides.

Konventsiooni artikkel 8 sätestab õiguse eraja perekonnaelu austamisele. Lapse sünnitamine on lapsevanema isiklik asi. Poeg on puudutatud isiku perekond ja kellelgi ei ole õigust otsustada, kes saab puudutatud isiku perekonnaliikmeks ja kes mitte. Artikli lõige 2 kohaselt ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse. Antud juhul ei olnud sellist olukorda, kus riigil, s.o sotsiaalhoolekande asutuse ametiisikutel, oleks olnud alus sekkuda puudutatud isiku perekonnaellu. Isegi asjaolu, et puudutatud isik viibis vangis, ei saa olla aluseks vägivaldselt

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

8(10) „emarinnalt“ lapse äravõtmiseks. Just nimelt sellisteks juhtumiteks on seadusandluses olemas VangS § 54 lg 1. Laps võeti puudutatud isikult ära „enne asjaolude väljaselgitamist“. Selline põhjendus on laialivalguv. Avaldaja ei selgita, milliseid asjaolusid tuleb välja selgitada. Puudub motiveering ja põhjus mingite asjaolude väljaselgitamiseks. Nimetatud formuleering ei saa olla ema ja lapse vastu suunatud õigusvastase tegevuse aluseks. Konventsiooni artikkel

8 sätestab konkreetsed asjaolud, kui ametivõimude eraja perekonnaellu sekkumist võib pidada seaduslikuks. Puudutatud isik lapsega ei ole loonud sellist olukorda, mida saaks tõlgendada eraja perekonnaellu sekkumist õigustavana. Puudutatud isiku ja tema poja suhtes rikuti kõiki konventsiooni artikliga 8 ettenähtud sätteid

Rikutud on ka konventsiooni artiklit 14, mis keelab diskrimineerimise. VangS § 54 lg 1 sätete täitmiseks, karistuse kandmise kohas Harku ja Murru vanglas on olemas emade ja laste osakond. Käesoleval ajal viibivad seal kolm ema, kusjuures üks nendest ei ole süüdimõistetud isik, teine on aga metatoonravil ning see ei ole takistuseks oma lapse eest hoolitsemiseks ja kasvatamiseks vangla tingimustes. Kohtuotsuses on toodud seisukoht, et hooldusõigus tuleb peatada, kuna vangla ei ole lapsele parimaks kasvukeskkonnaks ja lapse huvides ei ole elamine vanglas koos teiste süüdimõistetutega. Järelikult mõne teise ema suhtes on vangla tema lapsele normaalne kasvukeskkond ning teiste laste huvid ei sõltu sellest, kas nad elavad koos oma süüdimõistetud emadega või mitte. Teisisõnu, kõik inimesed ei ole seaduse ees võrdsed, VangS § 54 lg 1 sätted kehtivad kõikide teiste, välja arvatud puudutatud isiku ja tema poja suhtes. Avaldaja diskrimineerib puudutatud isikut sotsiaalse, varandusliku ja rahvusliku seisundi alusel.

08.05.2013 korraldusega nr 76 keeldus avaldaja lapse vanglas viibimiseks nõusoleku andmisest. Puudutatud isik vaidlustas nimetatud korralduse halduskohtus. Avaldaja koostas tegelikkusele mittevastava põhjenduse, lähtudes kaugest minevikust (10 aasta tagusest), mis oli rajatud põhjendamatutele eeldustele puudutatud isiku tuleviku osas, mille kohta mitte keegi ei saa midagi ette teada. Sotsiaalhoolekande osakonna esitatud väited ei ole põhjendatud, enamjaolt on need vaid eeldused, mitte faktid ja neid ei saa pidada usaldusväärseteks. Puudutatud isik on teinud kõik, mis võimalik, et tagada poja hooldamiseks ja kasvatamiseks inimväärsed tingimused. Alates novembrist 2012 pole olnud ühtegi päeva kui puudutatud isik ei oleks mõelnud oma lapse peale. Mitte keegi ei saa öelda, et puudutatud isik ei oleks lapse vastu huvi tundnud. Puudutatud isik on kirjutanud pidevalt Kristiine LOV Sotsiaalhoolekande osakonnale nõudekirju pärides lapse elu ja arengu kohta. Käesoleval ajal on puudutatud isik püsivalt kontaktis lapse üle hooldust teostavate kasvatajate ja hooldajatega. Avaldaja arvamuse kohaselt on puudutatud isik asotsiaalne isik, sest elab üüritud, mitte omas korteris, töötab turul, mitte riigiettevõttes ning puudutatud isiku tulevik on juba ettemääratletud nende ametiisikute poolt, kes tema tuleviku osas pärast vangistusest vabanemist on teinud järeldusi ja seda järgmises tõlgenduses (väljavõte vaidlustatud määruse tekstist) „X Xl ei ole vabanemisel ei püsivat tööd ega arvatavasti elukohta, siis võib vabanemise järgselt uuesti tagasi pöörduda vanade eluviiside juurde, mille korral laps oleks hooletusse jäetud ning see seaks lapse elu ja tervise ohtu, kolmeaastase lapse korduv ümberpaigutamine ei ole lapse huvides, sest kahjustab last emotsionaalselt ülemäära“. Tegelikult kahjustas lapse huve avaldaja, võttes vägivaldselt lapse emalt ära ööpäev pärast tema sündi. Lapse huvide rikkumiseks tuleb lugeda hoopis asjaolu, et lapselt võeti õigus saada rinnapiima.

Kõik ülalnimetatu rikub konventsiooni artiklit 17, mille kohaselt midagi käesolevas konventsioonis ei või tõlgendada selliselt, et see annab mingile riigile, isikurühmale või üksikisikule õiguse tegevuseks või teoks, mille eesmärk on konventsiooniga sätestatud õiguste

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

9(10) või vabaduste kaotamine või nende piiramine suuremal määral, kui see on ette nähtud konventsioonis. Puudutatud isik ja tema poeg jäeti konventsiooniga ettenähtud õigustest ilma.

8. Avaldaja määruskaebust ei toetanud, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu arvates ei lahendanud maakohus puudutatud isiku hooldusõiguse peatamise ja alaealisele eestkostja määramise asja õigesti, kohaldas vääralt materiaalõigusnormi ja rikkus menetlusõiguse norme.

11. Määruskaebuse väite kohaselt on maakohus rikkunud asja lahendamisel puudutatud isiku õigusi, jättes puudutatud isiku menetluses ära kuulamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide on põhjendatud. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei pea kohus vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Käesoleval juhul on maakohus arutanud puudutatud isiku kui lapsevanema hooldusõiguse peatamise küsimust, seejuures puudutatud isikut vahetult ära kuulamata, rikkudes nii TsMS § 558 lg-st 1 tulenevat vanema isikliku ärakuulamise nõuet. Ringkonnakohtu arvates ei järeldu asja materjalidest ka seda, et vanema ärakuulamisega kaasnenud viivitus oleks kuidagi ohustanud lapse huve. Maakohus on 23.09.2013 ja 24.09.2013 kirjades (tl 170-171) põhjendanud asja menetlemist kirjalikus menetluses sellega, et puudutatud isik X X esitas kohtule korduvalt taotlusi menetluse kiirendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu soov menetlusosalise palvel menetlust kiirendada, ei anna siiski alust oluliste menetlusõigusnormide rikkumiseks, seda enam, et asja materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isik kohut ka korduvalt teavitanud oma soovist kohtuistungil osaleda.

12. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 12 järgi vaatab ringkonnakohus läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioonja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tsiviilvaidluste sisuline lahendamine toimub maakohtus, on ka käesoleva asja õige lahendamise seisukohast vajalik, et asja lahendav kohtunik kogeks kõiki vaidluse aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas menetlusosalise suuliselt antud seletusi, vahetult. Hooldusõigusliku vanema vahetu ärakuulamine võib tingida asjas uute asjaolude ilmnemise ning kui see toimub maakohtu menetluses, on maakohtul võimalik vanema isiklikul ärakuulamisel antud seletusi sisuliselt arvestada ja teha sellest tulenevalt ise uus lahend. Eeltoodu tõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks.

Tsiviilasi nr: 2-13-16758

10(10) 13. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ka määruskaebuse väited maakohtu poolt lapsele eestkostja määramisel tehtud minetuste kohta. Maakohus on põhjendanud kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramist sellega, et puudutatud isiku väited lapse vanavanema nõusoleku kohta eestkostjaks hakata on paljasõnalised ja kontrollimata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt taoline passiivne asjaolude konstateerimine eestkostja määramise menetluses ei ole kooskõlas seadusega. PKS § 173 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda vallavõi linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. PKS § 174 lg 3 kohaselt arvestatakse eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja vallavõi linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. PKS § 176 lg 2 järgi, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne vallavõi linnavalitsus.

14. Määruskaebuse väited, mis puudutavad avaldaja tegevust vastsündinud lapse emast eraldamisel ning puudutatud isikule vanglas lapse hooldusõiguse teostamiseks nõusoleku mitteandmist jätab ringkonnakohus tähelepanuta kui käesolevas menetluses asjakohatud. Kuivõrd tegemist on avaldaja kui haldusorgani tegevusega, on puudutatud isikul võimalik vaidlustada avaldaja tegevus halduskohtumenetluse korras, samuti on inimõiguste kaitseks võimalik pöörduda õiguskantsleri poole.

15. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited, mis puudutavad puudutatud isiku poolt vanema hooldusõiguse teostamise nõuetekohasust. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd avaldaja on pöördunud kohtu poole puudutatud isiku hooldusõiguse peatamiseks, mitte aga hooldusõiguse piiramiseks, siis ei ole käesoleva menetluse küsimuseks puudutatud isiku sobilikkus vanema hooldusõigust teostama. Nagu eelnevalt selgitatud, tuleb kohtul vanema hooldusõiguse peatamise asjas üksnes otsustada, kas esineb hooldusõiguse teostamiseks faktiline takistatus.

16. Kuigi avaldaja on nii maakohtule esitatud avalduses kui ka haldusmenetluses VangS § kohase nõusoleku andmisest keeldumisel viidanud peamiselt hooldusõiguse kuritarvitamisele puudutatud isiku poolt ning oma tegevusega sisuliselt eraldanud lapse perekonnast, ei ole avaldaja siiski esitanud kohtule avaldust lapsevanema hooldusõiguse piiramiseks. Ringkonnakohus märgib, et nimetatu ei ole kooskõlas PKS § 135 lg 4, mille kohaselt kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib vallavõi linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust, sellisel juhul peab vallavõi linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal