1-14-4945/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuuni 2014 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-4945 (kohtueelses menetluses nr 14260101100) riik M.P versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Külli Zimm Süüdistatav M.P (isikukood XXX; elukoht xxxx xx-xx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS
Legislator headnote
AI generated1-14-4945/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
04. juuni 2014 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-4945 (kohtueelses menetluses nr 14260101100) riik M.P versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Külli Zimm Süüdistatav M.P
(isikukood XXX; elukoht xxxx xx-xx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS
§ 121 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada M.P (KarS)
süüdi karistusseadustiku § 121 järgi ja mõista talle
karistusena vangistus 3 (kolm)
73 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud
vangis M.P-le katseaeg 3 (kolm) tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata aastat ning mõistetud vangis ei pöörata täitmisele, kui tust 3 (kolm) kuud M.P ei pane
katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; M.P-le kohtuotsuse jõustumisel tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude
ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista
532 (viissada kolmkümmend kaks) M.P-lt sundraha eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu riigi kasuks; määrata
216 (kakssada kuusteist) eurot kriminaalmenetluse kulud
748 (seitsesada neli kaheksa) eurot 50 senti kümmend tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates
2014.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 62 (kuus aks) eurot ja 38 senti kümmend k tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata -
jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.2 M.P-le ja ajatasu kokku 68 eurot õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu (millest käibemaks jätta riigi kanda; 11,33 eurot)
2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend CD plaat tunnistaja ütlustega jätta kriminaalasja juurde.
Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadet süüdimõistetu on a, kui rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011
SEB P - angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 14-4945
“).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on M.P toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise KarS § ärgi, mis seisnes
121 j selles, et tema 29.03.2014 kella 23:00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxx xx xx - omavahelise tüli käigus, 7 juuresolekul tahtlikult lõi -aastase K-R.R
A.R A.Rle ühel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades vasaku silma ümber hematoomi, sarnaluu piirkonnas turse ja füüsilist valu.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega
kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § vangistus 3 kuud. KarS § 73 lg
121 järgi karistamiseks ja 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.P 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3.
s Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluse 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastam -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja ise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS
§ 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu p
õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine - ning
3. jaos ( -
Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).
4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (
Menetluskulud).
4.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri o 532,50 eurot. 2013
määrusest nr 166 ( testatud töötasu Töötasu alammäära kehtestamine), millega on keh alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2
. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26.
novembri 2013otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2. isel
1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurim
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud M.P hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 284 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus M.P-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud ulatuses 216 eurot, M.P-le õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus riigi
68 eurot õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu (millest käibemaks 11,33 eurot) tuleb . jätta riigi kanda Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud.
Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata.
4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s M.P arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 216 eurot.
.3. Menetluskulude hüvitamine
KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1
Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi
- mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.
Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat tunnistaja ütlustega tuleb KrMS § 126 lg
3 p 1 alusel . jätta kriminaalasja juurde KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.
Aivar Hint
Kohtunik