3-14-308/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-308

Otsuse kuupäev

5. juuni 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Janno Käsperi kaebus Tartu Vangla 15. jaanuari 2014

käskkirja nr 6-2/42 tühistamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja Janno Käsper

Vastustajad Tartu Vangla

1. Jätta Janno Käsperi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 7. juuli 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 15. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 6-2/42 määrati Janno Käsperile Tartu Vangla

kodukorra p 1.6.3 ja 1.7.1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäevaks kartserisse

paigutamine.

11. veebruaril 2014 esitas J. Käsper Tartu Vanglale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse

kehtetuks tunnistamist.

Tartu Vangla 17. veebruari 2014 vaideotsusega nr 1-11/62-2 jäeti J. Käsperi vaie rahuldamata.

2. 17. märtsil 2014 saabus J. Käsperi kaebus Tartu vangla 15. jaanuari 2014 käskkirja nr 6-2/42

tühistamiseks.

30. märtsi 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse. 24. aprilli 2014

määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

3. Tartu Vangla 15. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 6-2/42 karistati J. Käsperit Tartu Vangla

kodukorra p 1.6.3 ja 1.7.1 nõuete rikkumise eest, mis seisnes vastustaja ametnikule P. Viinale

adresseeritud lauses „volnas näeme, siis panen paugu kirja“.

Kaebuse väitel ei ole ta rikkumist toime pannud, kuna ei ole kaevatavas käskkirjas nimetatud

ähvardavat väljendit kasutanud. J. Käsper on sellekohased väited esitanud juba

distsiplinaarmenetluses. Distsiplinaarmenetluses jäid kaebaja väiteid kontrollimata, muu hulgas ei

kasutanud menetleja kõiki võimalusi asjakohaste tõendite kogumiseks ja uurimiseks.

Vastustaja seisukoht.

6. Tartu Vangla vaidleb kaebuse vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

J. Käsperi distsiplinaarsüütegu TVK p 1.6.3 rikkumises seisnes selles, et 15. detsembril 2013 kella

16.30 ajal Tartu Vangla spordihoones käitus kaebaja saali sisenenud ametnikega ebaviisakalt, mis

väljendus üleolevas suhtumises ametniku P. Viina esitatud palvele korjata kokku spordisaalis

laialiolev inventar, agressiivses kätega žestikuleerimises ning karjumiseni kõrgendatul häälel

rääkimises.

Kodukorra p 1.7.1 rikkumine seisnes selles, et pärast ametnikega toimunud sõnavahetust ning

lahkumisel spordisaalist ütles J. Käsper spordisaalis olnud spordiriietes ametnikule: “volnas näeme,

panen paugu kirja“.

Vanglale esitatud vaides ning kohtusse esitatud kaebuses ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid

ebaviisaka käitumise episoodile. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja ainult ähvardava väljendi

kasutamise osas ning leiab, et tema poolt ähvardava väljendi kasutamine ei ole tõendatud ning teda

on selle eest karistatud alusetult.

Vanglaametnik P. Viin on oma 15. detsembri 2013 ettekandes nr 4255 märkinud, et J. Käsper ütles

ähvarduse peale sõnavahetuse toimumist spordisaalist lahkudes. P. Viinaga koos spordisaalis olnud

ametnik A. Ool kinnitab 6. jaanuaril 2014 e-kirjas antud selgituses, et kuulis kuidas kaebaja

ähvardas Priitu (P. Viin). Kaebaja 6. jaanuaril 2014 antud protokollitud ütluste kohaselt vestles ta A.

Poljanskiga spordisaalist väljudes ning vestluse teemaks oli see, et A. Poljanski oli vabaduses

kohtunud A. Ooliga, kelle ta oli auto kapotile väänanud ja mida kaebaja oli kommenteerinud,

kuidas ametnikud on vanglas sellised, aga volnas (vabaduses) ei tule priiksu ega prääksugi, mida

tõlgendati meelevaldselt kui ähvardust. A.Poljanski kinnitab oma selgituses vestlust kaebaja

märgitud teemal aga täpset ajahetke, millal kaebajaga vestlus toimus ei märgi.

8. jaanuari 2014 spordihoone videosalvestise vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatav, et kella 16.48

ajal on spordisaalis valvur, kes korjab kokku palle ning talle siseneb appi üks kinnipeetav.

Ülejäänud kinnipeetavad on spordisaalist väljas olevas koridoris ning nende hulgas on tuvastatud

kinnipeetav A. Kivimägi. A. Kivimägi märgib 8. jaanuari 2014 seletuses, et detsembri alguses

toimunud spordisaalis käimise ajal oli sõnavahetus spordisaali tulnud ametnike ning kinnipeetav J.

Käsper vahel. Sõnavahetuses osalesid ka teised kinnipeetavad. A. Kivimägi kinnitab, et keegi

kinnipeetavatest ametnikke ei ähvardanud. Vestlust A. Poljanski ja kaebaja vahel, millest

väidetavalt on tehtud meelevaldne järeldus, A. Kivimägi oma seletuses ei maini.

13. jaanuari 2014 spordisaali videosalvestise korduva vaatluse protokolli kohaselt viibib J. Käsper

spordisaalis kuni kella 16.50.28-ni, liigub sealt koridori A. Poljanski juurde ning 16.50.36 väljub

koos teiste kinnipeetavatega spordihoonest.

Kaebaja 14. jaanuari 2014 antud protokollitud ütluste kohaselt toimus vestlus A. Poljanskiga õues

liikudes. Koridoris oli jutt piirdunud ainult sellega, et A. Poljanski ütles, et: „volnas väänasin A.

Ooli kapotile“, millele kaebaja oli vastanud, et: „siin nad pauguvadki, aga vabaduses ei tule neil

priiksu ega päärksu“.

Kuna kaebaja ning A. Poljasnki vahel sai spordisaalist väljudes enne spordihoonest väljumist

toimuda vestlus vaid kuue sekundi jooksul, siis ei ole eluliselt usutav, et selle aja jooksul jõuti ära

rääkida kaebaja ning A. Poljanski seletustes kirjeldatud vestlus ning seega ei saa A. Poljanski ütlusi

pidada usaldusväärseteks ning nende eesmärk oli ilmselgelt kaebaja jaoks juhtunust sobiliku

versiooni esitamine. Keegi asja kohta seletusi (ei kirjalikult ega suuliselt) andnud kinnipeetavatest

sellise vestluse toimumist ei kinnita. Kuna ähvardust kuulis vähemalt kaks spordisaalis viibinud

ametnikku, pidi kaebaja ütlema seda enne spordihoonest lahkumist.

Seega saab menetluse käigus antud ütlusi ja videosalvestistelt nähtuvat kogumis hinnates lugeda

tõendatuks, et kaebaja ütles spordisaalist väljudes ametnikule ähvardava lause ja pani sellega toime

Tartu Vangla kodukorra p-s 1.7.1. rikkumise.

Kinnipeetavad, kes viibisid kaebaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal spordihoone kitsas

koridoris ning võisid näha ja kuulda toimunut, ei räägi midagi kaebaja ja A. Poljanski vahel

toimunud jutuajamisest või kommenteerisid lakooniliselt, et ähvardust ei ole toimunud. Kuna

sisuliselt olid kaebaja taotletud teiste kinnipeetavatest tunnistajate ütlused sisult samad, mida andis

A. Kivimägi, siis puudus ilmselge vajadus hakata võtma kirjalikke tunnistusi kõigilt

juuresviibinutelt, kuna tõendeid hinnatakse nende sisu, mitte hulga alusel. Kaebaja ei ole ka ise

avaldanud, miks oli hädavajalik kõigilt kirjalikud tunnistused võtta ning kuidas need tunnistused

oleks mõjutanud tema suhtes distsiplinaarkaristuse määramise otsuse tegemist.

Kohtu seisukoht

7. Kaevatava käskkirjaga on kaebajat karistatud 5 päevaks kartserisse paigutamisega Tartu Vangla

kodukorra (TVK) p-de 1.6.3. ja 1.7.1. rikkumise eest.

TVK P 1.6.3. järgi on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja

vanglat külastavate isikutega viisakas. Vastavalt TVK p-le 1.7.1. on kinnipeetaval keelatud teiste

isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või

laimavaid väljendeid, žeste või žargooni.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-st 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade

või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi. VangS § 105 lg 5 kohaselt kinnitab vangla direktor Vangla kodukorra.

Vangla kodukorras on seaduses otseselt nimetatud valdkondade kõrval õigus sätestada ka muud

reguleerimist vajavad asjaolud (VangS § 105 lg 21 p 14). Seega on TVK kinnipeetavtele õigusi ja

kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses ning kinnipeetava TVK p-des 1.6.3. ja 1.7.1.

sätestatud kohustuste rikkumise eest on õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.

8. Kaebaja väitel ei ole ta 15. detsembril 2013, Tartu Vangla 15. jaanuari 2014 käskkirjas nr 6-2/42

nimetatud kohas toime pannud TVK p 1.7.1. rikkumist, s.t ei ole vastutaja ametnikku ähvardanud.

Vastupidise järelduse tegemisel distsiplinaarmenetluse protokollis ja distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjas on vastustaja jätnud osa asjas tähtsust omavad tõendid kogumata ja uurimata.

Kohus kaebaja väitega ei nõustu.

9. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis 15. detsembri 2013 pärastlõunal Tartu Vangla

spordihoones koos teiste kinnipeetavatega. Enne saalist lahkumist tekkis J. Käsperil verbaalne

konflik vastustaja ametnik P. Viinaga. P. Viin ei kandnud ametiriietust, mistõttu kaebaja ilmutas

soovimatust täita P. Viina korraldust spordisaalis laiali olnud vestide/särkide kokku korjamiseks.

P. Viina (tl 33) ja M. Tomsoni (tl 34) ettekannetega, menetlustoimingu protokolliga (tl 48) ning

kaebaja enda seletusega (tl 36-37, 40) on tõendatud, et P. Viina korraldus tekitas kaebajas

vastuseisu, mida ta väljendas žestikuleerides ja öeldes kõrgendatud häälel, et ta ei ole mingi

koristaja ja mentide tagant koristama ei hakka ning, et kes P. Viin üldse on, et korraldusi annab,

endal pole vormigi seljas. Kaebaja on seletuses küll eitanud ebaviisakat suhtlemist, kuid ei ole

intsidendi toimumist eitanud.

Kohus nõustub vastustajaga, et kõrgendatud häälel eelkirjeldatud väljendite kasutamine väljub

tavapäraselt viisakaks peetava suhtluse raamest ega ole seetõttu kooskõlas TVK p-s 1.6.3. sätestatud

reegliga. Kaebaja väidetest ja asja materjalidest ei nähtu ka selliseid asjaolusid (näiteks isikute hea

tutvus või varasem praktika), mille tõttu tuleks kaebaja öeldut tõlgendada teisele isikule arusaadava

naljana või muul viisil, mis lubaks kaebaja käitumist pidada viisakusreeglitele vastavaks.

10. Menetlustoimingu protokollidest (tl 47, 48), J. Tammemetsa selgitusest (tl 41) ja kaebaja enda

seletusest (tl 36) nähtub, et vaidlusalusel ajal oli kaebaja ainus spordisaalis viibinud kinnipeetav.

Teised kinnipeetavad, k.a A. Poljanski olid spordisaali kõrval koridoris, spordisaali avatud ukse

lähedal. Kaebaja viibis spordisaalis 16.50.28, liikus siis spordisaali kõrval asuvasse koridori ja

väljus kell 16.50.36.

Tartu Vangla vanemvalvur P. Viina ettekande (tl 33) kohaselt J. Käsper spordisaalist lahkudes, olles

seljaga P. Viina poole ütles: „Volnas (vabaduses) näeme, siis panen paugu kirja“. Hiljem on

nimetatud lause ütlemist kinnitanud vanemvalvur M. Tomson (tl 42) ja A. Ool (tl 43).

Kaebaja seletuse (tl 36 pöördel) kohaselt ei ole ta vaidlusalust lauset öelnud. Hiljem on kaebaja

seletust täiendanud (tl 40), märkides, et spordisaalist lahkudes oli tal vestlus kinnipeetav A.

Poljanskiga. Viimane kirjeldas kohtumist A. Ooliga vabaduses, millele kaebaja vastas: „Nad

sellised ongi, siin pauguvad, aga volnas ei tule priiksu ega prääksugi välja.“

A. Poljanski kinnitab kaebaja väidetud sisuga vestluse toimumist (tl 44).

Kinnipeetav A. Kivimägi kinnitab (tl 45) spordisaali koristamisega seotud intsidendi toimumist,

eitades samas, et kaebaja oleks kedagi ähvardanud. Samuti eitab ähvarduse esitamist kinnipeetav

K.J. (tl 51). Vaidlust ei ole selles, et teistelt vaidlusalusel ajal spordihoone koridoris viibinud

kinnipeetavalt kirjalikke seletusi ei võetud, kuid distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud

käskkirja mööndakse, et suuliselt on kinnipeetavad eitanud J. Käsperile etteheidetavat ähvardust.

11. Kohtu hinnangul kinnitavad viidatud tõendid distsiplinaarmenetluse protokolli ja vaidlustatud

käskkirja järeldust, et J. Käsper on talle inkrimineeritava teo toime pannud.

Käesoleval juhul on P. Viin intsidendi toimumise päeval esitatud ettekandes osutanud ähvarduse

esitamisele. Vastustaja teised ametnikud ei ole ähvardusele kohest tähelepanu pööranud, kuid on

hiljem kinnitanud ähvarduse esitamist. Samas kaebaja, A. Poljanski ja teised kinnipeetavad on

ähvarduse esitamist eitanud. Seega tuleb distsiplinaarsüüteo toimepanemise jaatamiseks hinnata

erinevatest tõendiallikatest saadud teabe tõeväärtust ning kooskõla kaudsete tõenditega. Kohus

nõustub, et kaebaja ja A. Poljanski seletuste tõeväärtust vähendab see, et J. Käsper ei ole esialgses

seletuses (tl 36 pöördel) osutanud vestlusele A. Poljanskiga. Vastava selgituse on kaebaja andnud 6.

jaanuaril 2014 (tl 40) ja 14. jaanuaril 2014 (tl 49) selgituste andmisel. Kaebaja seletuse seab

kahtluse alla ka see, et kaebaja spordisaalist ja majast lahkumise vahele jääv ajavahemik on lühike

ning ei ole selge, kas väidetav jutuajamine A. Poljanskiga sai sedavõrd lühikese aja jooksul

toimuda.

Ka M. Tomson ei ole esialgses ettekandes ähvardust maininud (tl 34), kuid vastuseks I. Poljatšenko

palvele toimunut selgitada kinnitab ähvarduse esitamist (tl 42) ja möönab ka hiljem (tl 50), et J.

Käsperi öeldu võis ähvardusena kõlada. Valvur J. Tammemets väidab, et ei olnud väidetava

ähvarduse esitamise ajal enam spordihoones ega saanud seetõttu ähvardust kuulda (tl 41).

Ähvardusele eelnenud intsident suurendab vaidlustatavas käskkirjas esitatud sündmuse kirjelduse

elulist usutavust, kuna konflikt mõjus kaebajale ilmselgelt ärritavalt, suurendades seega võimalust,

et kaebaja võis emotsioonidest kantuna öelda ähvarduse vastustaja ametniku aadressil. Kohus

osutab siinjuures, et teokoosseisu täitmise hindamisel ei ole määrav, kas ähvardus oli suunatud P.

Viina või A. Ooli vastu (vt tl 51 pöördel).

Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustajale ei ole etteheidetav ebaõige järelduse tegemine

distsiplinaarsüüteo omistamisel kaebajale. Vastuoluliste tõendite hindamisel käesolevas asjas

viitavad kaudsed tõendid sellele, et vastustaja ametnike ettekannete tõeväärtus on piisav selleks, et

mõistlikult veenduda distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Kohus nõustub vastustajaga selles, et

kaebaja võib olla motiveeritud esitama seletusi, mis vabastaksid teda esitatud süüdistusest, kuid ei

pea seda käesolevas asjas määravaks. Samuti on kohus seisukohal, et ähvarduse esitamisele

eelnenud konflikt vastustaja ametniku ja kinnipeetava vahel ei ole iseenesest selline asjaolu, mille

tõttu võiks eeldada vastustaja ametnike soovi esitada mittetõeseid seletusi kaebaja süüstamise

eesmärgil. Kohtule ei ole teada teisi tõendeid, mis sellisele võimalusele osutaksid.

12. Kohtu hinnangut kaevatava käskkirja õiguspärasusele ei mõjuta asjaolu, et

distsiplinaarmenetluses ei võetud kirjalikke seletusi kõigilt spordihoones viibinud kinnipeetavalt.

Distsiplinaarmenetluse protokollis ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on arvesse võetud

asjaolu, et kinnipeetavad eitavad ähvarduse esitamist. Ka kohus on seda eelnevat hinnangut andes

silmas pidanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et kirjalike seletuste võtmata jätmist ei saa pidada

distsiplinaarmenetluse reeglite rikkumiseks. Isegi kui nõustuda, et seletuste võtmine oli nõutav, siis

on ilmne, et tegemist ei ole olulise menetlusrikkumisega, mis võinuks mõjutada

distsiplinaarmenetluse tulemust. Seetõttu ei tooks see haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt kaasa

kaevatava haldusakti tühistamist.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale omistatud lausest ilmneb ähvardus kasutada vastustaja

ametniku suhtes vahetut füüsilist vägivalda. Seetõttu on põhjendatud kvalifitseerida kaebaja

käitumine TVK p 1.7.1. rikkumisena. Kuna ähvarduse esitamine näitab selget allumatust vanglas

kehtivale korrale ja valmisolekut konfliktide lahendamiseks jõudu kasutades, siis on J. Käsperi

rikkumine kvalifitseeritav raske distsiplinaarsüüteona. Kohus nõustub vastustajaga, et nendel

asjaoludel tuleb kartserikaristuse kohaldamist pidada proportsionaalseks. Vanglateenistuse

kohustuseks on tagada julgeolek vanglas. Seetõttu tuleb pidada asjakohaseks

distsiplinaarmenetluses rangeima karistusliigi kohaldamist raske distsipliinirikkumise korral, et

tagada nii eri- kui üldpreventiivsete eesmärkide saavutamine. Samas on karistuse määramisel

arvesse võetud, et kaebajale inkrimineeritud tegu oli toime pandud verbaalse konflikti olukorras

hetkeemotsiooni ajel. Kartserikaristuse tähtaeg on seetõttu lühike.

Seetõttu leiab kohus, et ka karistuse määramisel ei esine kaalumisviga ning karistamise otsustus on

õiguspärane.

14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 15. jaanuari 2014 käskkiri nr 6-2/42 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajad ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik