3-13-942/47 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-942 Otsuse kuupäev

5. juuni 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ave Laatsi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.12.2012 otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013 otsuse nr 12-6/77 ja 24.01.2013 otsuse nr 12-6/100 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg 20.05.2014 Menetlusosalised Kaebaja – Ave Laats Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaasatud isik - Keskkonnaamet Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7. juuli 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ave Laats esitas 18.05.2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11012780983, milles taotles ühtset pindalatoetust ning ebasoodsamate piirkondade toetust 10,00 ha-le ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 2,68 ha-le.

2. 28.11.2012 viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli. Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad (2,68 ha) olid 100% ulatuses hooldamata.

3. PRIA 20.12.2012 otsusega nr 12-6/1666 määrati A. Laatsile 2012.a eest ühtset pindalatoetust (ÜPT) osaliselt ning taotletud toetust vähendati 9% ehk 90,43 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu.

PRIA 22.01.2013 otsusega nr 12-6/77 määrati A. Laatsile 2012.a eest ebasoodsamate piirkondade toetust (ESA) osaliselt. Taotletud toetust vähendati 9% ehk 22,50 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu. PRIA 24.01.2013 otsusega nr 12-6/100 määrati A. Laatsile 2012.a eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (PLK) osaliselt. Taotletud toetust vähendati 99% ehk 493,45 euro ulatuses, kuna poollooduslik kooslus oli 1.oktoobriks niitmata või piisava loomkoormusega karjatamata või oli niide koristamata või hekseldamata, ning 9% ehk 0,45 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu.

4. Ave Laats esitas 09.01.2013 PRIA-le vaide 20.12.2012 otsuse nr 12-6/1666 tühistamiseks. 09.02.2013 esitas A. Laats vaide PRIA 22.01.2013 otsuse nr 12-6/77 tühistamiseks. PRIA 05.04.2013 vaideotsusega nr 12-4/224 jäeti vaided rahuldamata. Samuti esitas A. Laats 09.02.2014 PRIA-le vaide otsuse nr 12-6/100 tühistamiseks. PRIA jättis 05.04.2013 vaideotsusega nr 12-4/223 vaide rahuldamata

5. Ave Laats esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2012 kontrollakti nr 120482- 82-0001 tühistamiseks, PRIA 20.12.2012 otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013 otsuse nr 12-6/77 ja 24.01.2013 otsuse nr 12-6/100 tühistamiseks toetuste vähendamise osas ning PRIA peadirektori 05.04.2013 vaideotsuste nr 12-4/223 ja nr 12-4/224 tühistamiseks.

6. Tartu Halduskohtu 13.05.2013 määrusega võeti kaebus esitatud nõuete osas, va kontrollakti tühistamise nõude osas, menetlusse ning 25.06.2013 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaamet.

7. Kaebaja esitas 03.07.2013 seoses Keskkonnaameti kaasamisega täiendavad nõuded, milles soovis sihtkaitsevööndi tühistamist metsaalalt ning heastamist sihtkaitsevööndi kehtestamisega põhjustatud hooldamata metsaala korrastamise ja metsa istutamise näol. Lisaks palus kaebaja selgitada Keskkonnaametil nõuet, mille kohaselt peab niitmise nõude täitmist olema võimalik kogu taotlusel märgitud alal visuaalselt tuvastada.

8. Tartu Halduskohtu 12.07.2013 määrusega tagastati kaebuse täiendavad nõuded, s.o Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja tühistamise nõue ja sihtkaitsevööndi piirangutega põhjustatud kahju heastamise nõue.

9. 20.mail 2014 toimunud kohtuistungil loobus kaebaja vaideotsuste tühistamise nõudest, ning kohus lõpetas selles osas menetluse.

Kaebuse esitaja põhjendused

10. Kaebaja on seisukohal, et PRIA 20.12.2012 otsus nr 12-6/1666 ühtse pindala toetuse osaliseks määramiseks (ÜPT), millega vähendati toetust 90,43 eurot ning PRIA otsus 22.01.2013 nr 12-6/77 ebasoodsate piirkondade (ESA) toetuse osaline määramine, millega vähendati toetust 22,50 eurot, on ebaseaduslikud. Kõnealused otsused on tehtud enne poolloodusliku kooslusega seonduva otsuse tegemist ning puudus toetuste vähendamiseks seaduslik alus otsuse tegemise ajal. Samuti on kaebaja seisukohal, et ühe väidetava rikkumise eest ei saa määrata mitut karistust, kuna tegemist on erinevate toetusliikidega.

11. PLK toetuse osas märgib kaebaja, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigust viibida kontrollimise juures kohapeal ajal, kui teostati kaebaja majandusüksuses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealset kontrolli. Kaebaja sõnul helistati talle 28.11.2012 ning teatati, et kõnealust ala minnakse kontrollima 29.11.2012. Kaebajale see kuupäev ei sobinud, samuti olid ilmastikutingimused väga halvad, tuiskas lund ning kaebaja palus, et kontrolli võiks teostada, kas 28.11.2012 või 30.11.2012. Helistaja, kes kaebaja väitel ennast ei tutvustanud, leppis kontrollimise ajaks kokku 30.11.2012. Kõnealusel kuupäeval (30.11.2012), aga kontrollijaid kohapeale ei ilmunud ning kaebajale teatati, et kontroll toimus juba 28.11.2012. Sel päeval aga tuiskas, seega polnud enam niitmise kvaliteeti võimalik tuvastada. Kaebaja on seisukohal, et tingimused toetuse saamiseks olid nõuetekohaselt täidetud. Niitma peab üks kord ja niidet koristama, mida oli tehtud 05.07.2012. Omanik ei vastuta heinakasvu eest, mille põhjustas soodne ilmastik.

12. Vastustaja pole vaatamata kaebaja korduvatele nõudmistele väljastanud kaarti kontrollijate liikumise kohta kontrollitaval alal. Kaebajal on alust arvata, et kuna 2011.a saadetud kontrollimise kaardilt nähtub, et kontrolliti naabri ala, kuid vead pandi kirja kaebaja aruandele, võis ka vastustaja seekord eksida kontrollitava ala suhtes.

13. Vastustaja poolt saadetud kõnealusel kontrollaruandel (saabus kaebajale väidetavalt lisadeta) on märge täiendkontrolli kohta, mis näitab, et eelnevalt on kaebaja alasid kontrollitud 2012.a esitatud toetuse raames ning antud aeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid märkimata on jäetud milliseid puudusi peaks kaebaja kõrvaldama.

14. Kaebaja kahtleb kontrollijate tegevuses, kuna 2008.a Jan Ruukeli poolt esitatud kontrolltulemused osutusid valeks ning tühistati.

Kaebaja jäi Tartu Halduskohtus 20.05.2014 toimunud kohtuistungil oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde

Vastustaja vastuväited

15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub Ave Laatsi kaebuse jätta rahuldamata.

16. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on rikkunud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet ning ka nõuetele vastavuse raames heaks põllumajandusja keskkonnatingimuseks olevat nõuet, mille kohaselt peavad alad olema niidetud/karjatatud (ja niide kokku koristatud) 1. oktoobriks vastavalt Põllumajandusministri 08.03.2010 määrusele nr 19 (määrus nr 19). Nimetatud asjaolud ongi toonud kaasa kaevatavate haldusaktide andmise ning kaebaja taotletud toetuste vähendamise.

28.11.2012. a viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad (2,68 ha) olid 100% ulatuses hooldamata.

13.05.2013 viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses asuvatel poollooduslike koosluste aladel läbi täiendava kontrolli, mille käigus tuvastati taas, et kaebaja alad olid 2012. aastal hooldamata. Määruse nr 19 § 4 lõikele 2 ja põllumajandusministri 17.02.2010 määruse nr 11

§ 5 lõikele 1, mis näevad ette, et rohumaa niitmise ja/või karjatamise läbiviimist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Nii Keskkonnaameti kui ka PRIA ametnikud on pädevad hindamaks, kas ala on eelnevalt vegetatsiooniperioodi jooksul hooldatud. Antud juhul alade hooldamist 2012. aastal ei tuvastatud.

17. Kaebaja väiteid selle kohta, et ühe rikkumise eest ei saa määrata mitu karistust, kuna tegemist on erinevate toetusliikidega, ei ole tõesed. Normidest tulenevalt on toetusaluse poolloodusliku koosluse hooldamise nõue nii poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõue kui poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse, ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse osas kohalduv hea põllumajandusja keskkonnatingimus, ning normid näevad ette kõikide toetuste osas vähendamised heade põllumajandusja keskkonnatingimuste rikkumise eest ja eraldiseisva vähendamise poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas baasnõude rikkumise eest. Seetõttu on õiguspärane vähendada toetusaluse poolloodusliku koosluse hooldamata jätmisel erinevaid toetuseid, ning õiguspärased on ka kaebaja toetuste vähendamised.

18. Kaebaja heidab kaebuses ette, et on rikutud tema õigusi viibida 28.11.2012. a kohapealse kontrolli teostamise juures. Selles osas märgib vastustaja, et komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lõike 7 kohaselt võib, ent ei pea, kohapealsest kontrollist ette teatama. Juhul, kui etteteatamine kahjustaks kontrolli eesmärki, ei ole kontrollist etteteatamine üldse lubatud. Ühtlasi ei ole õigusaktide kohaselt vajalik taotleja osavõtt kohapealsest kontrollist.

19. Kaebaja viited 2011. ja 2008. aastal toimunud kontrollide tulemustele on antud juhul asjakohatud ega anna alust kahelda kontrollijate tegevuses 2012. ja 2013. aastal. Väär ning alusetu on ka viide vanale vimmale Keskkonnaameti ametniku Jan Ruukel’i poolt.

20. Vastustaja jäi 20.05.2014 toimunud kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

Kaasatud isiku seisukoht

21. Keskkonnaamet kaasatud isikuna on seisukohal, et kaebaja väited selle kohta, et tema maa-ala oli niidetud ning niide koristatud 05.07.2012, on ebaõiged ning paljusõnalised. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid.

22. 28.11.2012 kontroll viidi läbi mitte plaanilise vaid erakorralise kontrollina, kuna 09.10.2012 naaberkinnistul läbiviidud korralise kontrolli käigus tuvastati visuaalsel vaatlusel, et kaebajale kuuluvad taotlusega hõlmatud alad võivad 2012 aastal olla hooldamata. Seadused ei sätesta, mis aja jooksul võimalikust rikkumisest teadasaamistest peaks erakorralise kontrolli teostama. Kohapealseid kontrolle on lubatav läbi viia seni, kuni on võimalik nõuete täitmist kontrollida. Kontrolli käigus tehti kaebaja majandusüksusest kokku 86 fotot, mis näitavad, et kontrollivat maaala ei ole niidetud. Samuti näitas ka 13.05.2013 toimunud lisakontroll üheselt, et kaebaja väited vaidlusaluste alade niitmise ja niite koristamise kohta 2012. aastal on väärad. 13.05.2013 kontrollil on tuvastatud, arvestades taimestiku kasvu, et vähenamlt osaliselt olid alad niitmata ka 2011. aastal. Pahatahtlikud ja alusetud on ka kaebaja väited Keskkonnaametnike pädevuse puudumise osas. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht

23. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja majandusüksuses läbiviidud kontrollimiste õiguspärasuse osas (I), seejärel vaidlustatud otsuste õiguspärasuse osas (II) ning lõpuks menetluslikud küsimused (III). I

24. Vaidlust ei ole selles, et 28.11.2012 viis Keskkonnaameti spetsialist Marko Angerjärv läbi kaebajale kuuluvas majandusüksuses kohapealse kontrolli, mille tulemused on kajastatud kontrollaruandes nr 120482-82-0001 (tlk. 44-45). Kontrollimise juures on viibinud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni maahoolduse spetsialist Jan Ruukel. Kontrollaruandele on lisatud ka M. Angerjärve seletuskiri (tlk.45-46). Nii M. Angerjärve seletuskirjast kui Keskkonnaameti vastusest selgub, et 28.11.2012 kontrollimine viidi läbi plaanivälise ehk erakorralise kontrollina. Nimelt oli 09.10.2012 külgneval OÜ Koivakannu maaalal läbi viidud kontrollimise käigus kontrollija tuvastanud, et A. Laatsile kuuluvad alad olid hooldamata. Keskkonnaameti selgituse kohaselt tehakse Keskkonnaameti poolt kontrolli hooldatavate alade osas nn korralisena ehk taotlejate juures, kes kuuluvad poolloodusliku koosluse toetuse kontrolli valimisse, mis on Keskkonnaametile esitatud PRIA poolt, ja erakorralisena (nimetatakse ka käsitsi valimisse võtmine), kui on alust kahelda hoolduse nõuetekohases läbiviimises.

25. Kaebaja üks peamisest etteheidest vastustajale on, et tal ei võimaldatud viibida 28.11.2012 läbiviidud kontrollimise juures, samuti ei tulnud kontrollija kohapeale 30.11.2012 nagu oli kokku lepitud. Vaidlust, et kaebaja 28.11.2012 läbiviidud kohapealse kontrolli juures ei viibinud, ei ole, kuna teda sellest ka ei teavitatud. Samas ei näe kontrolli läbiviimist reguleerivad õigusaktid ette kohustust teavitada taotlejat igast kontrollimisest eelnevalt. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 7 kohaselt võib, kuid ei pea kohapealsest kontrollist ette teatama.

Nii on ka kontrollaktil ette nähtud märkida, kas kontrollist on eelnevalt teavitatud või mitte. Seega ei ole taotleja osavõttu kohapealsest kontrollimisest peetud tingimata vajalikuks, mis tähendab, et 28.11.2012 kontrollimise teostamine ilma kaebaja osavõtuta ja ilma teda eelnevalt sellest teavitamata ei ole õigusvastane. M.Angerjärve seletuses on märgitud, et kontrolli reeglistiku kohaselt erakorralise kontrollist ehk käsitsi valimisse võetud kontrollist kontrollitavat ette ei teavitata, mis saab kontrolli erakorralisust arvesse võttes lugeda põhjendatuks.

Asjaolu, et kaebajal ei õnnestunud koos kontrollijaga hiljem kokkulepitud ajal 30.11.2012 kontrollitud aladel käia, ei muuda läbiviidud kontrollimist ega kontrollakti õigusvastaseks. Kohus ei pea vajalikuks hinnata, kuidas oli 30.11.2012 osas kaebaja ja M. Angerjärve vahel kokkusaamine kokku lepitud, kus keegi pidi ootama või kes pidi teisele helistama jne. Kontrollakt on koostatud 28.11.2012 kontrollimise tulemusena. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et 13.05.2013 läbiviidud lisakontrollimise osas teavitati kaebajat eelnevalt kontrollimisest, kuid A.

Laats kontrollimisele kohale ei ilmunud, samuti nähtub, et ta ei vastanud samal ajal ka kontrollijate telefonikõnedele. Kontrollimise 13.05.2013 viis läbi M.Agerjärv, kontrollimisel osalesid Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Jan Siimson, PRIA kontrollbüroo töötajad Varje Vendla, Liina Peetsu ja Jaan Rea. Seega, kui A.Laats oleks tegelikult soovinud kontrollimisel osaleda ja alade tegelikku hooldamist tõendada, oleks ta seda saanud ka 13.05.2013 teostatud kontrollimisel teha. Ka 28.11.2012 kontrollaruandel oli märgitud, et poolloodusliku koosluse hooldamise nõude täiendav kontroll toimub peale lumikatte sulamist.

Selge on, et ka peale lume sulamist oli võimalik visuaalselt tuvastada, kas eelmisel aastal oli alad vastavalt nõuetele hooldatud või mitte. Sel juhul oleks kaebaja saanud ise kohapeal veenduda, kas eelmisel aastal kontrolliti tema maid.

26. Kaebaja on esitanud nõude, et vastustaja esitaks kaarti kontrollijate liikumise kohta. Samas on kaebajale juba vaidemenetluses selgitatud, et sellist kaarti esitada ei ole võimalik, kuna kontrollimine ei toimunud GPS seadmega, vaid visuaalse vaatluse teel, lisaks tehti kohapealse olukorra kohta fotosid.

II

27. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuste tühistamiseks puudub alus. Keskkonnaameti töötajate poolt 28.11.2012 kohapealse kontrolli tulemusena on tuvastatud, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad (2,68 ha) olid täies ulatuses hooldamata. Kontrollimise tulemused on kajastatud kontrollaruandes nr 120482-82-0001. Kohtule on esitatud kolm 28.11.2012 kontrollimisel tehtud fotot, mis näitavad, millises olukorras kontrollimise ajal kaebaja põllud olid. Kohus on seisukohal, et need fotod ei anna kahelda kontrolltulemuste ja järelduste õigsuses. Kontrollimist viivad läbi vastavat ala tundvad isikud, kes suudavad määrata, kas samal aastal on alad hooldatud või mitte ning millist maatükki kontrollitakse. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid oma väite kohta, et ta niitis ala 5.juulil 2012.a. Määruse nr 19 § 4 lg 2 kohaselt võtab taotleja kohustuse niita poollooduslikku kooslust vähemalt üks kord enne 1.oktoobrit või karjatada seal enne 1.oktoobrit loomi, 1.oktoobriks peab olema niide koristatud, nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Seega näeb määrus nr 19 ette, et ala peab olema 1.oktoobriks hooldatud, ja see peab olema visuaalselt tuvastatav. Määruse kohaselt tuleb niita vähemalt 1 kord, mitte 1 kord. Seega tuleb taotlejal endal järgida, et peale 1. oktoobrit oleks ala nõuetekohane hooldamine visuaalselt tuvastatav. 13.05.2013 läbiviidud järelkontroll pidas tõenäoliseks, et tegelikult ei olnud kogu ala ka 2011 aastal hooldatud. Kuna kontrollimisel tehti kindlaks, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad olid täies ulatuses hooldamata, oli vastustajal õigus komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 18 kohaselt vähendada toetust kuni 99%.

28. Kaebaja on seisukohal, et vastustajal ei olnud õigus vähendada ÜPT ja ESA toetusi, kuna neid põlde ei kontrollitud, samuti olid need toetused määratud enne poolloodusliku kooslusega seonduva otsuse tegemist. Kaebaja leiab samuti, et ühe väidetava rikkumise eest ei saa määrata mitut karistust. Seega on vaidluse all küsimus, kas vastustajal oli õigus poolloodusliku koosluse hoolduse nõuete rikkumise alusel vähendada ka teisi, so ühtse pindala toetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust.

29. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus lähtub HKMS § 165 lg-s 2 sätestatuga, ega pea vajalikuks uuesti esitada ülevaadet õigusaktidest, millest tulenevalt oli vastustajal õigus vähendada 2012 osas kaebajale määratud ebasoodsamate piirkondade toetust, poolloodusliku koosluse toetust ja ühtse pindala toetust. PRIA 05.04.2013 vaideotsuses on välja toodud õigusaktid, millest lähtudes on vastustaja vähendanud kaebaja 2012 toetusi. Ka PRIA ja Keskkonnaameti kohtule esitatud vastusest on uuesti täpselt selgitatud kuidas ja mille alusel on ühe toetuse saamiseks ettenähtud nõuete rikkumise korral õigus vähendada teisi toetusi. Nii ebasoodsamate piirkondade toetuse, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ja ühtse pindalatoetuse taotlemisel võtab taotleja kohustuse täita kohustuseperioodil jooksul kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses häid põllumajandusja keskkonnatingimusi. Kui taotleja on rikkunud oma majapidamise põllumajandusmaal või põllumajanduslikus tegevuses häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, milleks on ka tähtajaks nõutud hoolduse tegemata jätmine, on PRIA-l õigus põllumajandusministri 24.03.2010 määruse nr 36 § 8 lg 4 (ÜPT), 06.04.2010 määruse nr 43 § 6 lg 2 (ESA) ja 08.03.2010 määruse nr 19 § 8 lg 2 (PLK) alusel vastavaid toetusi vähendada. Seega kui taotleja on rikkunud oma majapidamises häid põllumajandusja keskkonnatingimusi ehk baasnõudeid, on õigus vähendada nii poolloodusliku koosluse toetust, ebasoodsamate piirkondade toetust kui ka ühtset pindalatoetust. Kuna Keskkonnaameti poolt 28.11.2012 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad olid täies ulatuses hooldamata, oli kaebaja rikkunud määruse nr 19 § 4 lõikes 2 nimetatud hooldamise baasnõuete ehk head põllumajandus-ja keskkonnatingimust, mis on baasnõudeks ka teiste kaebajat puudutavate toetuste taotlemise puhul. Vastustaja on seega toiminud õiguspäraselt ja ka sel põhjusel puudub alus otsuste tühistamiseks. III

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik