3-10-1957/95 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-10-1957 Haldusasi AS MRP Linna Liinid kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 21. juuli 2010. a otsuse

nr 120-10/118100 tühistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 ja Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS MRP Linna Liinid määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS MRP Linna Liinid, esindaja adv Katrin Prükk Vastustaja Tartu Linnavalitsus Kolmas isik AS Sebe RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS MRP Linna Liinid esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tartu Linnavalitsuse (hankija) riigihankes „Tartu Linna avaliku bussiveo teostamine perioodil 1. jaanuar 2011 kuni 30. juuni 2017 (viitenumber 118100), milles taotles hankija 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 osalist (vaidlustusega hõlmatud osa) kehtetuks tunnistamist ning hankija 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 kehtetuks tunnistamist. VAKO 21. juuli 2010. a otsusega nr 120-10/118100 jäeti vaidlustus rahuldamata. 2. AS MRP Linna Liinid esitas 28. juulil 2010 halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO 21. juuli 2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamist, Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 osalist tühistamist ning Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 tühistamist.

3. Tartu Linnavalitsus esitas 10. septembril 2010 Tartu Halduskohtule taotluse AS MRP Linna Liinid kaebuse menetlemise lõpetamiseks, kuna AS Sebe ja Tartu Linnavalitsus sõlmisid riigihanke tulemusena 5. augustil 2010 hankelepingu vastavalt riigihangete seadusele (RHS) ning RHS § 129 lg-st 4 tulenevalt ei ole kaebuses esitatud tühistamistaotlusi võimalik täita. 4. AS MRP Linna Liinid 22. septembri 2010. a vastuses paluti jätta kaebuse menetlemise lõpetamise taotlus rahuldamata, peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas ning täiendati kaebust nõudega, mille kohaselt kaebaja soovib vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist juhul, kui halduskohus leiab, et 5. augusti 2010. a hankeleping on kehtiv. 5. Tartu Halduskohus jättis 23. septembri 2010. a määrusega AS MRP Linna Liinid taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 6. Tartu Halduskohtu 17. juuni 2011. a määrusega lõpetati menetlus AS MRP Linna Liinid kaebuses VAKO 21. juuli 2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamiseks, Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 osaliseks tühistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 tühistamiseks. Halduskohus leidis, et 5. augusti 2010. a hankeleping on kehtiv. Selle sõlmimisel ei rikutud RHS § 128 lg-s 1 sätestatud keeldu, kuna tähtaja kulgemine on seaduses seotud VAKO otsuse avalikult teatavaks tegemisega, mis toimus 21. juulil 2010. Halduskohus ei pidanud võimalikuks samas asjas muudetud nõuetega jätkata, leides, et tühistamis- ja tuvastamisnõuete paralleelne menetlemine käesolevas asjas ei ole otstarbekas ning kaebajal on võimalik esitada kohtule uus tuvastamiskaebus, näidates ära oma selgelt väljendatud põhjendatud huvi. 7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. juuni 2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 17. juuni 2011. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi samale kohtule. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et 5. augusti 2010. a hankeleping on kehtiv. Ringkonnakohus leidis, et pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi, ning et halduskohus pidanuks nõude muutmisest tulenevalt kontrollima tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust, sh põhjendatud huvi esinemist tuvastamiskaebuse esitamiseks. 8. Halduskohus palus 7. augusti 2013. a käiguta jätmise määruses, arvestades kohtumenetluse ajalist kestvust, selgitada, kas kaebaja soovib jätkuvalt tuvastusnõude menetlemist ning kui soovib, siis selgitada põhjendatud huvi iga vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. 9. Kaebaja märkis 9. augustil 2013 esitatud vastuses, et põhjendatud huvi seisneb kahju hüvitamise nõude esitamises Tartu linna vastu. VAKO otsuse vaidlustamine tuleneb sellest, et Tartu linna otsuste õigusvastasuse tuvastamine ilma VAKO otsust vaidlustamata ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik. 10. Kaebaja 13. septembril 2013 saadetud täiendavas seisukohas märgiti, et kuna seadus ei sätesta, et hankelepingu sõlmimise järel puudub kohtul võimalus ka VAKO otsuse tühistamiseks, tuleb asuda seisukohale, et VAKO otsuse osas kuulub jätkuvalt menetlemisele tühistamisnõue. Juhul kui kohus asub seisukohale, et pärast hankelepingu sõlmimist ei saa kohus VAKO otsust enam tühistada, taotleb kaebaja alternatiivina VAKO otsuse 2

õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvina märkis kaebaja, et VAKO otsuse vaidlustamata jätmine mõjutab kogu kaebuse edulootust. 11. Tartu Halduskohus jätkas 21. oktoobri 2013. a määrusega menetlust Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 ning Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus selgitas, et hankija haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude eelduseks ei ole VAKO haldusaktide vaidlustamine ning lisaks puudub kaebajal põhjendatud huvi VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. 12. Vastustaja esitas 20. novembril 2013 Tartu Halduskohtule vastuse kaebuse muudetud nõuetele. Vastustaja hinnangul on hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Vastustajal ei oleks olnud võimalust sõlmida hankelepingut kaebajaga, kuna kaebaja pakkumus ületas Tartu linna eelarves 2011. aastaks maksimaalselt planeeritud eelarvelisi vahendeid ning vastavalt riigihanke hankedokumentide (HD) p-le 11.1 oleks vastustaja pidanud sel juhul lükkama tagasi kõik pakkumused. 13. Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määrusega tagastati AS MRP Linna Liinid kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse põhjendused: 13.1. Kohtu hinnangul tuleb hüvitamiskaebust pidada perspektiivituks. Kaebaja ei ole vastava nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas on möödas ka hüvitamisnõude esitamise tähtaeg VAKO-le. Käesoleval juhul avaldati hankemenetluse eelteade 6. jaanuaril 2010 ning hanketeade 9. aprillil 2010. RHS § 1311 lg 2 sätestab, et hankemenetlustes, mis alustati enne 1. juulit 2010, esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes kuni 1. juulini 2010 kehtinud riigihangete seaduse redaktsioonis (RHS v. r) kehtestatud menetluskorrast. RHS § 1313 sätestab, et hankemenetlustes, mis alustati enne 1. jaanuari 2012, esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes kuni 1. jaanuarini 2012 kehtinud riigihangete seaduse redaktsioonis kehtestatud menetluskorrast. Kuni 1. jaanuarini 2012 kehtinud redaktsioon nägi ette kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise taotlemisel (RHS v. r § 117 lg 3, § 121 lg 5, § 129 lg 2 p-d 1, 4 ja 6). 13.2. Möödunud on ka hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise tähtaeg. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Samamoodi oli hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg reguleeritud kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg-s 4. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, milles seisneb talle tekitatud kahju, kuid on üheselt mõistetav, et kahju on kaebaja hinnangul tekkinud võimaluse kaotusest sõlmida hankeleping. Hankeleping AS-ga Sebe sõlmiti 5. augustil 2010. Riigihangete registrist nähtub, et 13. augustil 2010 avaldati riigihanke aruanne, mis sisaldab andmeid hankelepingu sõlmimise ja selle aja kohta. 15. septembril 2010 sai kaebaja esindaja kohtult vastustaja taotluse lõpetada menetlus, milles tuginetakse hankelepingu sõlmimise faktile ja millele on lisatud hankeleping. Vastustaja edastas samad dokumendid otse kaebajale juba 10. septembril 2010. Seega tekkis kaebajal võimalus saada avalikult ligipääsetavast riigihangete registrist teada hankelepingu sõlmimisest 13. augustil 2010 ning vaieldamatult sai kaebaja hankelepingu sõlmimisest teada hiljemalt 15. septembril 2010. Saanud teada hankelepingu sõlmimisest ja selle täitmisele asumisest AS Sebe poolt, pidi kaebaja teada saama ka kahjust ja selle põhjustanud isikust. 13.3. Halduskohus leidis, et reaalne ei ole ka hüvitamiskaebuse tähtaja ennistamine. Tähtaja ennistamist on kohtupraktikas peetud põhjendatuks olukorras, kus vastupidiselt praegusele olukorrale on kannatanule kahju tekkimist põhjustanud haldusakt algselt tühistatud ning alles hiljem, kohtuvaidluse tulemusena selgub, et haldusakt on siiski kehtiv (Riigikohtu 3

halduskolleegiumi 8. novembri 2007. a määrus nr 3-3-1-53-07). Käesolevas haldusasjas on väidetavalt kaebajale kahju tekitanud haldusaktid olnud pidevalt kehtivad. 13.4. Isegi kaebaja soovitud haldusaktide tühistamise korral ei oleks olnud võimalik saavutada eesmärki, et hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga. HD p 11.1. kohaselt on hankijal õigus lükata tagasi kõik pakkumused, kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hinnad ületavad planeeritud eelarvelisi vahendeid. Kaebaja pakkumus oli paremuselt kolmas. Kaebaja pakkumuse kogusumma 2011. aastaks oleks olnud 131 740 752 krooni, planeeritud eelarvelised vahendid aga maksimaalselt 113 382 720 krooni. Vastustaja on kinnitanud, et isegi kui kaebaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks ning AS Sebe ja AS GoBus pakkumused tagasi lükatud, ei oleks eeltoodud põhjusel siiski tulemuseks olnud hankelepingu sõlmimine kaebajaga. See tähendab, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ei saanud tekitada kaebajale sellist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus vastustajalt nõuda. Kuna hüvitamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu, puudub kaebajal õigus nõuda Tartu Linnavalitsuse käskkirja ja korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu langeb ära ka VAKO otsuse tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise vajadus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 14. AS MRP Linna Liinid esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 14.1. RHS v.r § 117 lg-s 3 ei olnud kohustuslikku kohtueelset menetlust sätestatud. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest. 14.2. Halduskohus ei ole käesolevas menetluses pädev hindama, kas kahju hüvitamise nõude tähtaeg edasises kahju hüvitamise menetluses ennistatakse või mitte. Järelikult ei saa kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja võimalik möödumine olla käesoleva kaebuse tagastamise alus. 14.3. Kaebaja esitas õigusvastasuse tuvastamise alternatiivse nõude menetlusökonoomia kaalutlustel: esmalt selgitatakse välja, kas vaidlustatud õigusakt on õigusvastane ja kui selle õigusvastasust jaatatakse, esitatakse hüvitamisnõue. Sellistel puhkudel tuleb kahju hüvitamise nõude tähtaega arvestada alates õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lahendamise ajast. Vastasel juhul muutub õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldi esitamise võimalus kehtivas õiguses kahju hüvitamise nõuete puhul sisutühjaks. Kui peaks esinema vajadus kaebetähtaja ennistamiseks, on mõjuvaks põhjuseks kohtumenetluse venitamine kohtu enda poolt. 14.4. Kaebeõigust tuleb hinnata kaebuse kohtusse esitamise aja seisuga, mistõttu on alusetu halduskohtu väide, et hüvitamiskaebuse esitamine on kohtumenetluse ajal muutunud perspektiivituks. Olukorras, kus halduskohus leidis, et hüvitamisnõuet ei saa enam menetleda, oleks kohus pidanud andma kaebajale võimaluse selgitada, kas õigusvastasuse tuvastamise huvil on nüüdsest muid väljendumisviise. Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ega ole kaebaja suhtes heauskselt käitunud. 14.5. Kohus ei ole esitanud tõendeid, millele tuginevalt ta hanke eeldatava maksumuse tuvastas. Sellest, et hankijal on seaduse või HD kohaselt õigus midagi teha, ei ole võimalik teha järeldusi selle õiguse võimaliku kasutamise kohta. Hankija poolt kohtumenetluses esitatud väide, et ta oleks pakkumused tagasi lükanud, on esitatud ilmselt enda jaoks soodsa kohtulahendi saavutamiseks ega kajasta hankija tegelikke kavatsusi. Kui hankija oleks tõepoolest kavatsenud kõik eeldatavad maksumust ületavad pakkumused tagasi lükata, oleks ta nii ka HD-sse kirja pannud. Et seda ei tehtud, tähendab, et hankija jättis endale otsustusruumi. 15. Tartu Linnavalitsuse vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuse põhjendused: 4

15.1. Kuni 1. jaanuarini 2012. a kehtinud RHS v.r § 117 lg 3 sätestas, et pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või RHS § 117 lg 2 p-des 1–7 nimetatud dokumendi tõttu. Sama redaktsiooni § 121 lg 5 kohaselt võis kahju hüvitamise taotluse vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Vastustaja hinnangul tähendab RHS v. r § 117 lg-s 3 ja § 121 lg-s 5 kasutatud sõna „võib“ seda, et isikul on õigus, aga mitte kohustus esitada kahju hüvitamise nõue vaidlustuskomisjoni. Sõna „võib“ ei tähenda antud juhul seda, kas isikul oleks võimalus valida, kas esitada kahju hüvitamise taotlus vaidlustuskomisjonile või kohtusse. Seega oleks kaebaja pidanud kahju hüvitamise taotluse esitama VAKO-le hiljemalt 2011. a oktoobris. 15.2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine ei eelda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2006. a määrus nr 3-3-1-39-06). Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega tuleb lugema hakata kahju tekkimisest teadasaamisest. Isegi kui leida, et kaebajal puudus kohustus läbida vaidemenetlus VAKO-s, on hüvitamiskaebuse kohtule esitamise tähtaeg möödunud. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega hüvitamisnõude perspektiivituse ja tähtaja ennistamata jätmise osas. 15.3. Halduskohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ning on kaebaja suhtes käitunud heauskselt. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud, kui kaebaja suudab põhjendada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud kahju hüvitamise nõude esitamise. Kohtul ei lasu kohustust uurida, kas kaebuse esitajal võiks olla veel mõni põhjendus, miks on tuvastamiskaebus tema õiguste kaitseks vajalik. 15.4. Puudub vajadus diskuteerida selle üle, kas vastustaja oleks kõik pakkumused tagasi lükanud, kui kõik pakkumused oleksid ületanud eelarvelisi vahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 17. Halduskohus on käesolevas asjas tagastanud AS MRP Linna Liinid kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus on kaebeõiguse perspektiivituse põhjustena välja toonud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise, hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise tähtaja möödumise ja hankelepingu sõlmimise võimatuse kaebaja ja vastustaja vahel. 18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, et tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina välja toodud hüvitamiskaebuse esitamine tulevikus oleks ilmselgelt perspektiivitu halduskohtu poolt välja toodud asjaoludel, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastavas osas halduskohtu esitatud põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatu aluseks halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 19. Isegi kui leida, et kaebaja ei peaks hetkel kehtiva RHS § 129 lg 1 tõttu läbima tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõude osas eelnevalt menetlust VAKO-s, ei saaks halduskohtule esitatavat kahju hüvitamise nõuet sellele vaatamata eduväljavaateid omavaks pidada, sest möödunud on halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg (vt HKMS § 46 lg 4), mis ei kuulu antud juhul ennistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on õige halduskohtu järeldus, et kaebaja pidi olema teadlik talle väidetavalt tekkinud kahjust ja selle põhjustanud isikust juba siis, kui kaebaja sai teada hankelepingu sõlmimisest. Kaebaja on 2010. a septembrist saati teadlik faktist, et kolmanda isiku ja vastustaja vahel on sõlmitud hankeleping. Käesoleva hetkeni ei ole kaebaja hüvitamiskaebust esitanud. Seega, isegi kui haldusasja edasise 5

menetluse tulemusena tuvastataks vaidlusaluste õigusaktide õigusvastasus, on kaebaja situatsioonis, kus kahju hüvitamise nõude menetlemine halduskohus ei ole lubatav, kuna kaebaja on mööda lasknud kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas mitte ühtegi mõjuvat põhjust HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis võiks kaasa tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Ennistamine ei ole võimalik seetõttugi, et kui kaebaja esitas halduskohtule praeguse kaebuse, saanuks ta esitada ka hüvitamiskaebuse. 20. Kaebaja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema siis, kui kohus on tuvastanud vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg oleks seotud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise otsuse tegemise ajaga. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on seotud ajahetkega, mil isik sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust, avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasusest teadasaamine ei oma siinkohal reeglina tähtsust. Lahendist, millega tuvastatakse avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, saab hüvitamiskaebuse tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui isikule ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ning kes on kahju tekitamise eest vastutav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2008. a otsus nr 3-3-1-35-08, p 10). Seega ei ole mitte alati menetlusökonoomia eesmärki põhjenduseks tuues mõistlik viidata sellele, et isik läbib esmalt menetluse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, ning kui õigusvastasus kui kahju hüvitamise nõude üks eeldusi on tuvastatud, pöördub kaebaja oma kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. Sel juhul peab isik arvestama sellega, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg võib olla möödunud ning selle ennistamiseks ei pruugi esineda mõjuvaid põhjuseid. 21. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus ei saa kaebust tagastada põhjusel, et hüvitamisnõude esitamiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud ning kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid hüvitamisnõude esitamise tähtaja ennistamise, kuna kaebaja arvates puudub halduskohtul õigus võtta antud haldusasjas seisukoht hüvitamisnõude tähtaja ennistamise küsimuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja on tuvastamisnõude põhjendatud huvina välja toonud kavatsuse esitada tulevikus hüvitamisnõue, peab halduskohus hindama seda, kas menetlusõiguses seatud tingimuste tõttu on üldse võimalik taolist kaebust menetleda. Kui leida, et hüvitamiskaebuse esitamise kaebetähtaeg on möödunud ning tähtaeg ei kuulu ka ennistamisele, tuleb kohtul nentida nõude ilmselget perspektiivitust. HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt ei anna aga hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 22. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 6