1-14-4233/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

04. juuni 2014 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-4233 (kohtueelses menetluses nr 13284000026) riik U.G versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Külli Zimm Süüdistatav U.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx

x-xx xxxxxx xxxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx omab ; kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS -2 § 157 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada U.G (KarS) -2

süüdi karistusseadustiku § 157 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 04.- KarS § 05.11.2013, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud ; KarS 65 lg 2 alusel suurendada

28 (kakskümmend kaheksa) päeva §

käes

oleva kohtuotsusega U.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.10.2011 otsusega U.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning mõista

karistus vangistusena 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) U.G-le liit päeva KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus 7 kuud 28 päeva ; U.G-le

- üld kasuliku tööga ekümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

476 (nelisada seits

tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

19. juuni 2015 U.G

75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga -xx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx x xxxxxxx

xxxx xxxxxxxxxxx ; koht U.G-le uotsuse jõustumisel tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses de osas:

kohaldatavate muude abinõu 2.1 sundraha 532 nd kaks) eurot 50 senti ja välja mõista U.G-lt (viissada kolmkümme riigi õigusabi tasu 36 (kolmkümmend kuus) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse eurot

kulud tasumisele ositi aasta jooksul

568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot 50 senti järgmiselt: 1) alates 20

47 (nelikümmend seitse) 14.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna..

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makseangas või korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 14-4233

“).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona teise isiku identiteedi on U.G ebaseadusliku kasutamise 157-2 selles, et tema 27.01.2013 kella 19:55 KarS § järgi, mis seisnes

ajal lõi internetiportaali kasutajakonto nimega „ “ ja laadis sinna www.iha.ee xxxxxxxxxxx nõusolekuta facebooki lehelt võetud fotod ja kirjeldas, et fotodel kujutatud isik otsib K.P seksuaalsuheteks partnereid ning tema teenus maksab 150 € öö. Antud tegevusega, mil kasutati ilma nõusolekuta identiteeti ja teda tuvastada võimaldavaid K.P.i isikuandmeid eesmärgiga luua esinedes temast teadvalt ebaõige ettekujutus on tekitatud K.P.na kahju K.P seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi vangistusega 3 kuud. KarS § 157-2 ja karistamiseks

68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 04.11.2013-05.11.2013, so 2 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust U.G-le 10.10.2011 Tartu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so

5 kuud võrra, lugedes U.G liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 476 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.G kohustatud järgima KarS § 75 lg

1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t öö või õppimiskoha vahetamiseks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel et ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § gemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse te -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis ed, vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud selg siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS -2 § 157 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri

2013

määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud U.G hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 36 eurot.

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s U.G arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku: sundraha 532,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 36 eurot.

4.3. Menetluskulude

hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K de hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 (Tsiviilh . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

U.G on kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.11.2013, seega on U.G viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik