1-14-4938/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 04. juuni 2014 Kriminaalasi

(number menetlus) ja nr 1-14-4938 (kohtueelses menetluses nr 13260102887)

riik T.V versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Külli Zimm Süüdistatav

T.V

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx -

xxxx xxxxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) ; Süüdistus

KarS

§ 422 lg 1 ja § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada T.V (KarS)

süüdi § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus aasta ning tunnistada T.V

1 (üks) süüdi KarS § 424 järgi ja

mõista talle KarS § alusel mõistetud üksik karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; 64 lg 1 - karistustest raskeima suurendamisega mõista T.V-le liitkaristus vangistusena 1

( ) aasta 3 (kolm) kuud 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-12.08.2013, üks KarS § ;

25.-

kandmata karistuseks 26.05.2014, s.o 4 (neli) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja

vangistus aasta 2 (kaks) kuud 74 lg 1 ja lg 3 1 (üks) 26 (kakskümmend kuus) päeva; KarS §

alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

T.V-le

katseaeg 2 (kaks) aasta 2 (kaks) kuud 26 aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks)

(kakskümmend kuus) päeva ei pöörata täitmisele, kui T.V ei pane katseajal toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis ntrolli nõuded; määrata 75 lg-s ko T.V-le

xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; KarS - § 50 lg 1 p 1 alusel võtta .V lt lisa T -

k taks 3 (kolmeks) kuuks; aristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aas

kohtuotsuse jõustumisel ühistada tõkendina kohal t T.V-le datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muud

e abinõude osas:

2.1 välja mõista 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot T.V-lt sundraha 50 senti,

riigi õigusabi tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 61

(kuuskümmend üks) eurot ) riigi kasuks; määrata (sealhulgas ekspertiisitasu 61 eurot

kriminaalmenetluse kulud 629 (kuussada tasumisele kakskümmend üheksa) eurot 50 senti

ositi aasta jooksul 14.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 52 järgmiselt: 1) alates 20

2

(viiskümmend kaks) eurot 46 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2)

igas kuus tasutava menetluskulu - osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 T.V-le 88,80 eurot (millest

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu

käibemaks jätta riigi kanda 14,80 eurot)

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia

liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale

edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 €

(LS § 128 lg 2); kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS §

128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3);

3.5 naalhooldaja kriminaalhoolduskäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P s (tasumisel makseangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbanki korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-

14-4938 . “)

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on T.V toime pannud kuritegudena:

1) mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati

inimesele raske tervisekahjustus 422 lg 1 selles, et tema juhtis KarS § järgi, mis seisnes

11.08.2013 kell 14.45 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi Vastemõisa - -Suure-Jaani tee

3,4 kilomeetril sõidukit Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XX joobeseisundis

(alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,03 mg/l) ning põhjustas

liiklusõnnetuse. Ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu ei tulnud ta sirgel teel sõiduki juhtimisega toime, mille tulemusena kaldus sõiduk teelt paremale poole välja põllule ja rullus

3

üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai autos kaasreisijana viibinud V.R raske

tervisekahjustuse – lülisamba kaelaosa seitsmenda lülikeha ettenihe lülisamba rinnaosa esimese lüli lülikeha suhtes lülide vaheliste liigesjätkete lukustumisega; I rinnalüli lülikeha

ülemise/eesmise serva killunenud murd; marrastused peapiirkonnas. Vigastuste tüsistusena

tekkis kannatanul neljajäseme osaline halvatud koos lihasjäikusega ja valutundlikkuse vähenemine õlgadest varvasteni, so pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja kuu. T.V rikkus:

1. Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõuet, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik

peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

2. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p1 nõuet, mis sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

3. Liik

lusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis.

2) 424 selles, et tema juhtis mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § järgi, mis seisnes

25.05.2014 kella 18.45 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

maantee 56. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Polo, registreerimismärgiga XXX XXX

seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,27 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,12 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,15 mg/l.

T.V rikkus 01.07.2011.a. kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 422 lg 1 ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS

§ järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest 424

raskeima suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 11.08.2013-12.08.2013, 25.05.2014-26.05.2014 so 4

päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3

alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui .V 2 T -aastase katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) ratud alalises elukohas; elama kohtu mää

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1p 1 alusel ära võtta .V lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja T - 3 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

4 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

karistamise kuni viieaastase vangistusega. KarS § 422 lg 1 näeb ette süüdlase § 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5

palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri

2013

määr ), millega on kehtestatud töötasu usest nr 166 ( alammääraks 355 eurot kuus.

4.1.2

Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26.

novembri 2013otsusega on kinnitatud eest makstava tasu arvestamise

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud T.V hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 124,80 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus .V lt väljamõistetavaks T -

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 36 eurot. 4.1.3. Ekspertiisitasu

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 61 eurot. – 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s T.V arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale

kokku: sundraha 532,50 eurot 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 61 , riigi õigusabi tasu eurot. 4

.3. Menetluskulude hüvitamine

5

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( al) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

KrMS § ) sätestatud erandeid. KrMS § -s 182 (

180 lg 3 kohaselt m istetu varalist seisundit ja enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõ resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetlusku o lud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

T.V on kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2013-12.08.2013, 25.05.2014-

26.05.2014, seega on T.V viibinud eelvangistuses 4 päeva. KarS § 68 kohaselt

arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik