3-14-324/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-324 Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles kaebaja märgib, et Tartu Vangla ei võtnud vastu tema kahju hüvitamise taotlusi, vaid tagastas need ja jättis kohtueelse menetluse läbi viimata. Kaebaja arvates on absurd esitada uus kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja märgib, et hagi 22 kahju hüvitamise taotluse eest moodustab 100 eurot iga läbivaatamata taotluse eest kokku 2200 eurot. Kaebaja märgib, et peale selle rikkus vangla tema põhiseaduslikku õigust väljendada oma arvamust, esitada vastavaid kaebusi ja olla kaitstud riigisüsteemi eest, mille eest palub kohtul määrata kompensatsioon omal äranägemisel. Kaebusele on lisatud 22 venekeelset Tartu Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile adresseeritud kahjunõuet. Kaebaja palub kohut ka vabastada ta riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.05.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus selgitas kaebajale tema õiguste kaitse võimalusi ning tegi ettepaneku kaebuse eesmärgi ja nõude täiendavaks kohtule selgitamiseks, hinnates ka kaebuse võimalikku muutmist. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 16.05.2014.

2

3. 20.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX avaldus, milles kaebaja leiab, et just kaitsja suudab kohtule selgitada kogu toimuvat.

4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 23.05.2014 kirjaga, et saab aru, et kaebaja soovib riigi kulul advokaadi õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta 13.05.2014 määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks kaebajale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul antud juhul võimalik võtta seisukohta ka riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa kohus seda aga teha. Kohus märkis, et kui käesoleva kirja saamisel on 13.05.2014 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 13.05.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 23.05.2014 kirjaga pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 23.05.2014 kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 2-päevane tähtaeg hakkas kulgema 28.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014.

Kohus selgitas nii 13.05.2014 käiguta jätmise määruses kui ka 23.05.2014 kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus esitatud kujul HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Kohus tõi küll välja, kuidas ta kaebaja nõudest aru saab, ent palus kaebajal siiski oma kaebust täpsustada, hinnates ka kaebuse võimalikku muutmist. Vaatamata sellele ei ole kaebaja kuni käesoleva määruse tegemiseni seda siiski teinud ega täpsustanud kaebuse nõude alust ja esitanud vastavaid põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse või muude haldusmenetluse raames vormistatud dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg

1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebuse eesmärk ja nõue ei ole üheselt mõistetavalt selge, kaebaja ei ole kohtule täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

3

7. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist riigi kulul. Kohus saab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik