3-12-1221/24 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1221 Haldusasi Aivar Viitkini kaebus keelata Tartu Vanglal sooritamast toimingut (kaebaja loenduse ajal püstitõusmiseks kohustamine) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Viitkini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aivar Viitkin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta A. Viitkini apellatsioonkaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aivar Viitkin viibis vangistuses alates 14. oktoobrist 2008 ning seda ka Tartu Vanglas. Alates 31. maist 2012 hakati A. Viitkinile andma korraldust loenduse ajal püsti tõusta. 2. A. Viitkin esitas 12. juunil 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis, et kohus keelaks Tartu Vangla poolt nõutava toimingu sooritamise (loenduse ajal püstitõusmine). Kaebaja soovib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tartu Vangla kodukorra põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist osas, milles neis puudub regulatsioon puudega inimeste kohta. Kaebuse kohaselt: 2.1. Kaebajal on tuvastatud raske puue ja töövõime kaotus 80%. Enda püstiajamine loenduse ajal tekitab kaebajale valu. Sunduse peale püstitõusmine võib kaebaja tervist kahjustada. 2.2. Kaebajale on määratud taastusravi, mida talle pole vangistuse jooksul osutatud. 2.3. Korraldusele allumatuse tõttu koostatakse kaebaja suhtes kaks ettekannet päevas. Kaebaja hinnangul on tegemist diskrimineerimise ja alandava kohtlemisega. 2.4. Tartu Vangla tegevus rikub põhiseaduse (PS) § 18 ls 1 ja § 28 ls 4.

3. Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustes leiti järgnevat: 3.1. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 3 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.2 regulatsioonist on kinnipeetav kohustatud loenduse ajal vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Erandeid nimetatud kohustusest õigusaktid ette ei näe. 3.2. Kuna kaebaja on väitnud, et loenduse ajal püstitõusmine põhjustab talle valu, lasub vastava asjaolu tõendamise koormis kaebajal (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 59 lg-d 1 ja 4). Samas on kaebaja ise kinnitanud, et tal puuduvad tõendid selle kohta, et talle oleks vastunäidustatud püstitõusmine või et see oleks kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt välistatud. Asjaolust, et kaebajale on määratud töövõimekaotus 80%, ei järeldu koheselt, et kaebaja oleks võimetu püsti tõusma. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 2. juuli 2012. a vastusest kaebajale nähtub, et kaebaja on võimeline püsti tõusma ja liikuma iseseisvalt küünarkarkude abil. Kaebajal on krooniline valusündroom, mille leevendamiseks saab ta vajadusel valuvaigisteid. Vangla ei ole rikkunud loenduse ajal püstitõusmist nõudes VangS § 41 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3. 3.3. Halduskohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud vanglalt tema suhtes kodukorra p 6.2 mittekohaldamist või meditsiiniosakonnalt vastava vabastuse saamist. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et vanglateenistuse ametnike korraldus loenduse ajal püsti tõusta oleks üldse õigusvastane ja kinnipeetav ei peaks seda täitma. Seetõttu leidis halduskohus, et kaebaja oli kooskõlas VangS § 67 p-ga 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-ga 6.2 kohustatud täitma vanglaametniku korraldust ja tõusma loenduse ajal püsti võrdselt teiste kinnipeetavatega. 3.4. Kuna Tartu Vangla kodukord on üksikakt, ei saa selle suhtes teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet, mistõttu tuleb taotlus jätta vastavas osas läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et vangistusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide osas puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kui puudega kinnipeetav ei ole võimeline tulenevalt oma puude eripärast täitma vangistusseadusega või selle alusel välja antud aktidega talle pandud kohustusi, on tal õigus taotleda vastava vabastuse saamist. Seetõttu jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada vangistusseadus või vangla sisekorraeeskiri põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles neis puudub regulatsioon puudega inimeste kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Viitkin esitas 5. novembril 2012 Tartu Ringkonnakohtule hiljem täpsustatud apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsus tühistada ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja tunnistada vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tartu Vangla kodukord põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles neis puudub regulatsioon puudega inimeste kohta. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse, et kõik Tartu Vangla kodukorra punktid, mis on põhjendamata, tunnistataks kehtetuks. Kaebaja palub tuvastada Tartu Vangla rikkumine, mis seisneb kaebaja kohustamises tõusta loenduse ajal püsti. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 4.1. Halduskohtu otsus ei ole õiguspärane. Halduskohtus on otsust tehes rikkunud PS § 13 lg 2 ja § 14. 4.2. Tartu Vangla kodukord on haldusakt, mistõttu tuleb seda põhjendada (haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1). Kuna Tartu Vangla kodukorra p 6.2 on põhjendamata, tuleb see kehtetuks tunnistada, sama kehtib teiste kodukorra punktide osas, mida ei ole põhjendatud. 4.3. PS § 28 ls 4 kohaselt on puudega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Kuna vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tartu Vangla kodukord ei ole selle sättega 2

kooskõlas, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevale menetlus ning tunnistada nimetatud regulatsioonid õigusvastasteks. Nimetatud aktides peaksid kajastuma puudega inimeste õigused ja kohustused. 5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt: 5.1. Kaebaja esitas halduskohtus üksnes nõude, et kohus keelaks vanglal nõudmast kaebaja püstitõusmist loenduse ajal ning taotluse, et vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tartu Vangla kodukord tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks puudega isikute osas regulatsiooni puudumise tõttu. Nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud, ei saa apellatsiooni korras läbi vaadata. 5.2. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole alust. 6. Tartu Vangla esitas 21. jaanuaril 2014 Tartu Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt: 6.1. A. Viitkin vabanes 17. septembril 2013 Viru Vanglast. 6.2. HKMS § 187 lg 2 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. HKMS § 190 kohaselt jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata, kui § 187 lg 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus. Kuna kaebaja on vabanenud ja ei viibi enam kinnipidamisasutuses, ei saa kohtuotsus enam kuidagi mõjutada kaebaja õigusi ja kohustusi, mistõttu on kohustamisnõue muutunud ainetuks. 7. Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2014. a seisukohanõudega paluti A. Viitkinil esitada hiljemalt 10. veebruariks 2014 oma seisukoht menetluse lõpetamise osas. Vastavat seisukohta A. Viitkin ringkonnakohtule esitanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et A. Viitkini apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata. 9. HKMS § 190 sätestab, et kui § 187 lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. 10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. Halduskohtule esitatud kaebuse nõue oli suunatud eelkõige sellele, et kohus keelaks vanglal nõudmast kaebaja püstitõusmist loenduse läbiviimise ajal. Kuna kaebaja viibib alates 17. septembrist 2013 vabaduses, on kaebuses esitatud keelamisnõue muutunud ainetuks. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et muutunud asjaolude tõttu ei ole põhjust menetleda ka kaebaja esitatud taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna vastav taotlus oli tihedalt seotud faktiga, et kaebaja viibis kinnipidamisasutuses, mistõttu kohaldusid tema suhtes vangistuse täideviimist reguleerivad õigusaktid. Vabaduses viibiva isiku õigustele ja kohustustele ei saa kinnipeetavat puudutav regulatsioon kuidagi mõju avaldada. 3

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus A. Viitkini apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4