3-14-325/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-325

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks seoses õhtusöögi ajal tööle sundimisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. mai 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 12. ja 18. detsembril 2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotlused, neist esimeses soovis ta mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot, kuna ta

pidi 9. detsembril 2013 õhtusöögi ajal vangla majandustöid tegema (ruume koristama) ning

koristamiselt naastes oli tema supp jahtunud. Teises taotluses soovis A. Maksimov 100 euro

suuruse hüvitise väljamõistmist selle eest, et 14. detsembril 2013 tegi ta õhtusöögi ajal vangla

majandustöid, st sorteeris prügi.

Tartu Vangla jättis 17. märtsil 2014 A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.

2. A. Maksimov esitas 20. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada

talle tekitatud kahju summas 100 eurot, kuna ta pidi õhtusöögi ajal tööle minema. Haldusasi

sai numbriks 3-14-325.

A. Maksimov esitas 24. märtsil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle

tekitatud kahju summas 100 eurot, kuna kaebaja pidi õhtusöögi ajal prügi sorteerima, mida

tuli teha sama riietusega, mida kaebaja igapäevaselt kannab. Kaebaja märkis, et tegemist on

sanitaarnõuete eiramisega. Lisaks tuli kaebajal vangla tegevuse tagajärjel süüa jahtunud suppi.

Haldusasi sai numbriks 3-14-341.

Koos kaebustega esitas A. Maksimov taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 9. mai 2014. a määrusega jäeti A. Maksimovi taotlused riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Nimetatud määrusega liideti haldusasjad nr 3-14-325

ja nr 3-14-341 ning haldusasja numbriks sai 3-14-325. Määruse kohaselt:

3.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu

menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks

kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita

kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37

lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende

kiiremat ja lihtsamat lahendamist. A. Maksimov on esitanud kaebused seoses Tartu Vangla

tegevusega, milles sündmuste faktilised asjaolud on sisuliselt samad, erinevad üksnes nende

toimumise kuupäevad. Seega on kohaldatav õigus mõlemal juhul sama. Halduskohus leidis, et

ei esine takistusi kaebuste liitmiseks.

3.2. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda HKMS § 110

lg 1 p-st 1, § 111 lg-dest 1 ja 3 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebuste liitmise tõttu on kohtul kaks

riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Tulenevalt HKMS § 68 lg-st 4 luges halduskohus

esimese menetlusabi taotluse esitamise kuupäevaks 20. märtsi 2014 ning teise taotluse puhul

23. märtsi 2014. Ajaperioodil 20. novembrist kuni 23. novembrini 2013 ning 20. märtsist kuni

23. märtsini 2014 kaebaja isikukontol tehinguid ei toimunud. Kuna halduskohtule on

käesoleval juhul esitatud hüvitamisnõue, millega nõutakse kokku 200 euro suuruse hüvitise

väljamõistmist, on RLS § 571 lg 2 kohaselt nõutavaks riigilõivuks 15 eurot. Kaebaja

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 44,66 eurot, millest nõuete

ja vabanemisfondi arvati 31,96 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on

seega 6,85 eurot [(45,66-31,96):4x2]. Kuna tasumisele kuuluv riigilõiv ületab kaebaja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, tuleb kaebajat pidada maksejõuetuks.

3.3. Halduskohus leidis, et maksejõuetusele vaatamata tuleb kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamata jätta, kuna kaebust tuleb pidada väheperspektiivikaks ja kaebaja

õiguste riivet väheseks. Kaebustest nähtuvalt ei jäänud kaebaja toiduta, kaebust on

põhjendatud asjaoluga, et kaebaja pidi töötama ajal, mil on ette nähtud õhtusöök.

Halduskohus leidis, et on ebatõenäoline, et kahel korral jahtunud õhtusöögi söömine võib olla

inimväärikust alandav. Ka oma tavalises vanglavormis majandustöödel käimine ei saanud

kaebajale ühtegi kahjulikku tagajärge kaasa tuua.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 9. mai 2014. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu

tasumiseks. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus oma õigusi kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 9. mai 2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade revideerimiseks.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 9. mai 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene