3-13-2286/263-13-2286/26 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2286 Haldusasi Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. 30.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava Aleksei Maksimovi riigi õigusabi taotlus. Taotluse kohaselt soovib A. Maksimov riigi õigusabi, kuna tahab kirjutada Tartu Vangla vastu 5 kaebust. Samuti vajab ta tasuta tõlkeabi. A. Maksimov märkis, et ei saa Tartu Vanglale kaebust ega vaiet esitada, kuna ei oska kirjutada eesti keeles. Venekeelseid kaebusi ja vaideid aga vangla ei tõlgi ning raha tõlkimiseks A. Maksimovil ei ole. Taotlusega soovitakse riigi õigusabi ka haldusmenetluses. 2. Halduskohus jättis 05.11.2013. a määrusega A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse käiguta, kuna taotlus oli ebaselge ning kohustas A. Maksimovit esitama kohtule riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 kohase taotluse hiljemalt 20.11.2013. Kohus selgitas, et A. Maksimovil tuleb riigi õigusabi taotlust täpsustada ja märkida konkreetselt, millise haldusakti või toimingu vaidlustamiseks ta riigi õigusabi vajab ning põhjendada, kuidas nimetatud haldusakt või toiming A. Maksimovi õigusi rikub. A. Maksimovil on õigus esitada kohtule kaebus emakeeles, see on vene keeles. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud puudustega, on kohtul võimalik kaebus jätta käiguta ning anda tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on kohtul selgitamiskohustus. Halduskohus juhtis veel A. Maksimovi tähelepanu sellele, et enne Tartu Vangla toimingute või haldusaktide peale kaebusega halduskohtusse pöördumist peab olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (välja arvatud tuvastamisnõude puhul) ning kui A. Maksimov soovib riigi õigusabi võimaldamist kohtueelses menetluses, tuleb RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitada riigi õigusabi taotlus Tartu Maakohtule. 3. 11.11.2013 saabus Tartu Halduskohtule A. Maksimovi vormikohane riigi õigusabi taotlus ja lisaks avaldus, mis sisaldas kolme kaebuse teksti nõuetega mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus registreeris nimetatud kolm kaebust haldusasjas nr 3-13-2326 kaebust täpsustavate

dokumentidena, kuna nimetatud haldusasjas oli juba registreeritud A. Maksimovi kaebus samade nõuetega samadel alustel. Riigi õigusabi taotluse vormil märkis A. Maksimov, et soovib lisaks ülalmärgitud kolmele kaebusele esitada Tartu Vangla vastu veel 2 kaebust, mille sisust ta räägib advokaadile. Taotlusele lisatud avalduses palub A. Maksimov võtta esitatud kaebused vastu, võimaldades temale riiklikku kaitsjat veel 2 kaebuse koostamiseks ja kompensatsioonisumma küsimuse otsustamiseks. Taotluse vormil p-s 2 on A. Maksimov märkinud, et soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses. 4. Tartu Halduskohus jättis 21.11.2013. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi võimaldamiseks õigusdokumendi – kaebus(te) halduskohtule koostamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Sama määrusega edastas halduskohus juhindudes RÕS § 10 lg-st 3 ja 7 Tartu Maakohtule A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses. Halduskohus leidis, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma enda õigusi, võttes arvesse, et ülalkäsitletud kolm kaebust on A. Maksimov kohtule esitanud ise ning need on kohtule arusaadavad. Vajadusel on A. Maksimov võimeline esitama täiendavaid selgitusi samuti iseseisvalt ega vaja selleks õigusabi. Kaebaja on menetlusosalisena varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning kasutanud muuhulgas ka edasikaebeõigust, mis samuti kinnitab, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ning kohtul on kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti ei ole halduskohtumenetluses nõutav kaebuse õiguslike põhjenduste esitamine, kuna õigust kohaldab kohus. A. Maksimovi kaebuste esemetest tulenevalt ei ole tegemist selliste asjadega, mille õigeks lahendamiseks on advokaadi abi vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu, see tähendab tegemist ei ole asjadega, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta. A. Maksimov ei ole kirjeldanud konkreetset probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb, kuid kohtule on arusaadav, et kaebaja soovib esitada veel kaks mittevaralise kahju hüvitamise kaebust. Kõigis A. Maksimovi kirjeldatud kaebustes soovib ta mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu puudub seaduslik alus A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Kaebaja taotlused ja kaebused on nii kohus kui ka vangla tõlkinud, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tema õigused jäävad kaitseta seetõttu, et ta esitab venekeelsed taotlused ja kaebused. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus osas, millega ei rahuldatud A. Maksimovi menetlusabi taotlust riigi kulul õigusabi saamiseks kaebuste koostamiseks ja esitamiseks halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt näitab praktika, et vangla ei taha kahju välja maksta, vaid venitab kahju hüvitamise taotlusele vastamisega 2 kuud, mis on vastamiseks seadusega ette nähtud aeg. Kohus teab ka, et kahju hüvitamise summade Tartu Vanglalt saamine on perspektiivitu. Samuti teab seda ka kaebaja, sellepärast läbib ta lihtsalt formaalseid seadusega ettenähtud astmeid, samas kui Tartu Vangla rikub igal sammul seadusi. 2 2

Kui kohus määraks väärilise kompensatsiooni kasvõi ühele kinnipeetavatest, saab Tartu Vangla aru, et seadust rikkuda ei tohi ja hakkab seda koheselt täitma või siis peatavad uued kaebused seadusetuse, mis kestab aastaid. Probleemi peab vaatama laiemalt, sest Euroopa Kohus võib määrata väljamaksed mitte ühele, vaid väga paljudele kinnipeetavatele. Riik kaotab seaduslikult palju vahendeid, kuid seda kõike võiks ära hoida. Kaebaja soovib detailsemalt oma kaebusi kirjutada ja tekkinud probleeme avada ning palub anda selleks riigi õigusabi juristi näol, kuna kaebuste materjal on mahukas ja abi on vaja. Ka põhiseadus räägib riigi abist inimesele. Kaebuste vähendamiseks on vaja lahendada kaebusi tekitav probleem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2, 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et puuduvad alused A. Maksimovile riigi õigusabi andmiseks. Kaebaja on esitanud halduskohtule avalduse, mis on kohtule arusaadavad. Arvestades seda, et kaebaja on esitanud ka varem ja hiljem korduvalt erinevaid avaldusi halduskohtule, osalenud halduskohtumenetluses ja kasutanud ka edasikaebeõigust, siis on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi ja puudub alus riigi õigusabi andmiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Peale selle on halduskohus õigesti märkinud, et halduskohtumenetluses esineva uurimisprintsiibi tõttu on kohtul kohustus tagada, et kaebaja saaks esitada kõik vajalikud tõendid ja kaebus vastaks kaebaja tahtele. Peale selle on kaebaja kaebusest võimalik välja lugeda, et kaebaja soovib kaebusega halduskohtule soovitada olukorda, kus tema kasuks mõistetaks välja hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole riigi õigusabi andmine lubatud RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Samuti ei nähtu ka avalikku huvi, mis tingiks sel puhul riigi õigusabi andmist. Kaebaja viited väidetavast seaduste rikkumisest Tartu Vangla poolt ei saa olla samuti aluseks kaebajale riigi õigusabi andmiseks, kuna kaebajal on õigus oma õiguste väidetava rikkumise puhul pöörduda halduskohtusse, millist võimalust kaebaja on ka korduvalt kasutanud. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Agu Timmi 3 3