3-13-1483/26 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1483 Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 p-de 1.40 ja 1.41 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, uue päevakava koostamise kohta ettekirjutuse tegemiseks ning vangla direktori tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tema tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseisu tuvasta-miseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus muutmata ja M.M. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas 08.07.2013. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla direktor 21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1/92 kehtestanud päevakorra, mis sunnib selleks mittesobival ajal ärkama ja magama minema, ei võimalda osakonnas vabalt liikuda, televiisorit vaadata, sportida, jalutada, helistada ja ennast pesta. Kaebaja teatab, et on käskkirja vastavad punktid 01.07.2013. a esitatud vaidega vaidlustanud ning palub, et kohus tunnistaks nimetatud käskkirja algusest peale tühiseks, tühistaks selle vaide rahuldamata jätmise korral ning tuvastaks, et vangla direktor on haldusakti andmisega tekitanud kannatusi, alandanud inimväärikust ning pannud toime distsiplinaarsüüteo. Oma huvi põhjendas ta sooviga distsiplineerida kogu riigiametkonda ja esitada tulevikus vangla rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahju hüvitamise nõue. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras kohustava ettekirjutuse tegemist osakondade S-9 ja S-10 uste avamiseks äratusest öörahuni või alates 08.30 kuni 20.00. Koos kaebusega esitas M.M. taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna on maksujõuetu.

2 2. 12.07.2013. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus M.M. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja 4 ning lg 2 p 2 alusel ning märkis, et kaebuse lubamatuse tõttu jäävad rahuldamata ka taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja menetlusabi andmiseks. M.M. vaidlustas halduskohtu 12.07.2013. a määruse ning määruskaebuse puuduste kõrvaldamise korras esitas menetlusabi taotluse, paludes maksujõuetuse põhjendusel vabastada end määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust.

3. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2013. a määrusega M.M. menetlusabi taotluse rahuldamata ja määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et puudub piisav alus järeldada, et M.M. määruskaebus on ilma igasuguse edulootuseta, kuid M.M. isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 315 eurot. Kui sellest kulutustena maha võtta nõuete fondi kantud 157,50 eurot, vabanemisfondi kantud 63 eurot ja elektri eest tasutud 11,48 eurot, jääb kaebaja kahekordseks arvestatavaks keskmiseks kuusissetulekuks 41,51 eurot. Seega on M.M. l võimalik tasuda määruskaebuse esitamiseks vajalik riigilõiv summas 15 eurot. Eeltoodud põhjustel ei ole Tartu Halduskohtul õigust pidada M.M. t maksujõuetuks ja vabastada teda määruskaebuse esitamiselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus tühistada ja vabastada ta kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu väide, et halduskohtumenetluse seadustik jätab kohtule kaalumisõiguse üksnes kaebuse edukuse üle otsustamisel ning maksevõime hindamisel tuleb lähtuda kitsalt HKMS § 110 lg 1 p-s 1; § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatust. Nii HKMS § 116 lg 2 ja TsMS § 186 lg 1 kui ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-152-12 p-s 16 väidavad vastupidist. Samuti on Riigikohus kaebajat samade seaduste alusel riigilõivu tasumise kohustusest vabastanud (27.05.2013. a määrus nr 3-7-1-3-281-13). Tegemist on kallutatud menetlusega, kuna antud haldusasja lahendab sama kohtunik ning viimati nimetatud Riigikohtu lahend tehti samuti sama kohtuniku menetluses olnud haldusasjas ning kaebaja sai määruse, milles nõutakse riigilõivu tasumist esmase õiguskaitse taotluse lahendamise eest, 37 päeva pärast kaebuse esitamist. Halduskohus eiras seadusi ja Riigikohtu lahendeid ning piiras teadlikult kaebaja õigust saada kaitset riigivõimu omavoli vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja M.M. määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

3 maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 7. M.M. vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema 06.08.2013. a määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.04.2013-05.08.2013) sissetulek 315 eurot, millest maha arvamisele kuulub HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel 231,98 eurot, s. o seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning tasu elektrienergia eest. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub seadusest tulenev alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks määruskaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 83,02 eurot (315-231,98), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 41,51 eurot (83,02:4x2). Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine ei ole lubatud. 8. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et isiku maksevõime hindamisel tuleb lähtuda ka HKMS § 116 lg-st 2 ja TsMS § 186 lg-st 1 ning Riigikohus lahendi nr 3-2-1-152-12 p-st 16. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et Riigikohtu 12.03.2014. a määruse asjas nr 3-3-1-82-13 p-st 10 selgub Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt TsMS § 186 lg 1 ei ole HKMS § 116 lg 2 alusel kohaldatav kui isik ei vasta HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud menetlusabi saamise tingimustele. Kuna M.M. ei vasta HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud tingimustele, on välistatud tema suhtes ka TsMS § 186 kohaldamine. Samuti ei ole asjakohane kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-152-12, kuna võrreldes käesoleva haldusasjaga esinesid seal teistsugused asjaolud. Viidatud asjas oli menetlusabi taotluse esitajaks vabaduses viibiv isik, kelle kulutusi ei kanna üldjuhul keegi teine, kuid käesolevas asjas on kaebajaks kinnipeetav, kelle toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla. Seega nimetatud Riigikohtu lahend ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

9. Kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2013. a määrusele nr 3-7-1-3-281-13 ei ole samuti asjakohane. M.M. küll vabastati viidatud määrusega kautsjoni tasumise kohustusest, kuid kautsjon on suurem kui käesolevas haldusasjas määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Ühtlasi ei ole Riigikohus määruses välja toonud, milliseid kulutusi on arvestatud menetlusabi taotluse rahuldamisel. Kaebajale antud menetlusabi mõnes teises kohtumenetluses ei tingi menetlusabi andmist järgnevates kohtumenetlustes, kui menetlusabi andmise tingimused ei ole täidetud.

10. Kaebaja väited menetluse kallutatusele on alusetud, kuna kohtule ei nähtu, et ühe kohtuniku poolt mitmes erinevas haldusasjas kaebaja esitatud kaebuste menetlemisel oleks tegemist kallutatud menetlusega.

Tulenevalt eelpool toodust jätab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2013. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi