3-13-1114/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1114 Haldusasi R.A.e kaebus Harku Vallavolikogu 25.04.2013 otsuse nr 50 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.A. Vastustaja – Harku vald; esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Kolmas isik – OÜ Bryant Kinnisvara, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1462,50 eurot.

3. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 04.07.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu kehtestas 25.04.2013 otsusega nr 50 Suurupi külas Mere maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu vastavalt OÜ Ateljee Süd tööle nr DP-26009 (edaspidi ka DP).

2. R.A. esitas 24.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 25.04.2013 otsuse nr 50 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja palub kaevatava otsuse tühistada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3.1. Kehtestatud detailplaneeringu aluseks olev OÜ Ateljee Süd töö nr DP-26009 on vastuolus seadusega ja üldisemate planeeringutega.

3.2. Esineb vastuolu planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 61 p-ga 2, kuna detailplaneering muudab Harku valla kehtivat (1996.a, edaspidi ka vana ÜP) üldplaneeringut, mistõttu pidanuks selle tellijaks olema kohalik omavalitsus. Harku Vallavalitsus andis 16.04.2008 lepinguga detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üle OÜ-le Bryant Kinnisvara ning leping, mille järgi on detailplaneeringu koostamise tellijaks Harku vald, sõlmiti alles 01.10.2012 ehk kolm kuud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 18). Tegemist oli üksnes vormilise puuduse kõrvaldamisega. Arendaja on eelduslikult huvitatud kasumi teenimisest, mitte avalikele huvidele enim vastava planeeringu koostamisest.

3.3. Detailplaneeringu menetlemisel rikuti PlanS § 18 lg 7 p 1, sest üldist huvi pakkuvast detailplaneeringust ei teavitatud valla külade vähemalt ühes üldkasutatavas hoones ja järelikult ei olnud avalikkus piisavalt kaasatud. Teadete väljapanek külades on kohustuslik. Üldist huvi pakkuv on üldplaneeringut muutev detailplaneering. Puuduliku informeerimise tõttu ei olnud tagatud huvitatud isikute kaasamine. Osaleda ei saanud aktiivsed Harku valla elanikud V. R. ja H. G. (esitada ettepanekuid ja vastuväiteid) ning huvilisi oleks arutelul ilmselt rohkem olnud.

3.4. Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 vastu võetud uue üldplaneeringu kohaselt on vastav ala kavandatud valdavalt leebe režiimiga looduslikuks haljasmaaks ja mereäärseks rohekoridoriks, kus võiks arendada elamuehitust hajaasustuse põhimõttel (s.o elamute minimaalne vahekaugus 100 meetrit ja elamu rajamiseks vajaliku maa suurus 2 ha). See tähendab, et antud detailplaneeringu puhul poleks Mere maaüksusele (2,2 ha) tohtinud kavandada rohkem kui ühte elamut koos abihoonetega.

3.5. Üks planeeritav krunt asub ehituskeeluvööndis (100m) ja kalda piiranguvööndis (200m) ning teine kalda piiranguvööndis.

3.6. Detailplaneeringuga saab üldplaneeringut muuta üksnes põhjendatud vajaduse korral (PlanS § 8 lg 7). Ei esine ülekaalukat ja õiguspärast erahuvi, mis kõrgema astme planeeringu muutmist õigustaks.

3.7. Detailplaneering on vastuolus Harju maakonna teemaplaneeringuga „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi ka TP), selles määratud rohealade põhimõtetega.

Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 võeti vastu Harku valla uus üldplaneering (edaspidi ka uus ÜP). Selle koostamise raames viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), milles määratud rohealad põhinevad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt läbiviidud analüüsil „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“. Analüüsis on juhitud tähelepanu, et arendustegevuse käigus Harku vallas vajavad rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid säilitamist ning laiendamist. Uue üldplaneeringu seletuskirja (p 2.17) kohaselt on teemaplaneeringut täiendatud ja täpsustatud. Kohalik omavalitsus peab võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustik toimiks.

Kaevatava detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et oleks läbi viidud sisuline analüüs, mis oleks seotud piirkonna rohevõrgustiku toimimisega. Harku valla uue ÜP järgi on planeeritav ala leebe režiimiga looduslik haljasmaa ja mereäärne rohekoridor. Üldplaneeringuga määratud tingimustel on seal võimalik arendada elamuehitust hajaasustuse põhimõttel.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud.

4.1. Kaebaja ei ole kaebuses avalike huvide kahjustamist avanud. Samuti ei ole kaebuses viidatud ka ühelegi avalikku huvi kaitsvale normile, mida oleks rikutud.

4.2. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et tema poolt viidatud PlanS § 10 lg 61 p 2 jõustus alles 01. juulil 2009, mistõttu väited sättest tuleneva keelu rikkumise kohta on antud vaidluses selgelt asjakohatud.

Nagu on märgitud ka kaevatava otsuse leheküljel 6 on vastustaja planeerimismenetluse käigus möönnud, et esialgu on eksimuse tõttu sõlmitud planeeringu koostamist puudutav leping kolmanda isikuga. Detailplaneeringu koostamine on aga sellest hoolimata toimunud vastavalt vastustaja poolt antud juhistele Harku Vallavalitsuse koordineerimisel ning vastustaja kontrolli all. Lisaks sellele on 01. oktoobril 2012 (s.o. ligikaudu seitse kuud enne detailplaneeringu kehtestamist) sõlmitud kokkulepe, millega on kolmanda isikuga 16. aprillil 2008 sõlmitud lepingut muudetud ning detailplaneeringu koostamise tellijaks on määratud vastustaja.

Kaebaja pole osundanud mistahes asjaolule, mis lubaks väita, et eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingu kehtivus detailplaneeringu vastuvõtmise ajal oleks mingisugusel moel tegelikkuses negatiivselt mõjunud avalikele huvidele või et selle tulemusena oleks avalikud huvid kahjustatud. Ka kohtupraktikas pole asutud seisukohale, et esialgu ebaõigesti toimunud planeeringu koostamise üleandmine peab tooma kaasa planeeringu kehtetuks tunnistamise.

4.3. Kuivõrd kaebaja on PlanS § 10 lg 61 p 2 väidetava rikkumisega seonduvalt avaldanud ka detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist puudutavaid seisukohti, rõhutab vastustaja, et otsuses on üldplaneeringu muutmist asjakohaselt põhjendatud ning seejuures on selgelt tuvastatav avalike huvidega arvestamine valla kehtinud üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisel. Lähtutud on sellest, et elamumaa juhtfunktsioon võimaldab võrreldes puhkebaaside maa juhtfunktsiooniga maaüksuse hoonestamist ja kasutamist nii looduskeskkonda kui ka naabermaaüksuste kasutajate huve enam arvestaval viisil.

4.4. Võttes arvesse nii Mere maaüksuse kehtinud üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtfunktsiooni, mis võimaldas selle hoonestamist, kui ka Mere maaüksuse faktilist hoonestatust juba detailplaneeringu kehtestamise eelselt, on ebaõige kaebaja väide, et valla üldplaneeringust ja maakonna planeeringust tulenevad planeeringuala maakasutuse üldpõhimõtted ei näe ette hoonestamist, vaid seavad rohelise võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.

4.5. Vastustaja ei nõustu sellega, justkui oleks vaidluses puudutatud detailplaneeringu puhul rikutud PlanS § 18 lg 7 sätestatud nõudeid.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta on teated avaldatud Harku vallamajas, Suurupi küla Kivi tee bussiootepaviljonis, Harku Valla Teatajas, ajalehes Harju Elu ja Harku valla veebilehel. Detailplaneering on avaliku väljapaneku ajal olnud kättesaadav Harku vallamajas ning Harku valla veebilehel. Avalikkusel on olnud võimalik detailplaneeringu menetlemisel osaleda, sellega seonduvate rikkumise puudumist on detailplaneeringu järelevalve käigus kinnitanud ka Harju maavanem. Kaebaja on avaldanud, et temale teadaolevalt ei ole kaks vallaelanikku planeerimismenetluses tähtaegselt oma vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud. Vastustaja rõhutab, et kuigi kaebaja poolt mainitud isikud esitasid oma seisukohad ja vastuväiteid hilinenult, käsitles vastustaja neid sisuliselt ning nendes avaldatust lähtuvalt muudeti vastustaja ettepanekul ka planeeringulahendust. Samuti peab vastustaja vajalikuks rõhutada, et kaebaja poolt nimetatud isikud ise ei ole talle teadaolevalt leidnud, et rikutud oleks nende õigusi planeerimismenetluses, ega ka pidanud vajalikuks detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamist. Populaarkaebuse esitamise võimalus ei anna kaebajale võimalust esitada kaebusi teiste isikute eest.

Vastustaja soovib märkida ka seda, et kaebaja poolt kirjeldatud püsivalt huvi ülesnäitamisel valla planeerimismenetluste vastu oleks põhjust arvata, et isikud on planeeringu avalikustamisest teadlikud ka valla poolt avalikustamiseks kasutatud kanalite (vallamaja, planeeritava kinnistu küla bussipeatus, ajalehed, veebileht) kaudu ning teadmine ei sõltu sellest, kas informatsioon avaldatakse valla igas külas või mitte.

Vastustaja ei nõustu sellega, et käesolevas vaidluses puudutatud detailplaneering on üldist huvi pakkuv detailplaneering PlanS § 18 lg 7 p 1 mõistes. Asjaolust, et detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu muutmine planeeritava kinnistu osas, ei tulene üldsuse huvi planeeringu suhtes, sest üldplaneeringu muudatused ja detailplaneeringuga kavandatu pole sellist laadi ning ulatuslike mõjudega. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud valla üldplaneeringu muutmine seisnes Mere maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooni puhkebaaside maast elamumaaks ning Mere maaüksus oli juba detailplaneeringu kehtestamise eelselt hoonestatud. Maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisest tulenevad muudatused puudutavad seetõttu eeskätt hoonestuse laadi ning võimaldavad maaüksust kasutada nii looduskeskkonda kui ka naabermaaüksuste kasutajate huve enam arvestaval viisil, selle mõju maaüksuse hoonestamise võimalikkusele pole maakasutuse varasemast juhtfunktsioonist ning varasemast hoonestusest tulenevalt aga oluline.

Vaidluses puudutatud detailplaneeringu puhul on järgitud nõudeid, mis reguleerivad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemist. Planeeringu üle järelevalvet teostanud Harju Maavanem on nõustunud vastustajaga, et ebaõige on kaebaja väide vajadusest kohaldada üldplaneeringu menetlemist puudutavaid nõudeid.

4.6. Kaebaja on jätnud selgitamata, milles ta Harju maakonna kõnealuse teemaplaneeringuga „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused“ seonduvat probleemi näeb. Teemaplaneeringu juurde kuuluva koondkaardi kohane Harju maakonna rohevõrgustik ei ulatunudki Mere maaüksusele. Seda on Mere maaüksuse detailplaneeringu järelevalve menetluse käigus kinnitanud ka Harju maavanem. Seetõttu on ebaõige kaebaja poolt vastuses kohtunõudele esitatud väide, justkui ei võimaldaks maakonnaplaneeringu teemaplaneering Mere maaüksuse hoonestamist.

Detailplaneeringu kehtestamise ajal menetluses olnud ning käesolevaks ajaks kehtestatud Harku valla uues üldplaneeringus on eespool esitatust hoolimata nähtud ette, et rannal kulgeb rohevõrgustiku rohekoridor. Detailplaneeringu menetlemisel on Mere maaüksuse osas täpsustatud, et rohekoridor kulgeb maaüksuse põhjaküljel rannal ning lõunaküljel, võttes arvesse maaüksuse olemasolevat hoonestust ja haljastust (olemasolevat olukorda ning rohekoridori kulgemist kinnistul on kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2). Nagu on märgitud seletuskirja punktis 2.4.2 on rohekoridori funktsiooni säilitamiseks oluline vältida ehitiste rajamist ranna piiranguja ehituskeeluvööndisse. Rohevõrgustiku toimimisega seonduvaid kaalutlusi on käsitletud ka detailplaneeringu seletuskirja planeeringulahendust käsitleva punkti 3 alapunktis 3.1 ning valla uue üldplaneeringu muutmise ettepanekuga seonduvalt seletuskirja alapunktis 3.9.2. Valla uue üldplaneeringuga on kehtestatud lahendus, mille kohaselt on planeeringuala maakasutuseks elamumaa, mida läbib rohevõrgustiku koridor. Kehtestatud planeeringulaheduse kohaselt ei ole tegemist loodusliku haljasmaaga, see nähtub selgelt kehtestatud üldplaneeringu koondkaardilt. Planeeringulahendus tagab nii üldplaneeringukohase rohekoridori toimimise kui ka Mere maaüksuse hoonestamise võimaluse.

4.7. Rohevõrgustiku täpsustamine võrreldes teemaplaneeringuga on õiguspärane. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 2.2. „Kasutustingimused“ alapunkti 2.2.1. „Üldised tingimused“ kohaselt seab see teemaplaneering rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise; maakonna ja kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Seega polegi teemaplaneeringu eesmärgiks olnud rohelise võrgustiku objektide asukoha ja mõõtmete täpne määratlemine ja teemaplaneeringu koondkaardile kandmine. Eeltoodut kinnitab ka teemaplaneeringu seletuskirja punkt 5 „Võimalused ja meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks“, milles on öeldud: „Maakonna teemaplaneeringul puudub iseseisev mehhanism eesmärkide elluviimiseks ning see toimub läbi teistel tasanditel kasutatavate vahendite“. Teemaplaneeringu tähtsamate rakendusvahenditena on TP seletuskirja punktis 5 nimetatud muuhulgas üldplaneeringud, detailplaneeringud ja teemaplaneeringud. Teemaplaneeringu kohaselt määratakse sellega seega üksnes rohevõrgustiku objektid ja kulgemine maakonnas kõige üldisemalt ning selle elementide täpsustamine peabki seletuskirja kohaselt toimuma madalama tasemega planeeringutega. Üldplaneeringute ja detailplaneeringutega toimuv rohevõrgustiku elementide täpsustamine on lubatud ning kaebaja väide teemaplaneeringu kohustuslikkusest selle valguses on ebatäpne.

Võttes arvesse seda ning ka asjaolu, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustik Mere maaüksusel puudus, on ainetu ka kaebaja poolt esitatud väide teemaplaneeringu detailplaneeringuga muutmise võimatuse kohta.

4.8. Detailplaneeringu koostamisel on rohevõrgustiku osas lähtutud valla uue, vastuvõetud, üldplaneeringu kohasest planeeringulahendusest. Valla uue üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendus on omakorda koostatud Eestimaa Looduse Fondi uuringust lähtuvalt. Iseseisvat rohevõrgustikku puudutavat uuringut seetõttu detailplaneeringu koostamise käigus ei tehtud, kuid eeltoodust tulenevalt ei saakski seda nõutavaks pidada. Rohevõrgustiku osas täiendava uuringu koostamist ei peetud vajalikuks ka detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsustamiseks koostatud eelhinnangus (eelhinnangu kohaselt ei olnud keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik, selle seisukohaga nõustus ka Keskkonnaamet).

5. Kolmas isik leiab, et kaebus on alusetu ja palub selle jätta rahuldamata. Samuti mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.

5.1. Kaebaja ei ole esile toonud avalikku huvi, mille kaitseks on kaebus esitatud ning kaebus kuulub ainuüksi seetõttu rahuldamata jätmisele.

5.2. Antud juhul sõlmiti detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise leping 16.04.2008. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada üldplaneeringu muutmise vajadus. Üldplaneeringu muutmise vajadus tõusetus menetluse käigus ning seetõttu sõlmiti vallavalitsuse, huvitatud isiku ning planeeringu koostaja vahel 01.10.2012 leping, mille kohaselt on Harku vald detailplaneeringu koostamise tellijaks. Samas on detailplaneeringu koostamine toimunud vaid vastavalt vastustaja juhistele ka enne 01.10.2012 lepingu sõlmimist, mida on kinnitatud 01.10.2012 sõlmitud lepingus. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust, kuidas planeeringu koostamise lepingu sõlmimine detailplaneeringu menetluse kestel oleks mõjutanud avaliku huviga mittearvestamist vastustaja poolt.

5.3. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Mere maaüksuse juhtotstarbeks puhkebaaside maa, kus asuvad endised lagunenud puhkebaaside kompleksi kuulunud hoonete varemed. Seega ei ole tegemist inimtegevusest puutumatu alaga, vaid varasemalt hoonestatud alaga, mida on puhkebaasina kasutatud. Detailplaneeringu elluviimisel ning elamute rajamisel on ala prognoositav kasutuskoormus väiksem kui selle kasutusel puhkemajanduslikul eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatult detailplaneeringus leitud, et ruumilise planeerimise vaatenurgast kehtivad mõlema (nii puhkebaaside maa kui elamute) kasutuse puhul samad piirangud (üldplaneeringuga määratud ning seadustega sätestatud), kuid erinev on mõju naabruskonnas elavatele inimestele. Kui antud ala kasutada puhkebaaside maana, liigub alal palju erinevat rahvast, elamute puhul on aga tegemist kindlate inimestega, mis suurendab naabruses elavates inimestes turvatunnet. Seega oli üldplaneeringu muutmine pigem formaalne kui sisuline ning vastav üldplaneeringu muudatus ei oma kogu Harku valla kontekstis sisulist tähendust. Tuleb rõhutada, et Suurupi küla elanikest ei ole keegi mistahes vastuväiteid ega etteheiteid detailplaneeringule esitanud. Pigem vastupidi, ka kohalike elanike huvides on, et ala saaks hoonestatud ning räämas ehitusvaremed likvideeritud.

5.4. Detailplaneeringu teated ilmusid ajalehes Harju Elu, Harku Valla teatajas, Harku valla veebilehel, Harku Vallavalitsuses ja Suurupi külas Kivi tee bussiootepaviljoni seinal. Lisaks toimus detailplaneeringu menetluse raames detailplaneeringu eskiisi avalikustamine. Kaebaja väide, et vastav avaldamine ei olnud piisav ning kaks aktiivset Harku valla elanikku (V.

R. ning H. G.) ei olevat seetõttu saanud oma seisukohti esitada, on asjassepuutumatu. Esiteks, mõlemad isikud osalesid detailplaneeringu avalikul arutelul, kus esitasid omapoolsed seisukohad, mida vastustaja ka sisuliselt analüüsis. Teiseks, ei ole eelnimetatud isikud väitnud, et nad ei olnud detailplaneeringu menetlusest varasemalt teadlikud ning seetõttu ei saanud enda vastuväiteid tähtaegselt esitada. Kolmandaks, ei saa kaebaja esitada kaebust V. R. ning H. G. väidetavate õiguste rikkumisega seoses. Iga isik peab oma õiguste kaitseks ise kaebuse esitama ning nimetatud isikud ei vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsust.

5.5. Esmalt märgib kaebaja, et Mere maaüksuse detailplaneering olevat vastuolus Mere maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Harku valla üldplaneeringuga. Kaebaja vastav väide on arusaamatu, sest Mere maaüksuse detailplaneeringuga muudeti kehtivat üldplaneeringut Mere maaüksuse osas vastavalt, et puhkebaaside maa asemel määrati maaüksus hajaasustusse kuuluvaks.

Teiseks leiab kaebaja, et Mere maaüksuse detailplaneering on vastuolus detailplaneeringu kehtestamisel ajal menetluses olnud Harku valla üldplaneeringuga. Vastav väide on asjakohatu, kuna uus üldplaneering oli detailplaneeringu kehtestamise ajal menetlemisel. Planeering valmib lõplikult kehtestamisel ning mistahes hinnangute tegemisel saab aluseks võtta üksnes kehtestatud planeeringu. Harku valla uue üldplaneeringu järgi on Mere maaüksuse sihtotstarve elamumaa (https://www.harku.ee/et/uldplaneering). Seega on Mere maaüksuse detailplaneering kooskõlas ka hetkel kehtiva Harku valla üldplaneeringuga.

5.6. Detailplaneeringu alale ei jää teemaplaneeringust tulenevat rohevõrgustiku ala. Eeltoodut seisukohta toetab ka Harju Maavanema poolt järelevalvemenetluses väljendatu. Lisaks on maavanem rõhutanud, et tegemist ei ole hoonestamata haljasalaga, vaid hoonestatud alaga (nõukogudeaegsed militaarehitised ja kolm väikest suvemaja), millele ehitamist ei välista ka kehtiv üldplaneering ning vastavale alale kahe väikeelamukrundi planeerimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

KOHTU PÕHJENDUSED:

6. Kohus käsitleb esmalt kaebuse alust (I); seejärel hindab avalikes huvides esitatud kaebuse põhjendatust (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude küsimuse (III).

7. Planeeritav ala (2,1264 ha) paikneb Harku vallas Suurupi külas, 100% ärimaa sihtotstarbega maal. Detailplaneering näeb ette kahe elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamise. Selles vaidlus puudub. Samuti sisaldas DP ettepanekut muuta kehtivat valla üldplaneeringut (vana ÜP-d), kuna selle kohaselt paikneb planeeringuala puhkebaaside maal, mis tuleb muuta elamumaaks. Uue, praegu kehtiva ÜP järgi on Mere maaüksus elamumaa. Selles vaidlus puudub.

Planeeringuala on hoonestatud lagunenud Nõukogude-aegsete militaarehitistega ning kolme väikese suvemajaga ning asub mööda mereäärt kulgeva lagunenud asfalttee ja elurajooni Rannamõisa teega ühendava kruusatee vahel (tlk 92-95). Lähiala valdavaks hoonestustüübiks on väikeelamud, tegemist on monofunktsionaalse piirkonnaga. Kruntide suurused vahelduvad (1000-5000m²). (tlk 95) Esimene detailplaneeringu kohane elamumaa krunt jääb Mere maaüksuse põhjapoolele ning on vähese kõrghaljastusega. Ehitusaluse pinna suuruseks on 400 m², sh eluhoone ehitusaluse pinna maksimaalseks suuruseks 250 m². Lõunas asuv suurem krunt on kõrghaljastatud ning hoonestusala on paigutatud nii, et krundi lõunaosa jääks loodusliku ilmega kõrghaljastatud rohekoridoriks. Kalama tee ja Mere maaüksuse vaheline ala jääb hoonestamata ja see 10-30 meetri laiune maariba jääb sotsiaalmaaks. Selles vaidlus puudub.

Vaidlusaluse DP kehtestamise ajal kehtis Harku valla 1996. aastal kehtestatud üldplaneering (avalikult kättesaadav Harku valla kodulehel). Samuti kehtis Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Harju Maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k). Kaevatava DP menetlemise ning kehtestamise ajal oli menetluses Harku valla uus üldplaneering, mis võeti vastu Harku Vallavolikogu otsusega 27.08.2009 nr 71 ning kehtestati 17.10.2013 otsusega nr 138 (avalikult kättesaadav Harku valla kodulehel). Detailplaneeringu menetluses strateegilise keskkonnamõju hindamine (KSH) otsustati jätta algatamata Harku Vallavolikogu 24.11.2011 otsusega nr 57. Selles vaidlus puudub.

Vana ÜP järgi oli rannaäärne piirkond Tabasalust Keila-Joani puhkemajanduslik. Uue ÜP järgi jääb planeeritav ala osaliselt rohevõrgustiku alale ning enne uut üldplaneeringut kehtestatud DP on üldplaneeringus kajastatud (tlk 168). Rohekoridori funktsiooni säilitamiseks nähti DP-s ette ehitiste rajamise vältimist ranna piiranguja ehituskeeluvööndis ning eramaa ulatuslikku tarastamise keelamist risti rannajoonega. (tlk 97) Selles vaidlus puudub.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvöönd hajaasustuses olemasolevate ehitiste õuemaale ehitatavatele uutele hoonetele, mis ei jää veekaitsevööndi (tlk 97; kehtestatud ÜP väljavõte tlk 168-169). Puudub vaidlus, et uued hooned ei jää veekaitsevööndi. Detailplaneeringu menetlemise käigus küsis Harku Vallavalitsus Keskkonnaametilt seisukoha LKS § 38 lg 4 p 1 kohaldatavuse kohta. Keskkonnaameti hinnangul olemasolevate ehitiste õuemaa kõlvikule uute hoonete ehitamisel tuleneb ehitamise erisus viidatud sättest ja ei pea taotlema ehituskeeluvööndi vähendamist. (kaevatava haldusakti lk 3, tlk 97) Kaebaja ei väida ehituskeeluvööndi suuruse ebaõiget arvestamist või kaardil märkimist ega vaidlusta LKS § 38 lg 4 p 1 tõlgendamist.

Arvestades avalikul arutelul tehtud ettepanekuid on hoonestus nihutatud võimalikult ala põhjaossa, mis jätab planeeritud hoonestusalade ning Kalama tee vahele rohelise kõrghaljastatud koridori (tlk 107). Selles vaidlus puudub. Planeeringu seletuskirja p-s 3.1 on leitud, et detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel ala kasutuskoormus ei muutu, kuna 2 eramu mõju ei ole oluliselt kõrgem 3 suvila tekitatavast, samas paraneb ala heakord ja piirkonna turvalisus (tlk 98). Kasutuskoormus puhkemajanduslikul eesmärgil oleks suurem, samuti oleks suurem mõju naabrusele (tlk 106). Planeeringu seletuskirja p 3.9.2 kohaselt ei järgi detailplaneering uues üldplaneeringus toodud krundi suurust, mille muutmiseks tehakse ettepanek, kuna toimub olemasoleva katastriüksuse hoonestamine, mis on väiksem kui 2 ha, kuid ei taotleta täiendavat ehitusõigust. Uus ÜP soovitab hoonete paigutamist nn kobaratena.

Menetlusosaliste peamine vaidlus seisneb selles, kas kohalikule omavalitsusele planeeringu tellija õiguste tagasiandmine toimus õigeaegselt või mõjutas see menetlusviga lõplikku otsust; kas tegemist oli üldist huvi pakkuva detailplaneeringuga PlanS § 18 lg 7 p 1 mõttes; kas vastuvõetud uuel üldplaneeringul oli õiguslik mõju detailplaneeringu kehtestamisel; kas üldplaneeringu muutmine vastas PlanS § 9 lg-le 7; kas avalik huvi on jäetud maaomaniku huvi eelistades piisava tähelepanuta.

I

8. Kaebus on esitatud avalikes huvides (populaarkaebusena) ning sellisel alusel esitatud kaebuse on kohus menetlusse võtnud. Kaebaja toob kaebuses välja kahe Harku vallas elava eraisiku õiguste rikkumise, kes väidetavalt ei saanud menetluses osaleda. Kuna populaarkaebusega ei saa kaitsta kolmandate isikute erahuve (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-84-08 jt), ei käsitle kohus seda väidet kaebuse alusena (kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitse) vaid näitena avalikkuse väidetavast ebapiisavast kaasamisest. Kaebaja ise ei märgi, et sooviks kaitsta kahe vallaelaniku subjektiivseid õigusi.

Avalikes huvides esitatud kaebuses tuleb ära näidata kaitstav avalik huvi (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-61-07 jt). Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebuses ei ole kaitstav avalik huvi selgelt kirja pandud. Kohus siiski leiab, et esitatud menetlusdokumentide põhjal võib kaebaja poolt kaitstavaks avalikuks huviks pidada mereäärse (rohe)ala kaitsmist ehitustegevuse eest. Roheala on rekreatsiooniala valla elanikele ja vajalik looduses olevatele liikidele liikumiseks.

Kohaldatava õiguse märkimist kaebuses kehtiv HKMS § 38 ei nõua. Kaebaja on siiski peamiste kaebuse põhjendustena märkinud, et vastuolu esineb maakonna teemaplaneeringu ja alates 17.10.2013 kehtiva üldplaneeringuga, kuna põhjendatud vajaduseta muudetakse üldplaneeringut, millega kahjustatakse rohekoriori toimimist. Samuti ei ole järgitud PlanS § 10 lg 61 p-i 2, mis näeb ette avalikke huve puudutavate planeeringute tellimise kohaliku omavalitsuse poolt ning PlanS § 18 lg 7 p-i 1, mis näeb ette planeeringu avalikust väljapanekust teavitamise valla külades.

Seega käsitleb kohus populaarkaebuse väiteid sisuliselt ja määral, mida kaebuse põhjendused võimaldavad.

II

9. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kehtestatud detailplaneering on õigusvastane seetõttu, et on vastuolus alates 17.10.2013 kehtiva Harku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt hajaasustuses on elamute vahekaugus minimaalselt 100m ja elamukrunt 2ha. Selles osas ei ole üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmine kaebaja arvates ka põhjendatud.

Esialgse õiguskaitse menetluses on apellatsioonikohus selgitanud, et kehtivat üldplaneeringut (1996.a ÜP) muudetakse üksnes selliselt, et senine puhkebaaside maa-ala (ärimaa) juhtfunktsioon asendatakse elamumaa juhtfunktsiooniga. Uut üldplaneeringut kaevatava otsuse andmise ajal kehtestatud ei olnud, seega ei olnud see õiguslikult asjassepuutuv. Teisisõnu, uus üldplaneering ei olnud kohalikule omavalitsusele õiguslikult siduv, mistõttu puudus mitte kehtiva haldusakti detailplaneeringuga muutmise vajadus. Üldplaneeringu vastuvõtmise akt ei ole käsitletav üldplaneeringut kehtestava haldusaktina.

See ei tähenda aga siiski seda, et menetletavat üldplaneeringut ei võinud diskretsiooni teostamisel arvestada. Riigikohus on leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-87- 13, otsuse p 12)

Haldusorgan arvestas sellega, et DP kehtestamise ajal kehtiv ÜP nägi ette vaidlusalusele maale juhtfunktsiooni, mis eristus DP-ga kavandatavast üksnes hoonestuse laadi poolest, mitte ei välistanud hoonestamist. Seetõttu tuli muuta kehtivat üldplaneeringut, et saaks detailplaneeringu alusel määrata katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe. Selline muutmine oli kohtu arvates ka põhjendatud (vt otsuse p 10). Uues ÜP-s on ala määratletud elamumaana, seega praegu kehtiva ÜP-ga on kaevatav haldusakt kooskõlas. Kehtestatud detailplaneering võtab lisaks asjakohaselt ja tasakaalustatult arvesse nii olemasolevat faktilist olukorda planeeritaval maa-alal, kavandatavate ehitiste mõju, ümberkaudsete elanike huve, kui ka uues üldplaneeringus väljendatud avalikku huvi tagada mereäärsel alal rohekoridori toimimine. Kaebaja soovib, et maaomaniku huvi oleks vähem arvestatud, st lubatud mitte rohkem kui ühe elamu ehitamine. Tegemist on otstarbekuse kaalutlusega, kuna ükski kehtiv õigusakt kahe elamu ehitamist ei keelanud. Planeerimisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik diskretsiooniruum. Halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist (HMS § 58); kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ning tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. (HKMS § 158 lg 3)

Haldusaktis on planeeringulahendust põhjendatud ning hinnatud ka proportsionaalsust (haldusakti lk 3-4, tlk 67-68). Esitatud põhjendused, mille kordamist kohus otsuses HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt vajalikuks ei pea, on kohased ega tekita mõistlikku kahtlust diskretsiooni väärast kasutamisest.

10. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-12-07 leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Vana ÜP muutmise põhjendatus katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks lähtub samuti sellest, et tegemist on juba hoonestatud alaga, millel olev hoonestus on puhkeotstarbeline. Haldusorgan on asjakohaselt põhjendanud, miks ta peab elamumaa sihtotstarvet sobivamaks, muuhulgas looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt. Haldusaktis (lk 1-2, tlk 65-66) toodud põhjendustega kohus nõustub ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).

DP ei saanud muuta rohekoridori, mida planeeringualal ei olnud. Kohus eelnevalt selgitas, et menetluses olevale üldplaneeringule ei saanud tugineda kui kehtivale haldusaktile. Seega kaebaja väide rohekoridori osas kehtiva teemaplaneeringu üldplaneeringuga täiendamisest ei ole õiguslikult asjakohane. Seega ei esinenud ka mingit vastuolu, kuna kehtiva ÜP kohaselt planeeringuala rohekoridoris ei asunud. Siiski kohus viitab, et PlanS § 7 lg 3 p-dest 1-13 nähtuvalt teemaplaneering määrab ära üldised maakasutuse suunad, kuid ei reguleeri maakasutust detailselt. Detailne maakasutus oli antud juhul määratud detailplaneeringus, mida arvestati uue ÜP koostamisel, sh rohekoridori määramisel. Seega ei ole asjakohane ka väide nagu pidanuks rohekoridorile avalduva mõju osas tellima eksperthinnangu. Õiguslikult asjakohane oli hinnata planeerimismenetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkust, mida haldusorgan ka tegi. Haldusorgan arvestas uue üldplaneeringuga mereäärse rohekoridori kavandamist sel määral, et maaomaniku õigused ei saaks ebaproportsionaalselt piiratud ning lähtudes analoogilistest rohekoridori kasutustingimustest ida poolsetel aladel (Randmäe jt maaüksused, vt haldusakti lk 2, tlk 66). Haldusorgan, kes uue ÜP-ga rohekoridori peale detailplaneeringu kehtestamist määras, leidis kaevatavat haldusakti andes, et detailplaneering sellisel kujul rohekoridori toimimist ei välista (selles jäetud haljaskoridor on toimimiseks piisav).

11. Vastuolu PlanS § 10 lg 61 p-ga 2 ei esine. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna PlanS § 10 lg

61 p 2 jõustus alles 01.07.2009 ei olnud enne selle jõustumist võimalik märgitud sätet rikkuda.

16.04.2008 sõlmiti leping kolmanda isikuga detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja selle finantseerimiseks. 01.10.2012 sõlmiti leping detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks, rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks (tlk 44-48). Harku vald on selle lepingu kohaselt detailplaneeringu tellijaks. Selles vaidlus puudub.

Eelnevalt viidatutest esimese lepingu sõlmimise ajal kehtis PlanS § 10 lg 6, mis sätestas, et eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Seega tuli järgida viidatud sätet. Kui menetluse käigus selgus vajadus muuta üldplaneeringut, muudeti ka sõlmitud lepingut vastavalt kehtivale planeerimisseadusele. 01.10.2012 leping sõlmiti ligikaudu seitse kuud enne detailplaneeringu kehtestamist.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks detailplaneeringu koostamise üle ei olnud kohalikul omavalitsusel kui planeeringu menetlejal kontrolli ning mis takistas detailplaneeringu vastuvõtmisest ja/või kehtestamisest keeldumast ning vajalike muudatusi taotlemast, kui see ei vastanud avalikele huvidele. Kohtu arvates ei teki antud juhtumi asjaolude põhjal mõistlikku kahtlust, et detailplaneeringu lahendus vastab kohaliku omavalitsuse ja avalikele huvidele. Planeeringuala ei asunud rohekoridoris, vaid varem juba hoonestatud maa-alal ning planeeringuga taotletava ehitusõiguse maht on väga väike. Seega ei ole kohtul alust arvata, et lepingu muutmise vajaduse varasema ilmnemise korral võinuks kohalik omavalitsus tellida kehtestatud planeeringust erineva lahenduse, taotleja soove eirates. Ka planeeringualaga lähemat puutumust omavad isikud ei ole detailplaneeringut vaidlustanud. Kohtu hinnangul ei nähtu antud asjas erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise nõude rikkumist, mistõttu ei ole põhjust omistada lepingu hilinenult lõpetamisele avalike huvide kaitsmise (kaebuse alus) aspektist negatiivset mõju.

Riigikohus on leidnud asjas nr 3-3-1-12-07, et juhul, kui kohalik omavalitsus korraldab ise planeeringu koostamist, võib erinevate huvide tasakaalustatud arvessevõtmise võimalus olla tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest huvitatud eraõiguslik isik. Oluline on, et avalikule huvile vastavad lahendused sobitatakse planeeringusse juba selle koostamise käigus, mitte ei tuleks arvessevõtmisele alles planeeringu vastuvõtmise otsuse langetamisel. Arendaja huvide ning avalike huvide vastuollu sattumise oht on suurem juhul, kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. /…/ Juhul, kui vajadus üldplaneeringu muutmiseks selgub alles planeeringu koostamise käigus, tuleks planeeringu koostamise korraldamine koheselt üle anda haldusorganile ning PlanS § 10 lg 6 esimese lause alusel sõlmitud leping lõpetada. Vaidlustatud planeeringu menetlemisel seda nõuet ei täidetud. PlanS nõudeid rikkuv leping lõpetati siiski mõned nädalad enne planeeringu vastuvõtmist. Seega astus kohalik omavalitsus samme rikkumise lõpetamiseks ning sai võimaluse planeeringulahenduse ülekontrollimiseks enne selle vastuvõtmist. Kolleegium ei tuvastanud käesolevas asjas kaalutlusvigu ega muid menetluslikke rikkumisi, seega võib teha järelduse, et eraõigusliku isikuga sõlmitud planeeringu koostamise lepingu hilinenud lõpetamine ei toonud kaasa õigusvastase haldusakti andmist.

Kohtu arvates ei ole antud asjas põhjust arvata, et haldusorgan oleks võinud teha teistsuguse otsuse, kui lepingut oleks varem muudetud.

12. Puudub vaidlus, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta olid teated avaldatud Harku vallamajas, Suurupi küla Kivi tee bussiootepaviljonis, Harku Valla Teatajas, ajalehes Harju Elu ja Harku valla veebilehel. Detailplaneering oli avaliku väljapaneku ajal kättesaadav Harku vallamajas ning Harku valla veebilehel. Kõigis Harku valla külades teadet ei avaldatud.

PlanS § 18 lg 7 p-i 1 (nõuab avaldamist valla külades) kohaldatakse üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et antud detailplaneering ei olnud üldist huvi pakkuv, tulenevalt sellega kavandatust - 2 pereelamut varem hoonestatud maatükil, mis ei asunud rohekoridoris ning mille ehitamiseks ei olnud vaja vähendada ranna ja kalda kaitseks kehtestatud ehituskeeluvööndit ega esinenud muid avalikke huve kahjustavaid mõjusid. Üldine huvi on määratlemata õigusmõiste. Kohtu arvates ei ole haldusorgan seda mõistet meelevaldselt sisustanud, kui on pidanud kaevatavat detailplaneeringut üksnes lokaalse mõjuga (sealjuures olemasolevat olukorda vähe muutvaks) planeeringuks. Seda näitab ka üldsuse vähene huvi planeeringumenetluses ja kohtule vaid R.A.e poolt kaebuse esitamine. Asjaolust, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ei saa automaatselt järeldada üldist huvi. Kui see nii oleks, siis oleks seadusandja selle planeerimisseaduses vastavalt reguleerinud, mitte jätnud seda haldusorgani kaaluda. Haldusorgan peab lähtuma ka menetluse ökonoomsuse põhimõttest (HMS § 5 lg 2) ning vältima põhjendamatuid toiminguid ja sellega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja on ekslikul arvamusel selles osas, et planeeringuala asub rohekoridoris, siis võis see tingida eksliku arvamuse ka kaevatavale detailplaneeringule üldise huvi omistamisel. Kohus leiab, et teavitamine toimus nõuetekohaselt, mistõttu ei vaja täiendavat analüüsimist kahe vallaelaniku või teiste võimalike huvitatute ebapiisav kaasamine.

13. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

III

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

14.1. Kaebaja menetluskulud jäävad eelviidatud sätte alusel tema enda kanda.

14.2. Kolmas isik on tähtaegselt esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse; esitanud kulude nimekirja ja kuludokumendid ning menetluskulud on kantud (tlk 185-187). Kohus leiab, et menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kaebajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja menetluskulud 12.05.2014 taotluses (tlk 185) esitatud summas (1462,50 eurot), kuigi maksekorralduse järgi on kolmas isik tasunud advokaadibüroole 1466,10 eurot.

14.3. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1384,63 eurot. Kohus leiab, et käesolev haldusasi ei ole eriliselt keerukas ega mahukas; see ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest ning ei ole välja toodud muid asjaolusid, mis õigustaksid haldusorgani menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Eelnevast lähtudes ja Riigikohtu praktikast tulenevalt (lahendid asjades nr 3-3-1-63-10, 3-3-1-62-08, 3-3-1-24-07, 3-3- 1-52-07 jt) ei ole vastustaja taotluse rahuldamine põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann