3-11-2885/144 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2885

Haldusasi

N S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2011

otsuse nr 7001110054-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – N S

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.12.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N S i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 20.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2885 muutmata ja

N S i apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.07.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

3-11-2885

2(9)

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N S esitas 16.08.2011 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) varjupaigataotluse.

2. PPA lükkas 21.11.2011 otsusega nr 7001110054-1 N. S varjupaigataotluse välismaala-

sele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 2 alusel VRKS § 20 p-des 9, 10,

11 ja 14 sätestatud asjaolude esinemise tõttu tagasi, keeldus VRKS § 40 p 1 alusel N. Sle ela-

misloa andmisest ning tegi talle VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutuse Eestist lah-

kumiseks. Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

N. S (sündinud Venemaa Föderatsioonis, Venemaa Föderatsiooni kodanik, rahvuselt venela-

ne) lahkus 12.08.2011 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariigi väljastatud ühekordse 9-

päevase Schengeni viisa alusel. Taotleja on väljendanud hirmu tagasipöördumise ees ning

andnud ütlusi, mille kohaselt ta kardab Venemaa ametivõimude poolset tagakiusu seoses usu-

tunnistusega, kuulumisega gooti subkultuuri esindajate hulka, mittesobitumisega Venemaa

sallimatusse neokommunistlikku ühiskonda ja korduva viibimisega välismaal. Seega on taot-

lejal subjektiivne tagakiusukartus.

2009. a märtsis passi vahetamisel selgus, et taotlejale uut passi ei anta ning taotleja arvates on

see seotud tema isa päritoluga ning kujutab endast võimuorganite tagakiusu tema ja pere vas-

tu. PPA järeldab esitatud tõenditest, et taotlejalt võeti pass ja kodakondsus ajutiselt ära seoses

segadusega tema isa nimekuju kirjutamisel erinevates dokumentides. Segadus on kõrvaldatud

ja taotlejale on kodakondsus ja pass ennistatud. Segaduse lahendamine kestis ca 1,5 kuud.

Taotleja on avaldanud kartust, et temalt võidakse igal hetkel kodakondsus ja pass uuesti ära

võtta. PPA ei saa välistada, et Venemaa ametkonnad võivad ka edaspidi eksida, kuid kuna

Föderaalse Migratsiooniteenistuse poole pöördumise tagajärjel viga kõrvaldati, on taotlejal ka

edaspidi võimalus kodumaal oma õiguste eest seista ja abi saada. Tekkinud ebamugavust ei

saa käsitada tagakiusuna.

PPA ei tuvastanud gootide vastast tagakiusu Venemaal. Vastavalt päritolumaa infole esitati

Riigiduumale 2008. a-l tutvumiseks riikliku strateegia projekt laste moraalse kasvatuse kohta,

milles tehti ettepanek keelata koolides erinevate subkultuuride nagu emod ja gootid, riietu-

misstiil ja muusika. Puuduvad andmed, et see strateegia oleks saanud Riigiduuma heakskiidu

või seda oleks Venemaal juurutatud. Teavet, mis tõendaks Gooti subkultuuri viljelejate süste-

maatilist tagakiusamist, kättesaadavates infoallikates ei leidu, küll aga leidub Gooti subkultuu-

ri esindajate elustiili propageerivaid Venemaa saite, mille sisu (foorumid, uudised, jututoad)

uurimisel ei ilmnenud gootide vastane tagakius Venemaal. Gootide subkultuuri propageerimi-

ne ei ole keelustatud. Goote päritolumaa inimõiguste alast informatsiooni käsitlevas raportis

mainitud ei ole. PPA möönab teiste riikide praktikale tuginedes, et ka Venemaal võib ette tulla

juhtumeid, kus avalikes kohtades hirmutatakse või alandatakse gooti stiilis riietuvaid inimesi,

kuid sellised juhtumid ei ole nii laiaulatuslikud, et inimõigusorganisatsioonid neist raportee-

riks. Üksikud negatiivse suhtumise väljendused gootide vastu ei tähenda, et riigis toimuks

nende tagakiusamine. Kuna riik on õigusloomega sätestanud, et nii gootide kui teiste sotsiaal-

sete gruppide diskrimineerimine on seadusevastane, ei ole tegemist riigipoolse tagakiusuga.

Taotleja on oma sõnade kohaselt alates 2008. a algusest Gooti subkultuuri järgija ja sel põhju-

sel rünnati teda nii verbaalselt kui füüsiliselt. Väidetavalt rünnati teda ja ema 26.09.2009

Moskvas põhjusel, et ta kandis gootidele omast riietust; taotleja, kes on maailmavaatelt relva-

de pooldaja, tulistas üht ründajat õhupüstolist; miilitsapatrull viis jaoskonda taotleja, tema ema

3-11-2885

3(9)

ja kätte haavata saanud ründaja, kiirabi kutsuti vaid ründajale; miilits ei algatanud ründaja

vastu kriminaalasja ja pidi äärepealt taotleja arreteerima ning ainult ema sekkumine hoidis

selle ära. Tõenditest ei selgu, kas taotlejal ja tema emal oli väliseid vigastusi, mille tõttu tul-

nuks neile vältimatut arstiabi anda. Tõendid näitavad, et miilitsajaoskonnas keelduti kriminaa-

lasja algatamisest, kuigi taotleja ema esitas selleks avalduse. Keeldumise aluseks oli Venemaa

Föderatsiooni kriminaalmenetluse koodeksi säte, mille kohaselt peavad karistus ja teised

meetmed, mida kohaldatakse kuriteo sooritanud isiku vastu, olema õiglased ja vastama kuriteo

ühiskonnaohtlikkuse iseloomule ja tasemele, selle sooritamise asjaoludele ja sooritaja isikule.

Taotleja ütlustest selgub, et ka teine pool sai raskeid füüsilisi vigastusi. Taotleja suhtes ei ole

politsei vägivalda kasutanud, teda ei ole gootiliku välimuse pärast kinni peetud ega vahistatud,

teda ei ole süüdistatud hädakaitse piiride ületamises ja ründajale raskete kehavigastuste teki-

tamises. Taotleja suhtes võis päritolumaal esineda õiguskaitseorganite poolt ebaprofessionaal-

set käitumist, kuid need seigad ei võtnud tagakiusu mõõtmeid, kuna ei toonud taotlejale kaasa

ebaproportsionaalset kahju. PPA loeb tõendatuks, et kallaletung taotlejale ja tema emale toi-

mus, taotleja ema soovis kriminaalasja algatamist, kuid sellest keelduti. Samas puuduvad

tõendid, et sellest keelduti taotleja Gooti subkultuuri kuulumise tõttu. Seega ei ole kriminaa-

lasja algatamisest keeldumise episood käsitletav tagakiusu episoodina.

Taotleja sõnade kohaselt kiusati teda taga ka ülikoolis tema gootiliku ellusuhtumise ja riietuse

pärast; ta lõpetas keskkooli hõbemedaliga, kuid ülikoolis tekkisid probleemid pärast gootiks

hakkamist; taotlejat ei lubatud ülikoolis kolmanda kursuse talvisel sessioonil eksamitele; ta oli

sunnitud jätkama õpinguid teises instituudis, kuid juba tasulises õppes ning ta kaotas õpingu-

tes aasta, kuna ta viidi kolmandalt üle teisele kursusele. Taotleja arvates on põhjuseks tema

riietumisstiil ja välimus. Tõendite kohaselt lõpetas taotleja 2006. a-l keskkooli ja 2011. a-l

Moskva Riikliku Matemaatika ja Elektroonika Instituudi, õppeedukus ülikoolis oli keskmiselt

rahuldav. Tõenditest ei saa järeldada, nagu oleks taotleja õppeedukuse tase ja Bi nimelisest

ülikoolist kõrvaldamine olnud tingitud tema välimusest ja Gooti subkultuuri järgimisest. Tal

oli võimalus omandada kõrgharidus. Taotleja ei saa enda väitel solvangute tõttu rahulikult

avalikes kohtades käia ja tal keelatakse sisenemine osadesse asutustesse. Igas ühiskonnas tu-

leb ette teistsuguste inimeste vastu suunatud diskrimineerimist, kuid kogutud andmetel ei

küüni selle tase tagakiusu tasemeni, mis peab olema süstemaatiline, inimõigusi piirav ning

kujutama endast ohtu isiku elule või vabadusele. Taotlejal oli võimalik omandada haridus,

dokumendid ja ka Eesti viisa, mistõttu leiab PPA, et olulisel määral tema elu keegi Gooti sub-

kultuuri järgijate hulka kuulumisele vaatamata ei seganud.

Taotleja sõnade kohaselt on ta katoliiklane ning Venemaal kiusatakse katoliiklasi taga; ta ei

saa käia pühade ajal kirikus, kuna miilits otsib inimesi läbi ja keelab pühakotta sisenemise.

PPA leiab, et kuigi Venemaal toimuvad üksikud vaenuilmingud katoliku kiriku esindajate

vastu, siis taotlejat see ei puuduta, kuna ta on tavausklik ning tema positsioon kirikuhierarhias

ei ole nii märkimisväärne, et teda peaks ähvardama tagakius. Taotleja väide, et Venemaal kiu-

satakse kõiki katoliiklasi taga, ei ole usutav. Miilitsal on õigus turvalisuse huvides kontrollida

suurtel rahvakogunemistel viibijaid, et vältida konfliktide tekkimist. Taotleja suhtes tegutses

miilits üldise turvalisuse huvides ja tagakiusu tema suhtes seoses usuliste veendumistega ei

ole esinenud.

Taotleja selgituse kohaselt kiusati teda taga ka poliitilistel põhjustel. Taotleja vaated on kon-

servatiivsed, antisotsialistlikud ja relvi pooldavad, taotleja sõnul vastanduvad need Ühtse Ve-

nemaa vaadetele, ta on oma poliitilisi vaateid varjanud, kuna nende avaldamine oleks olnud

võrdne enesetapuga. Taotleja ei ole päritolumaal oma poliitilisi vaateid väljendanud, tagakiusu

tema vastu poliitiliste vaadete pärast pole toimunud. Oma poliitilisi vaateid on taotleja selgita-

nud PPA-le üldsõnaliselt ja pealiskaudselt. Kuna taotleja vaated pole selged ega teistele teada,

ei ole taotleja jutt tema vastu suunatud poliitilise tagakiusu kohta usutav.

3-11-2885

4(9)

Sündmused, mida taotleja peab enda vastu suunatud tagakiusuks (sh passi ja kodakondsuse

äravõtmine, taotleja ja ema vastu suunatud vägivaldne rünnak, Gooti subkultuuri vastane sea-

duseelnõu Riigiduumas, kõrvaldamine Bi nimelisest ülikoolist), toimusid põhiliselt 2009. a-l

ja varem. Eesti Vabariik väljastas taotlejale ühekordse 7-päevase Schengeni viisa, mille alusel

ta viibis Eestis 22.08.2010-28.08.2010. Asjaolust, et taotleja sel ajal varjupaigataotlust ei esi-

tanud, järeldab PPA, et ta ei kartnud pärast 2009. a sündmusi tagakiusu sellisel määral, mis

sundinuks teda varjupaigataotlust esitama.

Tõendamist ei ole leidnud Venemaa Föderatsiooni võimude tagakius taotleja suhtes. Taotleja

ütlused ei ole järjekindlad ning on vastuolulised, ta ei ole esitanud usutavaid tõendeid selle

kohta, et tal oleks põhjust karta tagakiusamist. Subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivse-

te asjaoludega tõendatud. Sellest tulenevalt ei vasta taotleja VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagu-

lase mõiste määratlusele. Taotleja ei vasta ka VRKS § 4 lg 3 sätestatud tingimustele ning ei

vaja Eestis täiendavat kaitset.

20.10.2011 küsitlusel esitatud vastuväidete osas leidis PPA lisaks järgmist. Kallaletungi puhul

taotleja emale 17.09.2009 on tegemist tänavakuritegevuse juhtumiga, millel ei ole seost 1951.

a konventsiooni alustega. Taotlejale ja tema emale 2009. a sügisel toimunud kallaletungil pole

seost tagakiusu alustega. Miilitsad naersid taotleja üle ja lubasid ta arreteerida, kui ta läks

jaoskonda emalt röövitud mobiiltelefoni blokeerima. Taotleja sõnul nõuti temalt autokoolis

altkäemaksu eksamite sooritamiseks, kuid ta ei pöördunud õiguskaitseorganite poole abi saa-

miseks. Kõigi antud juhtumite korral ei ole taotleja pöördunud abi saamiseks päritoluriigi kõr-

gemate õiguskaitseorganite poole. Kui isik ise ei ole kasutanud kõiki edasikaebamise võima-

lusi, ei saa riiki süüdistada tema tagakiusamises. Väidetavalt kiusati taotlejat taga kui katoliik-

last, kuna miilitsad otsisid pühade ajal metallidetektoriga läbi kõik Püha Maria kirikusse sise-

neda soovijad ja taotlejal keelati territooriumile relvi tuua. Taotlejale ei ole antud relvaluba.

Igal riigil on õigus reguleerida tsiviilkasutuses olevate relvade arvu ja liiki ning seda, kellele

antakse luba relvi kasutada. Tagakius ei ole olukord, kus Venemaa piirab tsiviilkasutuses ole-

vate relvade hulka ja kasutajaskonda vastavalt enda sätestatud kriteeriumitele. Õiguskaitseor-

ganitel on õigus piirata rahvakogunemistel relvade kandmist. Analüüsides päritolumaa teavet,

taotleja tunnistusi ja käitumist, leiab PPA, et taotleja jagab gootide maailmavaadet ja väljen-

dab seda nii sõnades, käitumises kui välimuses. PPA hinnangul ei tulene taotleja probleemid

päritolumaal mitte tagakiusust, vaid tema enda suhtumisest ühiskonda ja ümbritsevasse. Taot-

lejal on suurenenud tundlikkus, kalduvus depressiivsusele, pidev hirmutunne ümbritseva ees

ja vastandumine tavakodanikele, sellest tingitult tunneb taotleja päritolumaa olmeprobleeme

tagakiusuna. Taotlejal on Eestis kaasas kahelt poolt teritatud teraga pistoda, mille omamist

Eesti seadusandlus ei keela ning mida ta kannab endaga pidevalt kaasas tänaval kallaletungi

kartmise ettekäändel. Taotleja väljendab hirmu ümbritseva ees ka Eestis, mitte ainult päri-

tolumaal. Taotleja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud varjupaigataotlust

2010. a-l Eestisse saabudes. 2011. a-l ei toimunud taotleja seletuse kohaselt intsidente, mille

tõttu ta pidanuks tagakiusu kartma. PPA arvamuse kohaselt ei ole taotleja eesmärk olnud Ees-

tis varjupaika otsida, vaid leida siin tööd ja parandada oma elutingimusi.

3. N S esitas 10.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.11.2011 otsuse nr

7001110054-1 tühistamiseks.

Haldusorgan on teinud ebaõiged järeldused kaebajalt kodakondsuse äravõtmise kohta. Erine-

valt haldusorgani seisukohast, et tegemist oli eksliku kodakondsuse äravõtmisega, võtsid päri-

tolumaa ametnikud kaebajalt sünnijärgse kodakondsuse, väites, et see oli saadud illegaalselt.

Tegemist oli ametnike teadliku ja eesmärgipärase tegevusega kaebaja sünnijärgse kodakond-

suse asendamisel n.ö naturalisatsiooni korras antava kodakondsusega. Naturalisatsiooni korras

omandatud kodakondsust on võimalik ära võtta. Seega tekitas riik endale kodakondsuse liigi

3-11-2885

5(9)

õigusvastase vahetamisega võimaluse kaebaja tulevikus kodakondsusest ilma jätta, kui ta ei

muuda oma tõekspidamisi ega kavatse tunnustada ja järgida Venemaa Föderatsioonis võimul

olijate poliitilisi vaateid ja ideoloogiaid. Seda kinnitab fakt, et kaebaja uues passis märgitud

väljastamise kuupäev erineb passi tegelikust väljastamise kuupäevast. Kaebaja taotleb varju-

paika tema suhtes kodumaal ametnike poolt aset leidva järjepideva ja sihikindla inimõiguste

rikkumise tõttu. Taotluse rahuldamata jätmise ja tagasisaatmise korral jätkuvad kaebajale suu-

natud administratiivsed ja füüsilised ründed, mis võivad päädida kodakondsuse äravõtmisega.

Haldusorgan on teinud ebaõiged järeldused takistuste kohta kõrghariduse omandamisel ja

koolist väljaheitmisel. Seisukoht, et kaebaja suhtes ei esinenud ülikooliõpingute ajal tagakiu-

samist, on ebaõige. Erinevates ülikoolides õppimise ajal ei tagatud kaebajale õigust väärikale

ja võrdsele kohtlemisele, puudus igasugune austus tema eraelu ning mõtte- ja südametunnistu-

sevabaduse vastu, rääkimata õigusest vabale eneseteostamisele. Kaebajale sunniti õppejõudu-

de poolt jõuga peale valitsevaid poliitilisi vaateid kõikvõimalike meetoditega kuni pettuseni

välja (kooli poolt korraldati „ekskursioon“, mille eesmärk pidi olema tulevase erialaga tutvu-

mine, ent selle asemel transporditi üliõpilased nende tahte vastaselt poliitilisele miitingule).

Kaebajal ei võimaldatud omandada kõrgharidust ülikoolis ning teda sunniti alanduste saatel

loobuma loengutest kuni selleni, et ei võimaldatud teha eksameid, ning lõpuks visati koolist

välja, sest kaebaja ei liitunud poliitiliste organisatsioonide ja/või rühmitustega, mis olid loo-

dud valitsuse ideoloogia propageerimiseks ja sisuliselt tegelesid noorte nn ajupesuga.

Kaebajat alandati ja temalt võeti ebaseaduslikult vabadus. Ülikoolis õppimise ajal rikuti kor-

duvalt ja jõhkralt kaebaja õigust vabadusele ja kehalisele puutumatusele. Eredaim näide leidis

aset 2008. a lõpus, mil ülikooli turvatöötajad võtsid kaebajalt ajutiselt vabaduse ilma õigusliku

aluse ja ühegi põhjenduseta. Kirjeldatud rikkumiste tagajärjel on kaebaja läbi elanud sügavaid

hingelisi kannatusi ning tal on tekkinud terviseprobleemid. Ei saa pidada tavapäraseks, et 20-

aastane isik saab südamerabanduse. Kuna see juhtus ajal, mil kaebajat ametiisikute poolt füü-

siliselt väärkoheldi, alandati ning võeti vabadus, näitab kõnealune sündmus, kui ohtlikuks on

muutunud kaebaja olukord tema sünniriigis.

Haldusorgan tegi ebaõiged järeldused seoses kaebaja ja tema ema suhtes toimepandud kuri-

teoga. Ebaõige ja pealiskaudne on seisukoht, et 2009. a-l aset leidnud vahejuhtum, kus kaeba-

jale ja tema emale tungiti tänaval kallale ja peksti jõhkralt „nukkidega“, ei ole seotud kaebaja

tagakiusamisega ametnike poolt. Rünne toimus vahetult pärast seda, kui kaebajale väljastati

pass, mille saamiseks oli ema esitanud passi väljastamisest keeldunud ametniku ja osakonna

peale kaebuse. Venemaa Föderatsioonis on saanud tavaks, et oma õiguste eest seisvaid isikuid

represseeritakse riigi poolt veelgi agressiivsemalt. Kaebaja ema oli rünnaku tagajärjel mitu

kuud liikumisvõimetu, kuid kaebaja ja ema korduvatest avaldustest hoolimata keelduti tunnis-

tajate ülekuulamisest ja kriminaalmenetluse algatamisest. Kaebajal puuduvad otsesed tõendid

rünnaku ametnike poolt sanktsioneerimise kohta, kuid sellele viitavad kõik rünnakuga seotud

asjaolud.

Haldusorgani seisukoht, et kaebaja ei ole oma kodumaal kasutanud piisavalt oma kaebeõigust,

ei ole õige. Kaebaja on oma inimõiguste kaitseks ja taastamiseks kasutanud erinevaid viise.

Enamikel juhtudel on kaebeõiguse kasutamine teinud olukorra veelgi hullemaks. Korduvalt

läbiproovitud võimalused ei ole andnud mingeid tulemusi. Seega on kaebaja tänaseks sattunud

olukorda, kus tal ei ole võimalik võimudelt oma põhiõiguste kaitseks abi saada.

Haldusorgan on põhjendamatult lugenud teistkordse Eesti Vabariigi külastamise kaebaja kah-

juks. Kaebaja selgitas, et esmakordselt tuli ta Eestisse eesmärgiga kontrollida, millised repres-

sioonid järgnevad ametivõimude poolt seoses visiidiga välismaale. Meelevaldne on järeldus,

et kuna kaebaja esimese visiidi ajal varjupaika ei taotlenud, siis ei olnud seda põhjust teha.

3-11-2885

6(9)

Sünnimaalt lõplikult lahkumise otsuse langetamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused.

Üheks selliseks põhjuseks on olukord, kus isiku usulised, poliitilised ja kultuurilised veendu-

mused erinevad totalitaarses režiimis valitsevast poliitilisest ja ideoloogilisest arusaamast,

mistõttu kannatab isik pidevalt vaimse ja füüsilise tagakiusamise ja repressioonide käes. Kae-

bajal oli arusaam, et ta peab tegema n.ö proovikäimise välismaal, et näha, kuidas see mõjub

tema perekonna tagakiusamisele. Kaebajal oli kindlasti vaja tagasi minna oma peretraditsioo-

nide jätkamiseks – õpingute lõpetamiseks.

Ebaõiged on haldusorgani seisukohad, et kaebaja soovib varjupaika elujärje parandamiseks; ei

ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et tal on põhjust karta tagakiusamist; tema ütlused

on vastuolulised. Kaebaja on kaebuses ja kohtuistungil põhjalikult ja ammendavalt kirjelda-

nud mitmeid piinarikkaid olukordi, kus riik on ametnike kaudu kaebajat füüsiliselt väärkohel-

nud ja alandanud ning ulatuslikult rikkunud tema inimõigusi. Ametnike tagakiusamise põhju-

seks on nii kaebaja kuulumine gooti subkultuuri kui ka paindumatus ja allumatus valitseva

režiimi poolt teostatavale ajupesule (ta on keeldunud astumast poliitilistesse organisatsiooni-

desse, millega teda ülikooli ajal poolvägisi liituma sunniti, ta on lahkunud poliitilistelt miitin-

gutelt, millele teda veeti vastu tahtmist ja pettuse teel jne). Seega on alusetu eeldada, et kaeba-

jat ei ole võimude poolt taga kiusatud. Kaebajal puudub vajadus taotleda varjupaika töö otsi-

mise eesmärgil. Tema vanematel on piisav sissetulek ning ülalpidamine on garanteeritud.

Taotluse esitas kaebaja seetõttu, et ta kardab kodumaal oma elu ning repressioonide pärast ja

loodab elada Eestis vaba ja täisväärtuslikku elu, jäädes iseendaks ning ustavaks oma usule ja

südametunnistusele.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja passi vahetamisega seotud vahejuhtum oli tingitud arusaamatusest, mille põhjustas

segadus tema isa nimekuju kirjutamisel erinevates dokumentides. Ükski tõend ei viita sellele,

et taoline arusaamatus võiks ka tulevikus aset leida.

Seoses väidetava tagakiusuga ülikooli ametivõimude poolt märgib PPA, et 20.10.2011 küsit-

luse käigus on kaebaja väitnud, et ta pidi piirduma 4-aastase õppekavaga, kuna ta kavatses

minna välismaale. Kogutud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kunagi proovinud oma

õpinguid jätkata ja astuda kõrgematasemelisse ülikooli. Sellest võib järeldada, et kaebaja

õpingute mittejätkamine on tingitud tema isiklikust soovist ning sellel pole seost väidetava

tagakiusuga ülikooli administratsiooni poolt. Teised kaebaja poolt välja toodud väidetavalt

ülikoolis õppimise ajal aset leidnud vahejuhtumid ei anna alust arvata, et tegemist võis olla

konkreetselt kaebajale suunatud tagakiusamisega.

Kaebaja ema suhtes toimepandud kuritegu ei saa seostada kaebaja isikuga. Igaüks võib lange-

da kuriteo ohvriks. Kaebaja isa elab Venemaa Föderatsioonis ning ei ole avaldanud soovi sealt

lahkuda. Kaebaja ütluste kohaselt töötab isa Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Insti-

tuudis õppejõuna ning tegeleb ka eraettevõtlusega. See annab alust arvata, et kaebaja isa on

korraldanud oma elu Venemaal ilma igasuguse tagakiusuta.

Kaebaja viibis 2010. a-l viisa alusel Eestis. Sel ajal ta varjupaigataotlust ei esitanud ning sa-

mas pole ta välja toonud 2010.a-l või hiljem aset leidnud sündmusi, mis võiksid tingida varju-

paiga taotlemise vajaduse. Kaebaja pole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta jättis eelmisel kor-

ral taotluse esitamata, kuigi see oli tal võimalik. Olukorras, kus kaebajal oleks olnud tõsine

hirm oma elu pärast, on vähetõenäoline, et ta oleks siiski soovinud päritolumaale tagasi pöör-

duda ja omandada seal kõrgemat haridust.

Kaebaja suhtes ei toimu tagakiusamist poliitilistel põhjustel, kuna ta ei oma mingit konkreet-

set poliitilist positsiooni ega ole seda kunagi avalikult väljendanud.

3-11-2885

7(9)

Kaebajaga toimunud sündmused võivad küll mingil määral tekitada talle ebameeldivaid ko-

gemusi ja hingelisi läbielamisi, kuid selliseid elulisi sündmusi ei saa käsitleda kaebaja suhtes

toimuva tagakiusu tunnusena.

5. Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusku-

lud poolte endi kanda.

Kaebaja viibis viisa alusel Eestis 22.08.2010-28.08.2010. Sel ajal ta varjupaigataotlust ei esi-

tanud ning sõitis tagasi Venemaale. Samas kaebaja väidab, et riiklikul tasandil Gooti subkul-

tuuri järgijate tagakiusamine algas Venemaal juba 2008. a-l. Järelikult ei tunnetanud kaebaja

2010. a-l ohtu oma elule, kui ta vabal tahtel lahkus Eestist Venemaale, kus ta lõpetas kõrgkoo-

li bakalaureuse tasemel (diplom on antud 30.06.2011). Teistkordselt saabus kaebaja Eestisse

12.08.2011 ning esitas varjupaigataotluse.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja talle on väljasta-

tud pass kehtivusega kuni 2020. a. Arusaamatus tema kodakondsusega oli tingitud kaebaja isa

nime kirjutamise erinevusest (A G Su, kaebaja sünnitunnistusel on A G S). 08.06.2009 muutis

kaebaja isa oma nime A GS A b G Sks. Kaebaja isa nimekuju kirjutamisega seoses tekkis se-

gadus kaebajale teistkordselt passi väljastamisel. Kaebaja ise on ka eelnevalt (11.02.2009)

muutnud oma nime K A G poeg S N G poeg Sks. Kaebaja seostab seda segadust nimedega ja

sellega seotud asjaajamist isa päritoluga (Afganistan) ning väidetavalt kujutab see endast Ve-

nemaa võimuorganite tagakiusu tema ja pere vastu. Kaebaja kinnitas kohtus, et kaebeõigust

Venemaal seoses kodakondsuse probleemiga teostas tema ema, kaebaja ise tegi vaid ühe aval-

duse migratsiooniosakonnale.

Tunnistajana ülekuulatud kaebaja ema Svetlana S seostab enda ründamist nn kotivarga poolt

(Moskvas kodu lähedal) kaebuste esitamisega erinevatesse ametiasutustesse, nt Föderaalsesse

Migratsiooniteenistusse. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema poega rünnatud 5-6 liikmelise

noortekamba poolt ning tunnistaja arvates võis see toimuda poja välimuse pärast. Tunnistaja

väitel kiusatakse poega taga seoses Gooti subkultuuri järgimise, katoliiklaseks olemise ja isa

rahvusega, kes on afgaan. Poega kiusati ka kõrgkoolis.

Kaebaja vande all antud seletuste kohaselt toimub Venemaal gootide tagakiusamine, paljudest

õigustest ilmajätmine ja ka surnuks piinamine. Kaebaja väitel kiusati teda kui teisitimõtlejat

Moskva Bi nimelises Tehnikaülikoolis nii juhtkonna, õppejõudude, üliõpilaste kui ka turva-

teenistuse poolt. Teda sunniti lahkuma teise kõrgkooli, kus toimus samuti tagakiusamine õp-

pejõudude poolt tema usuliste veendumuste tõttu. Kaebaja väitel kannatavad Venemaal taga-

kiusamise all kõige enam katoliku kiriku esindajad ning kaebaja on rooma-katoliku usku. Ta-

gakiusamine seisnes selles, et filosoofia õppejõud ei võtnud vastu tema religiooni seisukohti ja

kaebaja pidi vaeva nägema, et saada arvestus, ning vaatamata põhjalikule ettevalmistamisele

sai kaebaja filosoofia eksamil ja kultuuriloo eksamil minimaalse positiivse hinde. Kaebaja

väitel tahaks ta ühineda mõne poliitilise parteiga, kuid Venemaal tema vaadetele vastavat par-

teid ei ole.

Kaebaja on väitnud, et ta võidakse Venemaal saata sõjaväkke, kuigi enda väitel peaks ta ole-

ma ajateenistusest vabastatud. Talle on korduvalt elukoha aadressil saadetud sõjakomissariaa-

di kutseid. Kohus leiab, et kaebaja peaks ise teadma, kas tal on alust eeldada ajateenistusest

vabastamist, ning kui selleks on alus olemas, siis pole tal ajateenistusse kutsumist karta.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid argumente, mille alusel võiks järeldada, et Vene-

maale naasmine võib kujutada endast reaalset ohtu kaebaja elule. Oletuste pinnalt ei saa teha

üheseid järeldusi. Kaebaja ja tema ema väited on subjektiivsed ning kajastavad nende emot-

sioone ja arusaamist sündmustest.

3-11-2885

8(9)

Kaebaja etteheide asjaolude kontrollimiseks kasutatud infoallikate valiku osas (väidetavalt on

kasutatud ainult Venemaa internetilehekülgi) on alusetu. Kohtul ei ole vastustajale oluliste

asjaolude kontrollimise ja analüüsimise osas midagi ette heita, haldusorgan on piisava põhja-

likkusega kaebaja poolt esile toodud asjaolusid kontrollinud ja neid õigesti hinnanud. Varju-

paigamenetluses kasutati nii Venemaa kui ka rahvusvahelisi internetilehekülgi, samuti rah-

vusvahelisi raporteid jms. Kõik kasutatud infoallikad on loetletud vaidlustatud otsuses. Vas-

tustaja on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud kaebaja poolt esile toodud

asjaolusid ning andnud neile õigusliku hinnangu, viidates ühtlasi haldusmenetluses uuritud

tõenditele. Vastustaja on põhjalikult selgitanud oma seisukohti varjupaigataotluse tagasilük-

kamise ja elamisloa andmisest keeldumise kohta. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega,

mida ei pea vajalikuks üle korrata, kuna need sisalduvad vaidlustatud otsuses. Sarnaselt vas-

tustajaga ei ole kohtu jaoks kaebaja ebamäärased ja oletuslikku laadi argumendid veenvad.

Oma poliitilisi vaateid on kaebaja vastustajale selgitanud üldsõnaliselt ja pealiskaudselt. Hal-

dusorgan on õigesti leidnud, et kaebaja suhtes ei toimu tagakiusamist poliitilistel põhjustel,

kuna ta ei oma mingit poliitilist positsiooni ega ole seda kunagi avalikult väljendanud, tema

enda sõnul ei kuulu ta ka ühessegi Venemaa Föderatsioonis tegutsevasse parteisse. Kohus

toetab vastustaja seisukohta, et kaebaja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete as-

jaoludega põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajaga toimunud elulisi sündmusi

ei saa käsitleda tema suhtes esineva tagakiusu tunnusena. Vaidlustatud otsus on põhjendatud,

kaalutletud ja õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. N S palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.12.2012 otsus tühistada ja

uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et kohus on faktidest valesti aru saanud või

neid ignoreerinud. Kaebaja kinnitab oma varasemate seisukohtade juurde jäämist ja kordab

halduskohtule esitatud kaebuse väiteid. Lisaks märgib kaebaja, et PPA väited, justkui ei soo-

viks kaebaja isa Venemaalt lahkuda, ei vasta tõele. Isa on puudega inimene, kellel on olnud

mitu tõsist operatsiooni ning ta ei saa tugevale tahtele vaatamata füüsilistel põhjustel lahkuda.

Seoses väeteenistusse võtmisega leiab kaebaja, et on sobimatu teenida relvajõududes repres-

siivset neo-nõukogude režiimi ning osaleda inimeste vastu suunatud operatsioonides.

7. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, korrates samuti juba varem avaldatud

seisukohti. PPA on varjupaigataotluse menetluse raames tuvastanud, et kaebaja ei vasta pagu-

lase ega täiendavat kaitset vajava isiku tunnustele, mistõttu puudub tal õigus saada elamisluba.

PPA on põhjalikult selgitanud oma seisukohti vaidlustatud otsuses, otsus on põhjendatud ja

õiguspärane ning selle tühistamiseks pole alust. Halduskohus on kuulanud menetlusosaliste

suulisi selgitusi, sh kaebaja vande all antud ütlusi, samuti tunnistaja ütlusi, hinnanud haldusas-

jas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning õiguspäraselt leidnud, et kaebus ei

ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus tugineb samadel väidetel, mis halduskohtule esitatud

kaebus. Asjaolu, et halduskohtu põhjendused kaebajat ei rahulda, ei anna alust arvata, et hal-

duskohus ei oleks andnud esitatud väidetele ja tõenditele objektiivset ja õiglast hinnangut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Kuna apellatsioonkaebus ei sisalda halduskohtus juba esitatutega võrreldes uusi asjaolusid ja

seisukohti, piirdub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega nõustumisega ning ei

pea HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt oma otsust põhjendama.

3-11-2885

9(9)

9. Apellatsioonkaebusele lisatud uued dokumendid – International Photo & Video News

inc, MFF Europe Sp.Zo.o. ja S. M kirjad, milles kokkuvõtvalt toetatakse N. S kaebust ja kin-

nitatakse talle tööhõive ning professionaalse koolituse tagamist (III kd, tl 120-125) -, ei sisalda

teavet kaebuse lahendamise seisukohast oluliste faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks.

11. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ja vastustaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets