3-13-1436/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1436

Haldusasi I.A.i kaebus Tallinna vangla 08.05.2013 otsuse nr 5- 8/13463-1 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja I.A. vastustaja Tallinna vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta I.A.i kaebus täielikult rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 04.06.2014. a, esitada apellatsioon-kaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

ASJAOLUD

1. Tallinna vangla kinnipeetav I.A. esitas 15.04.2013 vanglale taotluse nr 5-8/13463 võimaldada tal ise enda kohtuasjad välja printida. Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht 08.05.2013 vastusega nr 5-8/13463- 1 jättis taotluse printeri kasutamiseks rahuldamata /tl 9, 37/.

2. 15.05.2013 esitas I.A. Tallinna vanglale vaide nr 5-15/17043 nimetatud vastuse peale. Vangla andis I.A.ile tähtaja vaide täpsustamiseks ja soovitu selgitamiseks. I.A. kõrvaldas vaides esinevad puudused 13.06.2013. Tallinna vangla direktor 19.06.2013 vaideotsusega nr 5-15/17043 (edaspidi Vaideotsus) jättis vaide rahuldamata /tl 8, 39-40/.

3. 03.07.2013 esitas I.A. (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) Tallinna halduskohtusse kaebuse Tallinna vangla (edaspidi ka vangla või vastustaja) kohustamiseks taastada kinnipeetavatele võimalus vangla printeri kasutamiseks /tl 1/. 08.08.2013 määrusega Tallinna halduskohus võttis kaebuse menetlusse /tl 18-19/.

4. 24.09.2013 esitas Tallinna vangla vastuse I.A.i kaebusele /tl 33-36/.

5. 01.10.2013 esitas I.A. kohtule oma täiendavad seisukohad /tl 42-44/ ja 10.10.2013 esitas I.A. taotluse võtta menetlusse nõue - Tallinna vangla 08.05.2013 otsuse nr 5-8/13463-1 tühistamiseks ja kohustamiseks asja uuesti otsustama /tl 47/.

6. 18.10.2013 määrusega halduskohus võttis vastu kaebuse nõude muudatuse - Tallinna vangla 08.05.2013 otsuse nr 5-8/13463-1 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks – ning määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 49-50/. Pooltele täiendavate seisukohtade esitamiseks antud tähtajal kaebaja ega vastustaja kohtule midagi täiendavat ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja I.A. palub kohtul kohustada Tallinna Vanglat taastama vangidele võimalus kasutada printerit, et oma õigusdokumente printida (soovitused Rec (2006) 2 lisa EurVangReg p 23.1, p 23.3, EIÕK art-d 13 ja 14, Eesti Vabariigi põhiseaduse, edaspidi PS, §-d 15 ja 45). Tallinna vangla 24.06.2013 nr 1-II/13/26183-5 osa III p 6 reas 1 „tal endal oma kohtuasja taotlused printida“, aga kaebaja taotluses on väljendid: „et mina ise (mitte oma) prindin minu (mitte oma) kohtuasja taotlused. Tallinna Vanglas oli kasutusel computer koos printeriga ilma interneti ühenduseta järelevalve (sotsiaalosakonna valve) all, kus kinnipeetavad said printida oma ametlikud märgukirjad. Samuti Tallinna vanglal on kaks internetipunkti VangS § 31¹ alusel järelevalve all. Vanglas kõik tehakse järelevalve all. Kaebaja ei maini oma taotluses ega vaides, et tema tahab printeri tuua oma kambrisse. Tallinna vangla viited ei ole asjakohased. Kaebaja ei taotle mitte printeri omandamist, vaid ainult kasutamist: printer võiks olla paigaldatud kontakt-isiku kabinetis näiteks vangide jaoks VangS § 31¹ alusel. Konkreetsed asjaolud on kaalutluse vabaruumi haldusorgani jaoks.

3 Tallinna vangla põhimääruse § 2 lg 1 p 2 sätestab: „suunata kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele“, samuti justiitsminister oma vangistusseaduse (edaspidi VangS) 964 SE eelnõus andis 2.4 mln EEK, et kinnipeetavad kirjutaksid taotlusi ja vaideid, et maksta vangla juristidele. Samuti, kui VangS ja Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord ja seletuskiri“ (edaspidi Kodukord) ning justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) ei ole sätestanud printeri kasutamise võimalust, see ei tähenda, et see on keelatud. Riigikohtu halduskolleegiumi, edaspidi RKHKo, nr 3-3-1-5-10 p 9-b, kus on mainitud, et kui EV seadustel ei ole selle peale viited, siis võiks kasutada Euroopa vanglareeglistik Rec (2006) 2 p 70.7; p 98.1; p 37.4, p 23.1. Seoses kaebuse taotluse muutmisega (Tallinna vangla otsuse nr 5-8/13463-1 tühistamiseks ja kohustamiseks Tallinna vanglat asja uuesti otsustama) kaebaja märgib viitega RKHKo lahendist 3-3-1-66-09 tulenevale „mutatis mutandis“ põhimõttele, et kaebaja esitas Tallinna vanglale oma minu „mure“, kuidas see lahendada või lahendamata jätta – see on vangla otsuspädevus. Tallinna Vangla ei seleta kaebajale tema õigusi: kuidas koostada juriidiliselt korrektselt taotlusi ja vaie. Kui kaebus on kirjutatud käsikirjas, siis see on ebavõrdne olukord võrreldes Tallinna vanglaga, kelle kaebusi on prinditud. Sellega on kaebaja suhtes rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja PS § 12 lg 1, kui kaebaja käekiri ei ole arusaadav.

Vastustaja Tallinna vangla peab I.A.i kaebust põhjendamatuks ning palub jätta see rahuldamata. Viitega VangS § 105 lg 21 p-le 14 ja Kodukorra p-dele 7.1.19 ja 7.1.31 vastustaja märgib, et I.A. pöördus 15.04.2013 Tallinna Vangla poole taotlusega võimaldada tal endal oma kohtuasja taotlused printida. 15.05.2013 registreeritud vaides toob I.A. välja, et tal on vaja printida oma kohtuasju. 13.06.2013 vaide täpsustuses toob I.A. välja, et tahab printida paberile enda haldusasjad nr 3-12-2358, 3-13-238, 3-13-697 ning kriminaalasja nr 1-10-15053. Kohtule esitatud kaebuses toob I.A. välja, et vajab printimise võimalust, et oma õigusdokumente printida, kuid selle põhjuseks on kaebaja välja toonud enda loetamatu käekirja, mida üheski pöördumises vanglale kaebaja öelnud ei ole. Tallinna vangla leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada üksnes Tallinna vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 08.05.2013 vastust nr 5-8/13463-1, millega jäeti tema taotluse printeri kasutamiseks rahuldamata põhjusel, et kinnipeetavatel puudub vanglas printeri kasutamise võimalus. Kohtul on käesolevas asjas aga võimalik hinnata üksnes vangla 08.05.2013 vastuse õiguspärasust, kuna selles osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Riigikohus on 12.11.2009 asjas nr 3-3-1-70-09 tehtud määruses välja toonud, et kohustamiskaebuse osas on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks ning vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil HMS § 85 p 2 kohaselt pädevus teha haldusorganile vaideotsusega ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Seega oli kaebajal VangS § 1¹ lg 5, HMS § 72 lg 1 p 3 ning § 85 p 2 alusel kohustus läbida kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kontrollida, kas vaidemenetluses ning kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad (vt nt RKHKo 11. novembri 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-68-08, p 9). Kui esitatud nõuded on sisult erinevad, siis ei ole kohtutel võimalik kaebust ka sisuliselt läbi vaadata. Seega on kohtul võimalik kaebuse esitaja kaebus vaadata läbi samas ulatuses nagu see on eelnevalt esitatud vanglale. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 11.11.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-68-08 rõhutades, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise

4 nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohtueelse menetluse. Eeltoodust tulenevalt tuleb vangla hinnangul jätta tähelepanuta kaebuse esitaja kaebuses välja toodud põhjendus, et ta vajab printeri kasutamise võimalust, kuna tema käekiri ei ole arusaadav. Kaebuse esitaja ei ole vanglale esitatud taotluses ega ka vaidemenetluses eelnimetatud asjaolu välja toonud. Sellekohase väite esitab kaebuse esitaja esmakordselt alles kohtumenetluses, mistõttu palub Tallinna vangla jätta kohtul selle tähelepanuta. Kaebuse esitaja märgib, et ta taotleb kohtult vangla kohustamist taastada kinnipeetavatele printeri kasutamise võimalus. Printeri kasutamise võimaldamine eeldab printeri ühendamist arvutiga. Kuivõrd Kodukorra p 7.1.31 kohaselt on arvuti kinnipeetavatele keelatud, siis ei ole kinnipeetavatel võimalik ka printerit kasutada. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg-st 1 kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kaebajale printeri kasutamise mittevõimaldamine olema õigusvastane ning rikkuma kaebaja õigusi. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 alusel on VSkE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lg-st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Kolleegiumi senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24. aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab HMS § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (RKHKo 25.10.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Kodukorra p 7.1.19 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud kontoritehnika, v.a vangla väljastatud kalkulaator õppetöös osalevale kinnipeetavale. Kodukorra seletuskirja kohaselt on selline keeld vajalik, kuna vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahm, tint jms) on võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks ja seada seeläbi ohtu inimese julgeolek, samuti on võimalik neid aineid kasutada vangla vara kahjustamiseks. Kontoritehnikasse on võimalik peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Lisaks on kontoritehnikast võimalik saada osasid, millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib reeglina kaasas ka juhe, mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad saavad kõik vajalikud dokumendid koostada käsikirjas ning muid toiminguid teha vahenditega, mis ei ole ohtlikud. Vangla 08.05.2013 vastuses nr 5-8/13463-1 ei ole viidatud küll eelnimetatud Kodukorra sättele, kuid see ei tähenda, et vangla vastus ei oleks õiguspärane. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-5- 09 tehtud asja Riigikogu üldkogule andmise määruses leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või kaebuse esitamise ajal. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda. Samale seisukohale asus viidatud asjas ka üldkogu (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-3-1-5-09, p 44). Kui viidatud kohtuasjas oli tegemist seadusemuudatusega, siis käesoleval juhul on menetluse kestel muudetud vangla kodukorda, mis Riigikohtu praktika kohaselt on üldkorraldus. Kuivõrd kehtiv

5 haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2), siis ei saa kohus käesolevas asjas kaebust rahuldada, kui vangla kodukorra vastav säte on kehtiv (RKHKo 25.10.2008. a otsus asjas nr 3- 3-1-28-12). Kodukorra p-dest 7.1.19 ja 7.1.31 tuleneb kinnipeetavatele keeld arvuti ja seega ka printeri kasutamiseks. Isegi juhul, kui kehtiv õigus ei keelaks kinnipeetavatel otsesõnu printeri kasutamist, ei saaks kohus vanglat kohustada looma kinnipeetavatele printeri kasutamise võimalust, sest sellise otsuse tegemine on vangla kaalutlusotsus. Riigikohuski on korduvalt (otsused nr 3-3-1-5-09, nr 3-3-1-77-09) asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 4, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kaebuse esitaja väide, et varasemalt võimaldati kinnipeetavatel printeri kasutamist, on asjassepuutumatu. Samuti on RKHKo 25.10.2012 lahendis nr 3-3-1-28-12 märkinud, et vanglas esemeid ja aineid keelav regulatsioon võib vajada aja jooksul muutmist. Vastavalt vangla kogemustele ja tähelepanekutele võib selguda täiendavalt esemeid ja aineid, mis osutuvad inimeste ja vangla julgeolekut ohustavaks või mis sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks. Viidatud lahendi p-s 14 on Riigikohus märkinud, et õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu. Seega saab asuda seisukohale, et aja jooksul võib muutuda vangla hinnang esemete kasutamise lubatavusele ning see, et teatud aja perioodil on kinnipeetavatele võimaldatud printeri kasutamist, ei tähenda, et vangla hinnang eseme kasutamise lubatavusele aja jooksul ei või muutuda. Kinnipeetav ei saa eeldada, et juhul, kui teatud ajal on võimaldatud mingi eseme kasutamine, siis vangla ei võiks hiljem esemete kasutamist keelata. Tallinna vangla 08.05.2013 vastus nr 5-8/134631 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Keelduv otsus on õiguspärane ning puudub vajadus I.A.i kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebusest nähtuvalt I.A. peab Tallinna vangla 08.05.2013 vastuskirjas nr 5-8/134631 väljendatud keeldumist võimaldada kaebajal printeri kasutamist ise oma õigusdokumentide (taotlused, vaided ja kohtuasjade dokumendid) välja printimiseks õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks. Kaebaja väitel on kaebaja suhtes rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12 lg 1), kui tema kaebus on kirjutatud käsikirjas ja kaebaja käekiri ei ole arusaadav, aga Tallinna vangla dokumendid on prinditud. Kaebusest ilmneb, et kaebaja hinnangul vastustaja ei ole kaebaja taotlust lahendades teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Tallinna vangla vaidleb kõigile I.A.i etteheidetele vastu ning leiab, et kuna keelduv otsus on õiguspärane, siis kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

2. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Tallinna vangla 08.05.2013 vastuskirjas nr 5- 8/134631, samuti Vastutusotsuses (kuigi seda haldusakti ei ole vaidlustatud) märgitut, asjakohaseid õigusnorme ja sellekohast kohtupraktikat, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on kokkuvõtlikult seisukohal, et

6 I.A.i kaebus on alusetu. Sealjuures kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja argumentatsiooniga ja põhistab oma seisukohta järgmiselt.

3. PS § 12 lg 1 kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Nimetatud sättest tuleneb kaebaja osundatud võrdse kohtlemise põhimõte, mille järgi võrdseid tuleb kohelda võrdselt. Samas on lubatud ebavõrdseid kohelda erinevalt (ebavõrdselt). Kaebaja ei ole oma kaebuses selgitanud, mis tunnuse järgi teda väidetavalt diskrimineeritakse, kui tal ei võimaldata vanglas printerit kasutada, ega oma väidet kuidagi põhistanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka selle väite paikapidavust kontrollida. Kohtu hinnangul siiski ei ole kinnipeetav ja kinnipidamisasutus võrdsed isikud, keda igas küsimuses peaks võrdselt kohtlema ja saaks võrdselt kohelda. Kinnipeetav (antud juhul kaebaja) on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kes peab alluma sellest seisundist tulenevatele piirangutele (VangS § 2 ja § 41 lg 2), vangla (antud juhul vastustaja) aga asutus, mis peab korraldama vangistuse täideviimist (VangS § 6 lg 2). VangS § 105 lg 1 järgi vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

4. VangS § 15 lg-s 2 on sätestatud kinnipeetavale vanglas keelatud ained ja esemed, sh need, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (p 3) või ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega (p 4). Sama paragrahvi lg 4 järgi vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lg-st 2 tulenevalt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 31¹ kohaselt kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. VSkE §-s 641 p 10 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. VangS § 105 lg-s 21 nähakse ette, mida sätestatakse vangla kodukorras, sh p 14 kohaselt sätestatakse seal kinnipeetava või vahistatu muud reguleerimist vajavad asjaolud. Tulenevalt Kodukorra p-st 1.1 Tallinna Vangla kodukorra eesmärk on täpsustada VangS, VSkE ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna vanglas, kusjuures täpsustused puudutavad eeltoodud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Vastavalt Kodukorra p-le 7.1.19 kinnipeetavatele on keelatud kontoritehnika, v.a vangla väljastatud kalkulaator õppetöös osalevale kinnipeetavale, ning vastavalt p-le 7.1.31 kinnipeetavale on keelatud arvuti ja muu seade, millega on võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik saada internetiühendus.

5. Kaebaja kinnitab, et ta ei ole soovinud saada printerit oma kambrisse, vaid kasutada seda VangS § 31¹ alusel järelevalve all. Kaebaja väitel on Tallinna vanglal selleks kaks internetipunkti.

7 Kohus märgib kõigepealt, et Tallinna vangla 08.05.2013 vastuskirjas ei olegi kaebaja taotlust käsitletud sel viisil nagu kaebaja oleks soovinud printerit just oma kambrisse. Vastustaja on sõnaselgelt märkinud, et Tallinna vanglas puudub kinnipeetavatel printeri kasutamise võimalus, ja selleks et printerit kasutada on vaja see ühendada arvutiga, kuid Kodukorra p-st 7.1.31 kinnipeetavale on keelatud arvuti ja muu seade, millega on võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik saada internetiühendus. Teiseks, ka kaebaja osundatud VangS §-st 31¹ ei tulene kinnipeetavale õigust printeri kasutamiseks. Nimetatud sättest tuleneb selgelt, mis eesmärgil tehakse erand üldisest arvutikeelust, - üksnes juurdepääsuks ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kolmandaks kohus leiab, et VangS § 15 lg-d 2 ja 4 ei käi üksnes nende ainete ja esemete kohta, mis on keelatud või lubatud kinnipeetavatel hoida enda juures kambris. Tallinna vangla on õigesti märkinud, et VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kahtlemata võiks ohustada vangla julgeolekut või korda, kui kinnipeetavad saaksid õiguse juurdepääsuks internetiühendusega arvutile laialdasemalt ja seda isegi juhul, kui see toimuks vanglateenistuse järelevalve all. Kui iga kinnipeetav võiks vabalt printida välja kõik oma arvukad taotlused, vaided, kohtukaebused jm dokumendid, siis kulutaks vanglateenistus kõnealusele, kohtu hinnangul tegelikult ebavajaliku tegevuse üle järelevalvele ebaproportsionaalselt palju aega, mistõttu vangla julgeolek või kord muudes valdkondades võib ohtu sattuda. Muud ohud ja probleemid, millised on vastustaja oma vastuses kohtukaebusele välja toonud, peale selle. Seepärast on piirang kinnipeetavatel printeri omamiseks ja/või kasutamiseks kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2.

6. Järgnevalt kohus selgitab, mida ta pidas silmas, kui nimetas kinnipeetavate dokumentide printimist tegelikult ebavajalikuks tegevuseks. HMS (kohaldatav VangS § 11 alusel) § 14 lg 1 järgi haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Sama seaduse § 76 lg 1 kohaselt vaie esitatakse kirjalikult või suuliselt. Suuline vaie protokollitakse haldusorganis ning sellele võetakse esitaja allkiri. Kodukorra p-st 11.1.1 tulenevalt kinnipeetav pöördub olmeküsimuste lahendamiseks suuliselt üksuse juhi määratud ametniku poole, kes selgitab välja probleemi olemuse ja vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Kinnipeetava pöördumine peab olema kirjutatud loetavas käekirjas. Kodukorra p-st 11.1.2 ilmneb, et taotluste esitamiseks saab kinnipeetav küsida vanglateenistuse ametnikult taotluste blankette. Taotluste täidetud blanketid annab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule õhtuse loenduse ajal. Ühestki viidatud õigusaktist ei tulene, et nimetatud vanglale esitatavad dokumendid peavad olema trükitud ja prinditud. Kui kaebaja käekiri on tõepoolest halb/arusaamatu (seda ei ole ta põhjenduseks toonud mitte 15.04.2013 vanglale esitatud taotluses, vaid palju varasemalt, 17.08.2011 vanglale esitatud selgitustaotluses, mis ei ole antud juhul asjassepuutuv), siis on kaebajal võimalik kirjutada kasvõi trükitähtedega, sest see ei ole keelatud. Samas nähtuvalt kohtule esitatud kaebaja käsikirjalistest dokumentidest ei ole neist ühegi sisu jäänud käekirja tõttu arusaamatuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-dest 51 ja 52 tulenevalt elektroonilise avalduse kõrval on kohtule võimalik esitada ka kirjalikke ja suulisi avaldusi. Ehkki HKMS § 52 lg 6 viitab, et avalduse vormi suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) vastavates paragrahvides sätestatut ja TsMS § 334 järgi tuleks avaldused, kaebused jms esitada kohtule selgesti loetavas masinavõi arvutikirjas, siis kohtule

8 teadaolevalt ei ole ka ükski kinnipeetava poolt kohtule esitatud käsikirjaline dokument (kaebus, avaldus vms) jäänud lahendamata/rahuldamata vaid sel põhjusel, et see pole trükitud ja prinditud. Seega I.A. ei ole seatud võrreldes Tallinna vanglaga halvemasse olukorda oma õiguste ja huvide kaitsmisel sõltuvalt sellest, kas isikul esineb printimise võimalus või mitte. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja 15.04.2013 taotlusest ega vaidest ei ilmne, et ta oleks taotlenud vanglalt võimalust arvutis õigusdokumentide (“kohtuasja taotluste“) koostamist/trükkimist. Kaebaja osalusel kohtute menetluses olevates asjades kohtu koostatavate dokumentide väljaprintimiseks puudub samuti vajadus, sest need dokumendid edastatakse kaebajale juba paberkandjal. Seega tekib küsimus, mida kaebaja oleks soovinud tegelikult ise välja printida.

7. Vastustaja on põhjendatult viidanud RVastS § 6 lg-le 1, mille kohaselt isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sellest tulenevalt on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Antud juhul, tulenevalt eelviidatud õigusnormidest, vanglal puudub kohustus kaebajale kui kinnipeetavale printeri kasutamise võimalust anda. Tegemist on kehtivate õigusnormidega, mille põhiseaduspärasust ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla. Lisaks on asjakohatud ka kaebaja väited, nagu vangla oleks jätnud õiguspäraselt olulised asjaolud kaalumata. HMS § 4 lg 1 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Asjaolu, et kaebaja väiteil Tallinna vanglas oli varem kasutusel arvuti koos printeriga ilma interneti ühenduseta sotsiaalosakonna valve all, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Vanglal võis olla kaalutlusõigus Kodukorra vastavate sätete kehtestamisel (seda pole vaidlustatud), kuid otsuse tegemisel, kas lubada I.A.il printerit kasutada või mitte, tal kaalutlusõigus puudus - VangS § 31¹ ning Kodukorra p-d 7.1.19 ja 7.1.31 on imperatiivsed ega võimalda diskretsiooni.

8. Lõpuks kohus märgib, et ehkki kaebusest nähtuvalt kaebaja arvates pidanuks vangla keelduv otsus olema põhjalikumalt motiveeritud, siis ka see pole otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti lahendada piisav põhjus. Nimelt näeb HMS § 58 ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et võimalikud motiveerimispuudused ei ole takistanud kaebajal otsust kohtus vaidlustada ega kohtul otsuse õiguspärasust kontrollida. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatu põhjal on selge, et Tallinna vangla ei oleks saanud kaebaja taotluse kohta teha teistsugust lõppotsustust kui see, mis on leidnud väljenduse vangla 08.05.2013 vastuskirjas nr 5-8/134631.

9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Samast sättest tulenevalt kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Et käesoleval juhul jääb I.A.i kaebus rahuldamata ning Tallinna vangla ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

9

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik