1-14-4241/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

04. juuni 2014 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-4241 (kohtueelses menetluses nr 13260103507) riik U.D versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Külli Zimm Süüdistatav U.D

(isikukood XXX; elukoht xxxxx

xx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS -2 § 157 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada U.D (KarS) -2

süüdi karistusseadustiku § 157 järgi ja mõista talle

rahaline karistus

100 (ükssada) päevamäära, s.o kolmsada kakskümmend

320 ( ) eurot; tühistada tõkendina koha U.D-le ldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista (viissada kolmkümmend kaks) eurot U.D-lt sundraha 532

50 senti ja riigi õigusabi tasu ümmend kaks) eurot määrata kriminaalmenetluse

72 (seitsek riigi kasuks; kulud 604 (kuussada neli) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta 14.a. järgmiselt: 1) alates 20

juulikuust igakuise menetluskulu osa 50 (viiskümmend) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 U.D-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 82,32 eurot (millest käibemaks jätta riigi kanda 13,72 eurot) . Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-14-4241“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P - angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 14-4241

“).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTS

USE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on U.D toime pannud kuriteona teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise 157-2 selles, et tema juhtis 17.05.2013. a kell KarS § järgi, mis seisnes

17:05 Viljandi maakonnas Halliste vall Nr xxx xxx , as Kulla külas sõiduautot Audi 80 reg.

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning esitas nimetatud sõidukit kontrollinud ja kiirmenetluse otsuse nr 10220912419669 koostanud Lõuna prefektuuri piirkonnapolitseinik Taivo Västrikule ebaõiged isikuandmed, esitledes end A.T ina , kellel on olemas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. U.D esines teadvalt teise isikuna, luues endast ebaõige ettekujutuse, eesmärgiga, et tema poolt toime pandud liiklusrikkumine vormistataks teise isiku nimele. Antud teoga tekitas U.D kahju A.T seadusega kaitstud õigusele ning huvidele, kuna nimel oleva liiklusrikkumise tõttu ei olnud A.T A.T võimalik vahetada esmaseid juhilube uute juhilubade vastu.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 157-2

karistamiseks rahalise karistusega 100 ja päevamäära, s.o 320 eurot.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku aru et tamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § avates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendat -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis asjaolud selged, vastavuses õ eseme iguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS -2 § 157 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud -s 175 (

on sätestatud KrMS § Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri o 532,50 eurot. 2013

määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud U.D hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 154,32 eurot.

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s U.D arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku: sundraha 532,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. ine .3. Menetluskulude hüvitam

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 (Tsiviilhagiga s .

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi U.D-le teenuse osutamine 72 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku

82,32 eurot seonduvad kulutused . Sõiduga on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi 82,32 eurot statavalt

kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud.

Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdi iigile tagasi välja mõistmata statavalt r . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel

välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja se

llekohast tõendit kohtule esitanud.

Aivar Hint

Kohtunik