1-13-8162/33 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-13-8162

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.mail 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-8162 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.05.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Z.K, isikukood: xxx, xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSI

OON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta Z.K vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga rata tema poolt Z.K-le osutatud taotlus ja mää

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 12 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista Z.K-lt kriminaalmenetluse kulud: 72 . eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest

Z.K tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele

nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(5)

Viru Vangla esitas 15.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega tunnistati Z.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 274 lg 1,

§ 275 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus,

suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 3 aastat 9 ku

ud 6 päeva vangistust. Karistuse algus 11.11.2011 j . a lõpp 17.08.2015

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.05.2014.

Kinnipidamisasutusest Z.K kinnipeeta t on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et va

vangistuse jooksul 147 korda distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav

läbinud sotsiaalprogrammi „ “, juhtimine“. Ajavahemikul 03.02.2012 – d xxx xxx 02.08.2012 oli kinnipeetav hõivatud majandustöödel osakonna koristajana. Enne kinnipidamist elas Z.K

lastekodus. Vabanemisel tagab kinnipeetavale sotsiaalpinna kohalik omavalitsus. Põhihariduse omandas vangistuses olles. Enne vangistust oli isik riigi poolt ülalpeetav, isiklik sissetulek puudus.

Kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabaduses puudub garanteeritud

töökoht. Kinnipeetaval on vabanemisfondis rahalisi vahendeid 51,04 eurot ja rahalisi nõudeid

2268,40 eurot. Vabaduses puudub toetav sotsiaalne võrgustik ning seaduskuulekad sõbrad. Vabaduses tarvitas amfetamiini ja kanepit. Isikul esineb probleeme emotsioonide vaos hoidmisega.

Vanglas käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ning saab ravi agressiivsuse vastu. Ohtlikkust

suurendab kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutega suhtlemise, tegevusetus, isiku kehv

majanduslik olukord, lähivõrgustiku vähene toetus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe

aasta jooksul on 80%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 56%. Viru Vangla ei toeta Z.K

ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub Z.K vabanemise korral kindel elukoht.

Kinnipeetava endiseks elukohaks on märgitud kohalik . Sotsiaaltöötaja u omavalitsuse xxx

TxxxPxxx ei ole xxx vallal Z.K-le sõnul ennetähtaegse vabanemise korral võimalik

sotsiaalpinda pakkuda. Enne vangistust on Z.K olnud riiklikul ülalpidamisel, kuna elas lastekodus. Isiklik on sissetulek ja varasem töötamise kogemus Z.K puudub. Z.K

lõpetanud 2013 Arvestades, et Z.K on madal haridustase, töö -ndal aastal xxx. oskused ja tööharjumus puuduvad on töö saamine vabanemise järgselt keeruline. Karistusregistri andmetel on

Z.K korduvalt kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on Z.K karistatud alates 2008 aastast 21 korral, käesolevaks ajaks on nendest 1 kehtiv väärteokaristus.

Z.K on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi süütegusid. Z.K

i

on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 147 korda. Arvestades Z.K varasemat

käitumist võib oletada, et kinnipeetaval puudub vastutustunne ja ta ei ole adunud enda osa

süütegude toimepanemistes. Ennetähtaegse vabanemise korral võib eeldada varasema käitumismustri jätkumist ning kriminaalhooldust takistavat käitumist.

Z.K taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Kaitsja eel seda, toetab oma kaitsealust ja leiab, et hulgalised distsiplinaarrikkumised ei tähenda v

et vabaduses jätlab ta uute kutitegude toimepanemisega. Isik on sisemiselt motiveeritud asuda elama vabaduses seadusekuulekalt.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist kirjalikult ei toeta Z.K . Z.K

varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Eelnimetatud iseloomustuse

kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline distsipliini rikkuja. Kinnipeetav on kümneid kordi

distsiplinaarkorras karistatud (ca 50 kehtivat distsiplinaarkaristust), mis näitab tema negatiivset

suhtumist õiguskorda. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud

3(5)

KarS § 199 lg 2 p 4, § 274 lg 1 ja § 275 ettenähtud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06

on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80 %.

Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure

tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike

vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, nud ja kaitsja arvamuse

ära kuula süüdimõistetu ja

arvesta , leiab, et Z.K des prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ennatlik.

KarS atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel § 76 lg 3 alusel, k tähtaega

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisel . le e ajal ning sellele järgnenud perioodil

Z.K on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest kuid on ka (sealhulgas röövimise)

toime pannud kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi, ja võltsitud plangi kasutamise.

Käesoleval ajal kannab karistust varguse, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja vägivallaga ähvardamise eest ja võimuesindaja solvamise eest, mis kõik on toime pandud vanglas karistust kandes. Z.K on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel (sealhulgas karistusest

vabastamisel 2008.a.), kahel katseajal rikkus nelja kontrollnõuet ning kriminaalhoolduse

teostamine ei saanud tema suhtes reaalselt alata, karistused pöörati täitmisele ning lisaks pani toime uued varavastased kuriteod.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I köide ) on näha,

8-13 lk et Z.K on 19 korral

karistatud väärteokorras, 7 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 2 korral a nendest valiku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldused Z.K puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 147 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on enamasti määratud vangla vara kahjustamise eest.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangi oma käitumist ega stuse ajal ei ole Z.K

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid

„Sotsiaalsete oskuste treening“, “ ning on olnud a – xxx javahemikul 03.02.2012 02.08.2012 hõivatud majandustöödel osakonna koristajana.

4(5)

iumil. Isikut tõendav dokument on vormistamise staad

Vabanemise korral puudub Z.K vabaduses kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta

ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning

käitumiskontrolli alla. kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Vabanedes ei ole kinnipeetaval

Samas vähene haridus ja töökogemuse puudumine raskendab tal töö leidmist ja suurendab uute

kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Z.K

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, sealhulgas röövimine ja süstemaatilised vargused, kehaline väärkohtlemine ja võltsitud

plangi kasutamine ning viimasel korral lisaks vargusele võimuesindaja suhtes vägivalla

kasutamine ja ooldaja vägivallaga ähvardamine ja solvamine, tema käitumist kriminaalh

järelevalve all olles ( jal kontrollnõuete pöörati täitmisele, lisaks kahel katsea eiramine, karistus

ed

mõlemal katseajal uue varavastase tema käitumist kuriteo toimepanemine), vangistuses (147

distsiplinaarkaristust, karistuse kandmise ajal kuritegude toimepanemine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( ja toetava sotsiaalse võrgustiku elukoha puudumine vabaduses), ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine

vanglas (distsiplinaarrikkumiste rohkus) näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides

elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt

vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kahel

katseajal r

ikkus kontrollnõudeid, karistus pöörati täitmisele ning lisaks pani mõlemal katseajal

toime uue varavastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.K-le piisavalt mõju.

Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt kandnud

vanglakaristust ja kolmel katseajal korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures mõlemal rikkus kontrollnõudeid ja , nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut pani toime uue kuriteo seadusekuulekat elu.

Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks

tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Narkootikumide

tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2268,40 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. kriminaalse taustaga isikuid, nimelt Samas on kinnipeetava lähedaste hulgas

abikaasa kellega ta koos narkokuriteo pani toime. Kinnipeetava vend, kes on kriminaalkorras karistatud ja viibib kinnipidamiskohas.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest

selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab korduvalt kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav kuu, mis on a karistusaeg lõpeb 17.08.2015, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 2

piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kurit korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb eo

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu Z.K

temale Viru Maakohtu 09.10.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

5(5) allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu