1-10-14058/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-14058

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 15. mai 2014

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Veiko Taleni (Talen) ja tema kaitsja

advokaat Anne Vissak, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. mai 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) Veiko

Talenile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Veiko Talenilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne

Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

Veiko Talenil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002

või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning

selgitus: „Veiko Talen 1-10-14058 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veiko Talen tunnistati süüdi Põlva Maakohtu 02.11.2005 otsusega KarS §-de 113, 215 lg 2

p 1, 3 ja 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 13-aastase vangistusega. KarS §-de 64 lg 1 ja 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks V. Talenile Tartu Maakohtu 10.10.2005

otsusega mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud vangistust ning mõisteti V. Taleni liitkaristuseks 13

aastat vangistust. Tartu Maakohtu 10.10.2005 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus

ajavahemikul 13.04.2005 kuni 02.11.2005, so 6 kuud 20 päeva arvati liitkaristusest maha ja

loeti V. Taleni lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 12 aastat 5 kuud 10 päeva

vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 16.11.2004.

2. Tartu Maakohtu 15.05.2014 määrusega jäeti V. Talen tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohus, osundades KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 Kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava käitumine karistuse kandmise ajal

(kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu) ei võimalda V. Talenit vangistust tingimisi enne

tähtaega vabastada.

2.2 V. Taleni isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt

on teda aastatel 2003-2005 viiel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on V. Talen teatud

ajaperioodil olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne, seda muuhulgas ka ajal, mil Tartu

Maakohtu 22.12.2003 otsusega oli talle antud võimalus jätkata oma elu vabaduses. Ent

V. Talen kuritarvitas kohtu usaldust, rikkudes kontrollnõudeid ja pannes toime uue raske

kuriteo. Käesoleval ajal kannab V. Talen karistust muuhulgas oma tööandja tapmise eest.

Põlva Maakohtu 02.11.2005 otsuse sisust nähtuvalt tappis V. Talen kannatanu korduvate

kirvelöökidega pea ja kaela piirkonda, mille tulemusena tekkis neli raiehaava kaelale ja

poolitus kõri. V. Taleni tegevuse tagajärjel oli kannatanu pea kehast peaaegu eraldumas.

Seega on tegemist olnud jõhkra teoga. Kohtu arvates ei ole põhjendatud sellise raske kuriteo

toime pannud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ligi kolm aastat enne

karistusaja lõppu. Üldjuhul peaks isik, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo,

kandma oma vangistuse tähtaja lõpuni.

2.3 V. Talenit iseloomustab positiivselt haridustee jätkamine, osalemine täitmiskavas

ettenähtud sotsiaalprogrammides ja kutseõppes ning tööhõives. Samas pole V. Talen suutnud

õiguskuulekalt käituda. V. Taleni isiklikus toimikus olevast Tartu Vangla 18.04.2013

käskkirjast nähtuvalt on V. Talenit karistatud suitsetamiskorralduse rikkumise eest

18.04.2013, mitte 02.09.2013, nagu on märgitud iseloomustuses. VangS § 65 lg 5 kohaselt

distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse

määramisest, ei ole toime pannud uut distsiplinaarrikkumist. V. Talen on uue

distsiplinaarrikkumise toime pannud ka 14.07.2013 (mille eest on teda karistatud 30.08.2013

Tartu Vangla käskkirjaga). Seega on V. Talen suhteliselt lühikese aja jooksul toime pannud

kaks distsiplinaarrikkumist vaatamata asjaolule, et eelmiste toimepanemisest oli möödas juba

pikk aeg. Selline V. Taleni käitumine äratab kahtlust, kas ta on ikka oma käitumist paremuse

suunas pöördumatult muutnud. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud

seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu

õiguspärane käitumine.

2.4 Kokkuvõtvalt leidis kohus, et V. Talenit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu

hetkel veel üles kuriteo raskusest tulenevat vajadust karistust edasi kanda, seda enam

olukorras, kus V. Talenil on kehtiv distsiplinaarkaristus. Arvestades kanda jääva vangistuse

pikkust, on V. Taleni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul võimalik

läbi vaadata ka edaspidi.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad

tühistada maakohtu määrus ja teha uus lahend, millega vabastada V. Talen tingimisi enne

tähtaega. Alternatiivselt taotleb V. Talen lühendada uue taotluse läbivaatamise aega 6 kuu

võrra. Määruskaebuse esitajate väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Kaitsja A. Vissak märgib, et V. Talenil on vabanemisel olemas kindel elukoht ning

töökoht abielektrikuna. V. Talen selgitas, et tal on plaan esialgu tööle asuda õpipoisina,

seejärel hakata tööle iseseisvalt.

3.2 V. Talen on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Vihajuhtimine,

Agressiivsuse asendamise treening ning Usk ja teadmine. Ta on vangistuses olles omandanud

7 aastat haridust, mille tulemusena on tal lõpetatud 12 klassi. Samuti on V. Talen lõpetanud

väikeettevõtja kursuse. Ta osaleb tööhõives ja omandab keevitajakutset. Võlanõuded

V. Talenil puuduvad, vabanemisfondis on tal 637,29 eurot.

3.3 V. Talenil on vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik vanaema ja õe näol ning taastumas on

katkenud suhted emaga. V. Talen kinnitab, et on valmis täitma ka ettenähtud lisakohustused.

Kohtuistungil kinnitas V. Talen, et tal on olnud vangistuses piisavalt aega oma teo üle järele

mõelda ning praeguseks on tema ellusuhtumine ja väärtushinnangud muutunud. Olles pikalt

vangistuses viibinud, saab ta aru kriminaalhooldusnõuete täitmise vajadusest.

3.4 Maakohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et V. Talen on suhteliselt lühikese aja jooksul

pannud toime kaks distsipliinirikkumist. V. Talen selgitas kohtuistungil, et 14.07.2013

rikkumise, mille kohta on tehtud otsus 30.08.2013, ta vaidlustas, kuid loobus vaidest, kuna

vangla pakkus talle kompromissi korras võimalust tööle asuda.

3.5 Kokkuvõtlikult soovib kaitsja rõhutada, et V. Talen on kandnud ära suure osa mõistetud

vangistusest ning vangistuse kandmise ajal on ta aktiivselt tegelnud taasühiskonnastavate

tegevustega. On tõepärane, et praeguseks on V. Taleni ellusuhtumine muutunud. V. Taleni

teismeiga oli keeruline ning tal oli lihtne libiseda kuritegelikule teele, kuna puudus täielik

vanemlik kontroll. Peale pikka vangistust õppe-ja kasvatusprotsessi läbinuna on ta hüljanud

endise ellusuhtumise ning soovib seaduskuulekalt oma elu edasi elada.

4. V. Taleni määruskaebuse väited kordavad osaliselt kaitsja määruskaebuses esitatud

väiteid. V. Talen kinnitab, et on teinud karistusest omad järeldused ning on kindel, et suudab

kriminaalsest elust hoiduda. V. Taleni sõnul vajaks tema abi eakas vanaema. Kuriteos

tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut väga. Varasemalt ei ole ta toime pannud vägivallaga

seotud kuritegu. Varasemad karistused varguste eest on toime pandud üle 10 aasta tagasi ning

olid nooruse rumalus.

4.1 V. Talen märgib, et ta on viibinud vanglas 10 aastat ja on teinud nii kuritegudest kui ka

vanglast omad järeldused ja ei soovi enam kinnipidamisasutusse sattuda. Vanglas on ta

esmakordselt ning see on talle väga suureks õppetunniks. Eelmisel korral rikkus ta

kriminaalhooldusnõudeid, kuna ei tasunud tema vastu suunatud nõudeid ja vahetas töökohti

kriminaalhooldaja nõusolekuta. Ta ei osanud toona hinnata olukorra tõsidust.

4.2 Kohtumääruses on mittevabastamise põhjusena välja toodud distsiplinaarkaristuste

olemasolu. V. Talen taotleb, et tema järgmist ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise

tähtaega lühendataks 6 kuu võrra. Selleks ajaks on distsiplinaarkaristused kustunud.

Määruskaebuse esitaja osundab veel sellele, et ehkki tema korduvkuritegevuse riskiprotsendid

on eelmise korraga, mil vangla toetas tema ennetähtaegset vabastamist, langenud, ei toeta sel

korral vangla ennetähtaegset vabastamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et praegu ei ole

vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik V. Taleni vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides

üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud

kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud

õigustatud järeldusele, et arvestades V. Taleni varasemat elukäiku, toimepandud kuriteo

raskust ja asjaolusid ning käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole tema karistuse kandmisest

vabastamine võimalik.

5.1 Ringkonnakohtule esitatud kaebustes on selle esitajad viidanud mitmetele asjaoludele, mis

iseloomustavad V. Talenit positiivselt - sh sotsiaalprogrammide läbimine ja hariduse

omandamine, tööhõives osalemine ja võlanõuete puudumine ning lähisuhtevõrgustiku

olemasolu. Lisaks kinnitasid mõlemad määruskaebuste esitajad, et V. Talen on vangistuses

olles järele mõelnud raske kuriteo põhjuste üle ning tema ellusuhtumine on põhjalikult

muutunud. Apellatsioonikohus tunnustab V. Talenit kõigi temaga toimunud positiivsete

muutuste eest.

5.2 Vaatamata positiivsetele nihetele V. Taleni käitumises ja mõtlemises leiab

ringkonnakohus, et määruskaebused ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme

lahendi tühistamise. KarS § 76 lg-s 3 esitatud materiaalseid aluseid tuleb isiku ennetähtaegse

vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada kogumis. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata

positiivsetele asjaoludele esineb praegu kaalukamaid põhjuseid V. Taleni vabastamata

jätmiseks. Üheks selliseks on kahtlemata V. Taleni poolt toime pandud raske isikuvastane

kuritegu ja selle asjaolud, mille tõi vabastamata jätmise põhjusena välja ka maakohus.

Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on

ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse

tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut vabaduses eesootavaid tingimusi (töökoht,

elukoht, lähedaste toetus), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid vabanemisel eesootavate

headele tingimustele tuginedes. Liiatigi ei tekita V. Taleni varasem käitumine (korduv

kriminaalkorras karistatus, katseaja luhtumine) ja käitumine vangistuses (kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust) ringkonnakohtus tõsikindlat veendumust, et V. Talen suudaks pika

katseaja edukalt läbida. Kuivõrd aga süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab

kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et

kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne

vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega, ei kuulu V. Talen

ennetähtaegsele vabastamisele.

5.3 V. Talen on esitanud alternatiivse taotluse lühendada uue ennetähtaegse vabastamise

taotluse esitamise tähtaega kuue kuu võrra. Ringkonnakohus ei rahulda taotlust, kuna leiab, et

V. Taleni poolt toime pandud kuriteo raskus ja selle asjaolud ning karistusaja lõpuni jääv pikk

aeg ei anna alust taotluse rahuldamiseks üksnes põhjendusel, et määruskaebuse esitaja

distsiplinaarkaristused on selleks ajaks eeldatavasti kustunud.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus

muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse

koostamiseks 1 tund. Kaitsja taotleb tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p

4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Talenil hüvitada advokaat Anne Vissaku kaitsjatasu 72 eurot.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Maarika Kuusk