3-14-50548/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50548 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.02.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja Politseija Piirivalveameti 02.04.2014 vaideotsuse nr 3.1-1/39354-2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm istungimenetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX ja tema esindaja Vambola Olli Vastustaja – Politseija Piirivalveameti esindaja Triin Randoja Resolutsioon 1. Jätta XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 4. juunist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 4. juulil 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullpolitseinik Urmas Kroon tegi 15.02.2014 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel XXX suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis (tl 4).

2. 04.03.2014 esitas XXX nimetatud otsusele vaide (tl 16), milles palus tühistada tema suhtes tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui alusetu, sest tema ei olevat alkoholijoobes sõidukit juhtinud ja alkoholi hakkas ta sõiduki juhiistmel istudes tarvitama juba peale juhtimise lõpetamist oma koduhoovis.

3. PPA peadirektori 02.04.2014 vaideotsuses nr 3.1-1/39354-2 (tl 5-6) asuti seisukohale, et vaidlustatud otsus oli antud selleks pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. XXX suhtes sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostamise aluseks oli ohu tõrjumise eesmärk, otsus oli antud juhtumil seaduslik, eesmärgipärane, proportsionaalne ja adressaadi poolt täidetav. Vaide esitaja õigusi ülemäära või põhjendamatult ei riivatud, sest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest tuleneva keelu kehtivus oli ajaliselt piiratud alkoholi mõjuga vaide esitajale – peale kainenemist lõppes otsuse kehtivus iseenesest ja isiku õigus mootorsõidukit juhtida taastus. Eelnenust tulenevalt ja juhindudes HMS § 85 p 4 jäeti vaie rahuldamata.

4. 17.04.2014 saabus Tartu Halduskohtule XXX kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.02.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja Politseija Piirivalveameti 02.04.2014 vaideotsuse nr 3.1-1/39354-2 tühistamise nõudes (tl 1-3).

5. Tartu Halduskohtu 22.04.2014 määrusega võeti XXX kaebus menetlusse ja tehti vajalikud eelmenetluse toimingu.

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebaja leiab, et vaideotsus sisaldab tõsiseid vastuolusid ja ei ole kooskõlas juhtimiselt kõrvaldamise otsuse langetamise asjaoludega. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on tühine vastavalt HMS §-le 63 lg 2 p 2 ja 5, kui sellest ei selgu adressaat või seda ei ole võimalik täita. Kaebaja arvates peaks adressaat olema tema kui juht, aga sel ajal, kui teostati alkotest, ei olnud ta enam juht liiklusseaduse § 2 p 19 mõttes.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides, et XXX kaebus on alusetu ning põhjendamata. Vastustaja väidab, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on täpselt ära näidatud haldusakti adressaat HMS § 11 lg 1 punkt1 2 tähenduses s.o. isik, kellele haldusakt on suunatud – käesoleval juhul XXX. Asjaolu, et isik on hiljem vaidlustanud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise fakti, ei muuda haldusakti adressaadituks HMS § 63 lg 2 punkti 2 mõttes. Vastustaja on seisukohal, et patrullpolitseinik tegutses vastavalt seaduses sätestatule ja kuna XXX tuvastati joobeseisund, oli politseiametniku ainuvõimalik otsus kõrvaldada joobeseisundis isik sõiduki juhtimiselt ja keelata tal sõiduki juhtimine kuni kainenemiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kõrvaldas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullpolitseinik Urmas Kroon XXX sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis alates 15. veebruarist 2014 kell 16:43 kuni kainenemiseni (tl 4).

9. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et nii juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 4) kui ka vaideotsus (tl 5-6) on antud pädeva haldusorgani poolt.

10. Vaidlus on selles, kas kontrollimise hetkel, mil kaebaja istus koduõuel seisvas autos, oli kaebaja juht liiklusseaduse mõttes. Väidetavalt ei osalenud kaebaja siis enam liikluses ja mingit liiklusohtu ei olnud. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit. Asja materjalidest nähtuvalt asusid politseinikud sõidukijuhti - XXX kontrollima olukorras, kus sõiduki mootor veel töötas ning kaebaja istus juhi kohal, avatud õllepurk käes, seega on kohtu arvates tegemist juhiga LS § 2 p 19 mõttes ja haldusakti adressaadiks on õige isik – XXX.

11. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et patrullpolitseinik tegutses vastavalt seaduses sätestatule. Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt on politsei üks põhiülesandeid avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita. PPVS § 73 lg 1 kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Kahtlemata on liiklusseadus ning selle § 33 lg 11 punktis 2 sisalduv keeld juhtida sõidukit joobeseisundis avaliku korra kaitsealas olev õigusnorm. PPVS § 73 lõike 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

12. PPVS peatükis 21 sätestatud politsei järelevalve üldja erimeetmetele lisaks on seadusandja liiklusseaduse § 91 lg 1 sätestanud haldusmenetlusliku meetme – sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise, mille eesmärgiks on korrarikkumise lõpetamine ja lähitulevikus aset leida võiva korrarikkumise ennetamine ning mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 sätestab meetme rakendamise alusena olukorra, kus on alust arvata, et juht on joobeseisundis. Kuivõrd M. Närepil tuvastati joobeseisund, oli politseiametniku ainuvõimalik otsus kõrvaldada joobeseisundis isik sõiduki juhtimiselt ja keelata tal sõiduki juhtimine kuni kainenemiseni.

13. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et haldusakti ei olnud võimalik täita, sest teda kohustati lõpetama tegevust – mootorsõiduki juhtimist – mis oli juba niigi lõppenud. Tulenevalt LS § 91 lõikest 1 on juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse – käesoleval juhul joobeseisundi - äralangemiseni. Sisuliselt kehtib selline keeld ka edasiulatuvalt alates juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemisest kuni kainenemiseni. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei oleks saanud haldusaktis kehtestatud keeldu järgida ning seega haldusakti täita ning tulenevalt kaebusest ja vaideotsusest ta seda tegigi. Seega oli kohtu arvates haldusakt kaebaja jaoks täidetav.

14. Kohus peab vajalikuks lisada, et asja materjalidest nähtuvalt on Margus Närepi poolt 15.02.2014 sõiduki joobes juhtimise fakti suhtes algatatud kriminaalasi nr 14260100682, mille raames toimub alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimise fakti tõendamine karistusõiguslikul eesmärgil ning sellel puudub seos haldusmenetlusliku (ohutõrje eesmärgil) juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

15. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktid vastavad HMS § 54 nõuetele ning on õiguspärased, sest nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ja vastavad vorminõuetele ning sellest tulenevalt nende tühistamiseks alust ei ole.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe