1-14-4516/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2014. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-4516 (14230105777) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi

V.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Prokurör Diana Helila

Süüdistatav V.V

eluk XXX, ik XXX ,

ilma kodakondsuseta,

keskeriharidus, varem kriminaalkorras karista

tud: 1)

23.05.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi; 2) 08.07.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - 140 lg 1 järgi; 3) 01.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; 4) 02.04.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 5) 08.12.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 – 25 lg 2 järgi; 6) 24.01.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2

p 4, 7

järgi vangistusega 5 kuud,

vabanes 16.03.2012 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 314, 315:

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks V.V KarS § 199 lg 2 p 4 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud

vangistust.

2

Tõkend – vahistamine - jätta endiseks kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 22.05.2014.a.

Välja mõista V.V-lt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 432,00 eurot.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011

AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või

arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber

2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „V.V , 1-14-4516, menetluskulud“. Sundraha tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleile.

Välja mõista V.V-lt

120 eurot

XXX(a/a XXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks.

Asitõendid – 5 CD-plaati - jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

V.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 24.01.2012 karistatud

Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel, seega isikuna, kes on varem toime

pannud varguse, uuesti, 22.05.2014 kella 12.30 ajal, viibides Tallinnas, Lootsi 13 asuvas

Tallinna sadama D–terminalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

XXX pükste tagataskust rahakoti väärtusega 15 eurot, milles oli POP Visa pangakaart, S- pankki S-boonuskaart, kannatanule väljastatud juhiluba, Kela kaart ning sularaha summas 120 eurot. Seejärel lahkus V.V sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas V.V

kannatanule kahju summas 135 eurot. Seega V.V võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav V.V ennast süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et viibis 22.05.2014.a Tallinna sadama D-terminalis, sest läks oma tuttavale laevale vastu. Tuttava

nimi on Tatjana, ta elab Tallinnas Lasnamäel, täpsemat aadressi süüdistatav nimetamast keeldus. Tuttav ei tulnud, süüdistatav ootas tuttavat koos vennaga, kes oli algul D terminalis, pärast ootas väljas. Rahakoti vargust süüdistatav eitab.

Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu XXX ütluste kohaselt saabus ta Tallinki laevaga Helsingist Tallinna 22.05.2014.a kella 12.30 paiku. Siis läks veel pisut aega, kui reisijad said laevalt väljuda. Laevalt maha tulles tahtis kannatanu võtta takso. Terminalis oli kannatanu ees palju inimesi, treppidel tekkis ummik. Väljudes terminali väljapääsu uksest tundis ta, et tema

parempoolsest tagataskust võeti rahakott, pööras küll kohe ringi, aga kuna seal oli palju inimesi, siis kedagi kahtlustada ei osanud. Umbes paari minuti pärast peale rahakoti varguse avastamist tuli kannatanu juurde politsei. Rahakotis olid erinevad pangakaardid, juhiluba ja

120 eurot sularaha. Kannatanu esitab tsiviilhagi summas 120 eurot, sest kindlustus hüvitab varastatud rahakoti väärtuse.

3

Kohtule esitatud ja kohtuistungil avaldatud 22.05.2014.a koostatud jälitusprotokolli kohaselt teostati 22.05.2014.a ajavahemikul kella 11.26 kuni kella 12.56 V.V varjatud jälgimist. Kella 12.45 ajal fikseeriti, et V.V jalutas koos D-terminalist väljuvate turistidega

uste vahele ning vahetult terminalist väljumise järel võttis ta enda ees kõndiva umbes 65 aastase meesterahva paremast tagumisest püksitaskust tumeda rahakotitaolise eseme. Umbes

10 m uksest eemal viskas ta prügikasti kokkurullitud ajalehe ja jätkas jalutamist Lootsi tänava suunas (tl 14-15).

V.V peeti kinni 22.05.2014.a kella 13.25 ajal kahtlustatuna samal päeval toimepandud XXX rahakoti, sularaha ja pangakaartide varguses (tl 11-12).

Kohtuistungil avaldati ja uuriti kaitsja taotlusel väljanõutud D-terminali valvekaamerate salvestisi 22.05.2014 ajavahemikul 12.15-13.06, samuti asitõendi - Tallinnas, Lootsi 13

asuva Tallinna sadama D-terminali turvakaamera videosalvestuse 22. maist 2014.a - vaatlusprotokolli (tl 43-47). Videosalvestustest on jälgitav, kuidas kannatanu XXX suundub koos teiste isikutega Tallinna sadama D-terminali hoone väljapääsu poole. Salvestuselt on ka näha, et kui XXX oli jõudnud hoone väljapääsu ukse juurde, siis suundub sama ukse poole

V.V , kes liigub XXX juurde paremale poole kannatanust. Uste juures aeglustab V.V liikumist, jääb XXX paremale. Lühikest aega asub V.V kannatanu kõrval temast

paremal, seejärel liigub kiiresti edasi. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega on kirjeldatud turvakaamera videosalvestusel kajastatud sündmused.

Kaitsja on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et V.V pani toime inkrimineeritava kuriteo, süüdistatav eitab kuriteo toimepanemist. Kaitsja palub mõista V.V mõista õigeks, kuna tema süü ei ole tõendatud.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega ning leiab, et V.V süü XXX vara varguses on tõendatud.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 22.05.2014.a kella 12:30-13:06

vahel Tallinnas, Lootsi 13 asuva Tallinna sadama D-terminalis ja selle vahetus läheduses.

Seda kinnitavad kannatanu ütlused, jälitustoimingu protokoll, Tallinna sadama D-terminali turvakaamera videosalvestus 22. maist 2014.a ja ka süüdistatav ise.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu ütlusi toetavad

kohtuistungil uuritud tõendid - jälitustoimingu protokoll, Tallinna sadama D-terminali turvakaamera videosalvestus 22. maist 2014.a ja asitõendi vaatlusprotokoll. Süüdistatav eitab

rahakoti vargust. Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, on ennastõigustavad ning kohus ei loe neid usaldusväärseks. Jälitusprotokolli kohaselt võttis V.V

kannatanu paremast tagumisest püksitaskust tumeda rahakotitaolise eseme. Sellega riimub turvakaamerate salvestus, millest nähtuvalt vahetult peale ustest väljumist asub V.V kannatanu kõrval.

Samuti tõendab inkrimineeritava kuriteo toimepanemist V.V poolt kuriteo toimepanemise viis. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kuritegude uurimise praktikas

on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes

olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn )

niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab

4

lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama

isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude

toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8

või 10. novembri 2009 otsuse nr p 11). Harju Maakohtu 08.12.2010 otsusega 3-1-1-87-09

mõisteti V.V süüdi Tallinnas, Paadi tn 14 a juures, so Tallinna Sadama D-terminali

läheduses toimepandud taskuvarguse eest, kus ta kannatanule märkamatult varastas kannatanult rahakoti. Harju Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõisteti V.V süüdi Tallinna Sadama D-terminali juures toimepandud taskuvarguse eest, kus ta kannatanule märkamatult

varastas kannatanu tagumisest parempoolsest püksitaskust kannatanu rahakoti. Käesolevas

kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et V.V jätkas väljakujunenud kohas ja viisil

taskuvarguste toimepanemist. Jälitustoimingu (varjatud jälgimise) protokolli põhjal on tuvastatud, et 22.05.2014.a kella 11.26 liikus V.V koos isikutega, kellega koos on ta

varasemalt toime pannud taskuvargusi, kõigepealt Tallinnas Toompeal, kus jälgis turiste, seejärel suundus Tallinna sadama D-terminali juurde, kus jäi ümbrust jälgima ning sadamas liikuvaid turiste vaatlema. Kella 12.45 ajal fikseeriti, kuidas V.V jalutas koos terminalist väljuvate turistidega ukse vahele ja võttis enda ees kõndiva vanema meesterahva püksitaskust rahakoti. Eeltoodu kuritegude toimepanemise asjaolude ilmne kokkulangemine annab kohtule aluse järeldada, et V.V jätkas väljakujunenud käitumist ning pani järjekordselt toime salajase varguse.

Kohus leiab, ära kuulanud süüdistatava ja kannatanu ütlused ning uurinud avaldatud

kirjalikke tõendeid (jälitustoimingu protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, kohtuotsuste ärakirjad) ning Tallinna sadama D-terminali turvakaamera videosalvestust 22. maist 2014.a,

et on tõendatud V.V süü XXX vara varguses 22.05.2014 kella 12.45 ajal. Kohtu

hinnangul on süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine tõendatud kannatanu

ütlustega ja kannatanu ütlustega riimuvate teiste menetluse käigus kogutud tõenditega teo toimepanemise aja, koha ning teo toimepanemise üksikasjade kohta. On tõendatud, et V.V

võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so lõpetas XXX valduse tema varale ilma XXX nõusolekuta. Kohtueelsel menetlusel on V.V käitumine

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, sh varguste eest 08.12.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 – 25 lg 2 järgi ja 24.01.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja

äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kavatsetult toime

pandud isiku poolt, kes

on varem toime pannud varguse

, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks V.V poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal

puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. V.V on varguste eest korduvalt karistatud kriminaalkorras. Viimati karistati teda 24.01.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel vangistusega. V.V

vabanes 16.03.2012 pärast karistuse kandmist. On ilmne, et V.V ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma

süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega.

Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et V.V-le mõistetava vangistuse tingimisi

täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada

5

karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid

märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest

karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69

kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid

käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad

üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe

aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati

arvestada. V.V on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid karistused ei ole

saavutanud oma eesmärki. Arvestades V.V isikut ning asjaolu, et ta on oma

käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega.

Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). V.V karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega.

XXXon esitanud tsiviilhagi 120 eurot vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse

asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või

kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb

väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui

vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus,

kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on

õigusvastaselt kahju tekitanud V.V . Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ütluste ja

6

kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. V.V-lt kuulub välja mõistmisele XXX kasuks 120 eurot, mis tuleb tasuda XXX arvelduskontole.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Süüdistataval puudub töökoht, tal on 2 alaealist last. Maksuja Tolliametil puuduvad andmed süüdistatava tulude kohta 2013.aastal. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja asjaolu, et vanglas tööle asudes ei saa süüdimõistetu töötasu olema suur, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud - määratud kaitsjale makstud tasu - välja mõista osaliselt. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. .

Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab kohus asitõendid - 5 CD-plaati - kriminaalasja juurde.

Kohtunik Eha Popova