3-14-50943/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50943

Määruse kuupäev

4. juuni 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Martin Villemsi kaebus tema Tartu Linnavalitsuse poolt Euroopa

Parlamendi valimiste valijate nimekirja kandmata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Resolutsioon

Tagastada Martin Villemsi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Asjaolud

1. 27. mail 2014 edastas Tartu Linnavalitsus Tartu Halduskohtule Martin Villemsi kaebuse,

milles ta nõuab Tartu Linnavalitsuse poolt tema Euroopa Parlamendi valimistel valijate

nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamist

põhjendab kaebaja preventiivse huviga ning kavatsusega esitada tulevikus kahju hüvitamise

kaebus.

Kaebaja on seisukohal, et hoolimata riigisisesest õigusest, mis keelab kohtu poolt süüdi

mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada, on

tal siiski õigus nimetatud valimistel osaleda. Kaebaja palub jätta kohaldamata Euroopa

Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 ning § 20 lg 3 p 1 nende vastuolu tõttu

põhiseadusega. Kaebaja tugineb inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni EIÕK

lisaprotokolli nr 1 artiklile 3 ning seda täpsustavale Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale,

ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu

Veneetsia komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklitele 38 ja 40.

2. Kaebaja taotleb ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus esitas 28. mail 2014 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58

alusel Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus väljastada M. Villemsi vanglasisese isikuarve

väljavõtte ning teatada tema vanglakaristuse algus- ja lõppkuupäev. Tartu Vangla edastas 28.

mail 2014 M. Villemsi isikuarve väljavõtte ning teatas 30. mail 2014, et M. Villemsi

karistusaja algus oli 4. mail 2011 ning karistuse tähtaegne lõpp on 4. novembril 2017.

Kohtu seisukoht

4. EPVS

§ 24 lg 6 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuste tegemisest keelduva otsuse peale esitatud

kaebuse peab kohus läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse

saamise päevast. Sama paragrahvi lg 7 sätestab niisuguses menetluses tehtavad võimalikud

otsused, milleks on kaebuse rahuldamata jätmine või ettekirjutuse tegemine valla- või

linnasekretärile. Kaebaja esitas tuvastamiskaebuse, mille puhul on EPVS § 24 lg 7 punktis 2

märgitud otsuse tegemine võimatu. Samuti poleks niisuguse otsuse tegemine olnud võimalik

ka seetõttu, et kohus sai kaebuse pärast valimispäeva. Seega ei ole kohus nimetatud sätetega

seotud ning kohus menetleb kaebust halduskohtumenetluse tavaregulatsioonile alluva

kaebusena.

5. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sama lõike teisest ja kolmandast lausest ilmneb

siiski, et tuvastamiskaebuse võib esitada sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada, välja arvatud siis, kui hüvitamiskaebus

oleks ilmselgelt perspektiivitu.

6. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga ning kavatsusega

esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus.

M. Villemsi vangistus lõpeb 4. novembril 2017. Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lg 3 sätestab,

et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks. Seega toimuvad järgmised

Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal. Kuna hääleõiguse piirangud on sätestatud kõigi

valimiste puhul eriseadustes ning erinevad valimised omavad erisugust puutumust

rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega, oleks võimalik preventiivsest huvist kõnelda

üksnes seoses järgmiste Euroopa Parlamendi valimistega. Selleks ajaks on aga kaebaja

vanglast vabanenud. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-40-10 punktis 10 eitanud

preventiivset huvi üksnes hüpoteetilise võimaluse korral, et kinnipeetav satub uuesti suletud

osakonda. Kohus teeb sellest järelduse, et preventiivset huvi ei saa jaatada ka siis, kui isik ei

ole ettenähtavalt enam kinnipeetava staatuses ajal, mil antud staatus vaieldavas õiguslikus

küsimuses tema suhtes tähtsust võiks omada.

Samuti ei anna kohtu hinnangul kaebajale kaebeõigust tema kavatsus esitada tulevikus

hüvitamiskaebus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-53-13

punktis 29 selgitanud, et tegemist on suletud loeteluga. Sama otsuse punktis 40 on Riigikohus

rõhutanud, et põhiseaduse § 25 ei nõua, et seadusega oleks kehtestatud riigi vastutus kõigi

põhiõiguste igasuguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega peab kohus

võimaliku valimisõiguse rikkumise tõttu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

ilmselgelt perspektiivituks, kuna sellega ei rikuta ühtegi RVastS § 9 lõikes 1 märgitud

põhiõigust.

7. Riigikohus on selgitanud hääletamisõiguse tõhusa kaitse võimalust muuhulgas oma

määruse nr 3-4-1-58-13 punktides 34 ja 35. Kuigi see selgitus on antud kohaliku omavalitsuse

volikogude valimiste kontekstis, on antud normistik analoogiline ka Euroopa Parlamendi

valimiste puhul. EPVS § 20 lõike 2 kohaselt on valijate nimekirja koostamise aluseks andmed

valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Seejuures lubab EPVS § 24 lg 1 p 1 valijate

nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski

valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. EPVS § 24 lõike 2 kohaselt tuleb valijate

nimekirjas muudatuse tegemise avaldus esitada valla- või linnasekretärile, kes peab selle

viivitamata läbi vaatama. Kui valla- või linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab

isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebus esitatakse EPVS § 24 lõike 5 järgi valla-

või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul koos enda kirjalike selgitustega

kohtule. EPVS § 24 lg 6 sätestab, et halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema

kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

8. Kaebaja iseenesest ongi eelkirjeldatud vaidlustamise korda järginud, kuid ta hilines sellega,

mistõttu polnud tal ajaliselt võimalik enam tühistamiskaebust halduskohtule esitada.

Nähtuvalt Tartu linnasekretäri 20. mai 2014 otsusest nr 20-4.1/09473 sai Tartu Linnavalitsus

M. Villemsi taotluse alles 18. mail 2014 ning taotlus lahendati 20. mail 2014. EPVS §-s 24

sisalduvad sätted võimaldavad kindlasti jõuda halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse

esitamise ning selle sisulise läbivaatamiseni, kui taotlus linna- või vallasekretärile esitada

valimispäevale eelneval 30. päeval.

9. Järelikult on kaebajal võimalik enda õiguste kaitseks kasutada tõhusamaid vahendeid ning

HKMS § 45 lõikest 2 lähtudes puudub tal kaebeõigus. Kohtu hinnangul on kaebeõiguse

puudumine käesoleval juhul eeltoodud põhjustel ilmselge ning kohus tagastab seetõttu

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik