3-13-70215/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.juuni 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-70215

Haldusasi

R.B.i kaebus Eesti Töötukassa 26.09.2013 otsuse nr 113032489 ja 22.11.2013 vaideotsuse nr 183 tühistamiseks ning töötuskindlustushüvitise määramise küsimuse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja:. R.B. Vastustaja: Eesti Töötukassa Kaasatud haldusorgan: Sotsiaalministeerium

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Eesti Töötukassa 26.09.2013 otsus nr 113032489 ja 22.11.2013 vaideotsus nr 183. 2. Eesti Töötukassal vaadata R.B.i töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldus uuesti läbi. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 03.07.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

I ASJAOLUD

1.R.B. võeti töötukassas töötuna arvele 25.09.2013 ja samal kuupäeval esitas ta töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse koos lisadokumentidega.

2.Eesti Töötukassa 26.09.2013 otsusega nr 113032489 jäeti R.B.ile töötuskindlustushüvitis määramata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub taotlejal õigus töötuskindlustushüvitisele, sest täidetud ei ole Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, taotlejal on töötuskindlustusstaazi 11 kuud ( tl 6).

R. B. vaide jättis Eesti Töötukassa 22.11.2013 vaideotsusega nr 183 rahuldamata ( tl 7-9). R.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 26.09.2013 otsuse nr 113032489 ja 22.11.2013 vaideotsuse nr 183 tühistamiseks ning kohustamiseks töötuskindlustushüvitise määramise küsimuse uueks läbivaatamiseks ( tl 2-4). 4.Tallinna Halduskohus võttis 06.01.2043 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja nõudis kaebuse kohta kirjaliku seisukoha esitamist. 07.03.2014 määrusega määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. 5. 07.05.2014 määrusega kaasas kohus arvamuse andmiseks Sotsiaalministeeriumi. II KAEBUSE MOTIIVID 6. R.B. selgitab, et ta töötas AS-s NorWes Metall tähtajalise töölepingu alusel 10.09.12- 09.09.13, s.o. kokku 13 kuud. Tööandjal oli kohustus maksta töötasu üks kord kuus töötatud kuule järgneva kuu 30.kuupäeval ( töölepingu nr 708 p.4.3). Tööandja oleks pidanud tegema töötasu makseid vähemalt 12-l kuul, kuid reaalselt maksis tööandja töötasu välja 11-l kuul . Tööandja ei teinud makseid 2012 novembris, mistõttu oktoobri ja novembri töötasu maksti välja korraga detsembris 2012. Samad asjaolud on tuvastatud ka Töötukassa vaideotsuses. Tööandja maksekäitumine oli vastuolus töölepinguga ja töölepingu seaduse § 33 lg-ga 1, tööandja ei täitnud kohustust maksta töötasu igakuiselt töölepingus kokkulepitud ajal. Seetõttu tekkis olukord, et vaatamata 12-kuulisele töötamisele ja kõigi seaduses ettenähtud maksete kinnipidamisele ja tasumisele ( s.h. töötuskindlustusmaksed) oli kaebajal kindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul 11 kuud, sealjuures töötasu on arvestatud kaebajale 13-l kuul, millelt on töötuskindlustusmakse kinni peetud 13-l korral. Töötuskindlustuse andmekogust ja tööandja tõendilt nähtuvate andmete alusel ( TKindlS § 7 lg 1 kohaselt) asus Eesti Töötukassa seiskohale, et kaebajal ei ole töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja seetõttu puudub tal õigus töötuskindlustushüvitisele, st täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 p 2 sätestatud ttingimus. 7.Kaebuse esitaja viitab õiguskantsleri poolt teostatud analüüsile töötuskindlustusstaaži arvestamise ja töötuskindlustushüvitise maksmise põhiseaduspärasuse kohta , mille tulemusena on õiguskantsler jõudnud järeldusele , et töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 2 on osas, milles see kohtleb töötuskindlustusstaaži arvutamisel ilma asjakohase ja mõistliku põhjuseta erinevalt neid isikuid, kelle töösuhe kestis 12 kuud ja kellele on tööandja maksnud töötasu välja vähem kui 12 kalendrikuul ( mitme kuu töötasu ühel kuul) ja neid töötajaid, kelle töösuhe kestis samuti 12 kuud, kuid kellele on tööandja maksnud töötasu välja 12

3 kalendrikuul, vastuolus põhiseaduse § 12 lõike 1 esimesest lausest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega. 8.Kaebaja märgib, et õiguskantsler on samas küsimuses teinud, tuginedes PS § 142 lg-le 1 ja õiguskantsleri seaduse §-le 17 Riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 2 kooskõlla PS § 12 lg 1 esimese lausega. Riigikogu toetas ettepanekut ja sotsiaalkomisjonile tehti ettepanek algatada eelnõu töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks PS-ga. Töötuskindlustuse avalduse esitamise ajaks seadust muudetud ei olnud, mistõttu töötukassa kohaldas kehtivat seadust (TKindlS § 7 lg 2) mis on PS-ga vastuolus. Kaebaja töösuhe kestis 12 kuud, kuid tööandja maksis talle töötasu välja vähem kui 12 kalendrikuul.Seeõttu koheldi kaebajat töötuskindlustusstaaži arvutamisel ilma asjakohase ja mõistliku põhjuseta TKindlS § 7 lg 2 alusel erinevalt isikutest, kelle töösuhe kestis samuti 12 kuud kuid kellele tööandja on maksnud töötasu välja 12 kalendrikuul. Kaebaja palub jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata TKindlS § 7 lg 2 ,

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9.Vastustaja Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Lisaks kirjalikus seletuses kaebuse kohta esitatud seisukohtadele palub vastustaja lugeda vastustaja seisukohtadeks ka vaidlustatud otsustes toodud argumente, mida vastustaja ei korda menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt.

10.Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Kaebajal puudub õigus töötuskindlustushüvitisele, sest täidetud ei ole TKindlS§ 6 lg 1 p 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kaebaja esitas töötukassale AS NorWes Metall 9.09.2013 tõendi kindlustatule, makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Esitatud dokumentidest ja töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et kaebaja kindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on 11 kuud. Vastustaja lähtub töötuskindlustushüvitise määramisel üksnes TKindlS sätestatust.TKindlS § 7 lg 1 avab kindlustusstaaži mõiste, § 7 lg 4 sätestab, et töötuskindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogusse kantud MTA esitatud andmed ja viimase kolme kuu andmete puudumise korral tööandja tõendil toodud andmed. Kaebuse esitaja töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse menetlemisel tuvastati kaebaja kindlustusstaaž töötuskindlustuse andmekogu ja 9.09.2013 tööandja tõendil toodud andmete alusel. AS NorWes Metall 9.09.2013 tõendil märgitud andmed välja makstud tasude kohta kattuvad andmekogu andmetega. Töötuskindlustuse andmekogu ja tööandja tõendil toodud andmetest nähtub, et tööandja on oktoobri ja novembri 2012 tasud mõlemad välja maksnud ja deklareerinud detsembris 2012, seega oktoobri ja novembrikuu eest tekkis kokku üks kuu kindlustusstaaži. Kaebajal oli töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 11 kuud, mistõttu puudub kaebajal ka õigus töötuskindlustushüvitisele.

11.Õiguskantsleri 10.04.2012 Riigikogule esitatud ettepanekus nr 15 seisukohale tuginevalt leiab kaebaja, et TKindlS § 7 lg 2 on vastuolus Põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega osas, milles see kohtleb töötuskindlustusstaaži arvutamisel ilma asjakohase ja mõistliku põhjuseta erinevalt neid isikuid, kelle töösuhe kestis 12 kuud ja kellele on tööandja maksnud töötasu välja vähem kui 12 kuul ning isikuid, kelle

4 töösuhe kestis samuti 12 kuud kuid kellele on tööandja maksnud töötasu välja 12 kalendrikuul. Kaebuse väitel on kaebajat eeltoodust tulenevalt koheldud ebavõrdselt. Õiguskantsleri ettepanek on alles Riigikogus arutlusel ja seni, kuni TKindlS vastavaid sätteid pole muudetud ja muudatused ei ole jõustunud puudub vastustajal õiguslik alus ja pädevus teistsugust kindlustusstaaži arvestamise korda rakendada. Samuti ei ole täpselt ette teada, kuidas TKindlS muudetakse ja kindlustusstaaži arvestama hakatakse .Töötukassa ei saa kindlustusstaaži arvestamisel valida muid andmeid kui sätestab TKindlS § 7. Vastustaja osundab, et isegi kui õiguskantsleri ettepaneku tulemusena TKindlS muudatakse, saab TKindlS uut redaktsiooni üldjuhul rakendada alates selle jõustumisest, mitte tagasiulatuvalt. Seega ei ole vastustaja hinnangul ka pärast TKindlS § 7 uue redaktsiooni jõustumist ilmselt võimalik haldusmenetlust uuendada ja kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitist määrata. Eeltoodud põhjendustel ei saa Eesti Töötukassa lähtuda kaebuse esitaja töötuskindlustustusstaaži arvestamisel õiguskantsleri ettepanekust nr 15 ja võtta arvesse töötuskindlustuse andmekogus mittekajastuvaid andmeid kaebuse esitajale arvestatud tasude kohta. Samuti märgib Eesti Töötukassa, et õiguskantsleri ettepanekus nr 15 avaldatud seisukohad TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusevastasuse kohta ei näita ilmselgelt, et selle sätte kohaldamine kaebaja suhtes oleks vastuolus põhiseadusega.

IV ARVAMUSE ANDMISEKS KAASATUD SOTSIAALMINISTEERIUMI SEISUKOHT

12. Kaebuse sisust lähtuvalt rajaneb kaebaja taotluse õiguslik põhjendus õiguskantsleri poolt 2012.a. läbi viidud menetlusele, milles analüüsiti TKindlS-is sätestatud töötuskindlustusstaaži arvestamise reeglite põhiseaduspärasust. Õiguskantsler leidis selle tulemusena, et TKindlS § 7 lg 1 on põhiseadusevastane ning tegi sotsiaalministrile ja ka Riigikogule ettepanekud viia seaduse § 7 lg 2 põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler pidas TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusevastaseks võrdsuspõhiõiguse ebaproportsionaalse riive tõttu, seejuures ei laiene õiguskantsleri hinnang sätte põhiseadusvastasuse kohta mitte sättele tervikuna, vaid üksnes selle osale. Sotsiaalministeerium leiab, et võimaliku TKindlS § 7 lg 2 põhiseaduslikkuse küsimuse lahendamisel tuleb eeltoodud piire arvesse võtta.

13. Seoses Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelise erikogu 28.02.2014 määruses kohtuasjas 3-2-1-135-13 avaldatud seisukohtadega möönas Sotsiaalministeerium, et TKindlS § 7 lg-te 1 ja 2 põhiseaduskonformne tõlgendamine Riigikohtu lahendis käsitletud viisil võimaldab hoiduda TKindlS § 7 lg 2 põhiseaduslikkuse hindamisest. Samas märkis Sotsiaalministeerium, et TKindlS-s kehtiva töötuskindlustusstaaži arvestuspõhimõtte võimalike puuduste tekkimise põhjuseks ei ole tehnilist laadi takistused staaži arvestamisel, vaid TKindlS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud staažiarvestuse põhimõtted kehtivad alates 01.01.2007.a., millal jõustunud muudatustega muudeti oluliselt vastavat osa seadusest. Seega oli 01.01.2007 jõustunud TKindlS redaktsioonis kindlustusstaaži arvestuspõhimõtete kehtestamisel seaduseelnõu algataja eesmärk minna staaži arvestamisel üle just sellisele rakenduspõhimõttele, nagu seda on kasutanud vaidlustatud otsuse tegemisel töötukassa.

14. Sotsiaalministeerium märgib lisaks, et käesolevaks hetkeks on seadusena vastu võetud TKindlS muudatused, mis muudavad alates 01.07.2014 TKindlS-is töötuskindlustusstaaži arvestust. V KOHTU SEISUKOHT

5 14.Vaidlus puudub käesoleval juhul järgmiste faktiliste asjaolude üle: Kaebuse esitaja R.B. töötas AS-s Norwes Metall tähtajalise töölepingu alusel perioodil 10.09.2012-09.09.2013. Osundatud töölepingu p.4.3 tulenevalt oli tööandjal kohustus maksta töötasu üks kord kuus töötatud kuule järgneva kuu 30.kuupäeval. Reaalselt maksis tööandja töötasu välja ja pidas tasudelt töötuskindlustusmakse kinni 11-l kuul . AS Norwes Metall 9.09.2013 ja 10.10.2013 tõenditel märgitud andmetest nähtuvalt , mis Eesti Töötukassa vaideotsuse kohaselt kattuvad töötuskindlustuse andmekogu andmetega on tööandja maksnud oktoobrija novembrikuu 2012 tasud detsembrikuus 2012. Kaebuse esitajale jättis Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitise määramata põhjusel, et kaebajal on töötuskindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul 11 kuud. Menetlusosaliste vahel on tekkinud vaidlus töötuskindlustushüvitise maksmise aluseks oleva töötuskindlustusstaaži arvestamise üle, sealjuures taotleb kaebuse esitaja TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist, tuginedes oma seisukohtade põhjendamisel õiguskantsleri 10.04.2012 Riigikogule esitatud ettepanekus nr 15 toodud põhjendustele . Kohus nõustub vastustajaga selles, et seni, kuni kohus ei ole tunnistanud normi põhiseadusevastaseks ning läbitud ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust, oli TKindlS Eesti Töötukassale täitmiseks kohustuslik. 15. Kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal kehtinud TKindlS redaktsiooni § 6 lg 1p-dest 1 ja 2 tulenevalt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul , kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. TKindlS § 7 lg 1 sätestab, et töötuskindlustusstaaž on periood, mil kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest või tasu riikliku lepitajana, vallavõi linnavalitsuse liikmena, osavallavõi linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. TKindlS § 7 lg 2 järgi arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse TKindlS-s sätestatud korras. Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse TKindlS § 7 lg 4 kohaselt aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksuja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme kuu andmete puudumise korral TKindlS § 42 lg 1 p 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete alusel. 16.Riigikohtu halduskolleegium on tõlgendanud TKindlS § 7 sätestatud töötuskindlustusstaaži ja selle arvestamise põhimõtteid kohtuasjas 3-3-1-27-11 ( p.14) järgmiselt :TKindlS § 7 lähtub põhimõttest, et töötuskindlustusstaaž on isikul, kellele makstud tasu pealt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Erand on sätestatud sama seaduse § 6 lg-ga 5 kindlustatu jaoks, kes kasutas sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedusja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust. Sellisel kindlustatul pikendatakse 36-kuulist perioodi nimetatud puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Mõlemal juhul on töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutav vastavale perioodile eelneval perioodil kindlustusmaksete tegelik kinnipidamine. Kui kindlustusmaksed on jäänud kinni pidamata, siis vastavat perioodi kindlustusstaaži hulka ei arvata.

6 17.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 25.11.2013 määruses kohtuasjas 3-2-1-135-13, milles tuli lahendada küsimus, kas tööandja peab hüvitama töötajale töötuskindlustushüvitisest ilmajäämisega tekkinud kahju vaatamata sellele, et tööandja on töötasu maksnud lõpparvega ja pidanud sellelt kinni ka töötuskindlustusmaksed, et asja lahendamisel võib tekkida vajadus kalduda kõrvale Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest kohtuasjas 3-3-1-27-11, mistõttu anti asi lahendada Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. 18. Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vaheline erikogu asus viidatud kohtuasjas 28.02.2014 tehtud määruses, selgitades töötuskindlustushüvitise maksmise aluseks oleva töötuskindlustusstaaži arvestamise korda, seisukohale, et juhul, kui tööandja maksab töötajale mitme kuu tasu ette või tagantjärele ühe korraga, tasudes maksuhaldurile nende kuude eest ka kindlustusmaksed summeeritult, tuleb TKindlS § 7 lg-te 1 ja 2 järgi arvestada töötuskindlustusstaaži kõigi nende kuude eest, mille eest tööandja töötasu ette või tagantjärele välja maksis ning kindlustusmaksed kinni pidas ja tasus (p.16) Erikogu ei pidanud, arvestades, et töötuskindlustuse kui sundkindlustuse eesmärgiks on muu hulgas ka kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, selle eesmärgiga kooskõlas olevaks olukorda, kus töötaja kaotab kindlustuskaitse nende kuude osas, mille eest tööandja on maksnud töötuskindlustusmakseid ette või tagantjärele. Samas kohtuasjas asus erikogu seisukohale, et pelgalt tehnilist laadi takistused, mis ei võimalda kajastada andmekogus tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tasu saamise perioodi, vaid kindlustusmaksete laekumisi väljamakse tegemise kuul, ei tohiks kaasa tuua isiku õiguste põhjendamatut piiramist ega ka ülemääraseid negatiivseid tagajärgi tööandjatele, sh kahjunõudeid. Maksete tasumise ja arvestamise ning andmekogus kajastamise formaliseeritusest hoolimata peab isikule olema tagatud võimalus, et töötuskindlustusstaaži väljaselgitamisel arvestataks tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tulu teenimise aega. Isik saab taotleda nimetatud asjaolude arvessevõtmist töötukassalt, kelle pädevuses on otsustada, kas töötukindlustushüvitise määramise eeldused, sh staažinõue, on täidetud ( p.18) Sotsiaalministeerium on avaldanud seisukohta, et TKindlS-s kehtiva töötuskindlustusstaaži arvestuspõhimõtte võimalike puuduste tekkimise põhjuseks ei ole tehnilist laadi takistused staaži arvestamisel, vaid TKindlS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud staažiarvestuse põhimõtted kehtivad alates 01.01.2007.a., millal jõustunud muudatustega muudeti oluliselt vastavat osa seadusest. Töötuskindlustuse seaduse, Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu(884 SE) seletuskirjast nähtuvalt on töötuskindlustuse seaduse § 7 sätestatud kindlustusstaaži arvestamise korras tehtavate muudatuste eesmärk võimaldada töötukassal teha kindlustusstaaži üldjuhul kindlaks MTA poolt kontrollitud andmete alusel, sealjuures peab MTA arvestust maksude ja maksete laekumise üle kassapõhiste andmete alusel. Erikogu ülalkäsitletud lahendist nähtuvalt on Riigikohtu erikogu analüüsinud muu hulgas ka rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 kinnitatud tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis ( vorm TSD) ja selle lisas 1 kajastatavaid andmeid ning on märkinud, et deklaratsiooni ei saa parandada põhjusel, et töötasuna tehtud väljamaksega seotud töötuskindlustusmakset saaks deklareerida selle kuu eest, millal väljamakset pole tehtud. Eeltoodut on erikogu silmas pidanud tehnilist laadi takistusena. 19.Kohus leiab, et käesoleval juhul on igati põhjendatud lähtumine ülalkäsitletud tsiviilja halduskolleegiumi vahelises erikogus ülalkäsitletud määruses töötuskindlustusstaaži arvestamist reguleerivate sätetele antud tõlgendusega. Osundatud tsiviilasja lahendamist

7 tsiviilja halduskolleegiumi vahelises erikogus pidas Riigikohus vajalikuks nimelt töötuskindlustuse seaduse sätete tõlgendamisvajaduse tõttu ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärgil. Kohus ei näe põhjust töötuskindlustusstaaži ja selle arvestamise põhimõtete osas ühtse kohtupraktika kujundamiseks erikogu poolt TKindlS § 7 sätetele antud tõlgenduste tähelepanuta jätmiseks. 20. Riigikohtu üldkogu selgitas kohtuasjas 3-2-1-73-04 (p.36):. Erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Riigikohtul puudub alus normi põhiseadusevastasuse motiivil kehtetuks tunnistada, kui normi on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viitas kohtuasjas 3-4-1-1-09 ( p.19)Riigikohtu üldkogu osundatud seisukohale, rõhutades: Riigikohus on sedastanud, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole.

Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud ühtse kohtupraktika kujundamiseks Riigikohtu erikogu poolt töötuskindlustusstaaži arvestamist reguleerivate sätete põhiseaduskonformne tõlgendus, millest samas tuleneb vastustajale õigus haldusmenetluse läbiviimisel arvestada tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tulu teenimise aega.

Eeltoodud põhjendustel kuulub kaebuse nõue Eesti Töötukassa 26.09.2013 otsuse nr 113032489 ja 22.11.2013 vaideotsuse nr 183 tühistamisekr rahuldamisele ning Eesti Töötukassal tuleb kaebuse esitaja avaldus töötuskindlustushüvitise määramiseks uuesti läbi vaadata.

21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulu väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik