1-10-5652/91 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-5652

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. aprilli

2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega

vangistusest

vabastamiseks

elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu

Ruslan

Karevi

(Karev),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 23. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ruslan Karevi

määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Ruslan Karev tunnistati Harju Maakohtu 23.09.2010 kohtuotsusega süüdi KarS §

184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 17.11.2009 ja lõpp 17.05.2018.

Viru Maakohtu 23.04.2014 määrusega jäeti R. Karev tingimisi enne tähtaega

elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu R. Karev ei kuulu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamisele elektroonilise valve alla, põhjendades seda järgnevalt.

2.1. Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis sobib

elektroonilise valve kohaldamiseks, ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte

toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.

2.2. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus, mis näitab, et

kinnipeetav ei ole vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda. Kuna

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu

õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval

juhul arvestada.

2.3. R. Karevit on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, samuti on teda

korduvalt väärteokorras karistatud. R. Karev pani uue kuriteo toime katseajal, mis

maakohtu hinnangul näitab isiku suutmatust kehtestatud normidest kinni pidada.

Maakohus leidis, et isiku lubadused vabaduses õiguskuulekalt käituda on

paljasõnalised ning isiku vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik.

2.4. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et arvestades toimepandud kuriteo

iseloomu, riivaks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet.

Kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38% leidis maakohus, et

kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole

piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.

2.5. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et R. Karevi suhtes selliseid erandlikke

asjaolusid, mis võimaldaksid süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada, ei

esine.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Karev,

taotledes maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

3.1. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on määruse tegemisel tuginenud

valedele faktidele, mis on kohtule esitatud Viru vangla iseloomustuse ja prokuratuuri

seisukohtadega. Kaebuse esitaja toob välja, et tal ei ole probleeme narkootikumide

ning alkoholi kuritarvitamisega.

3.2. Samuti toob kaebuse esitaja välja kahe töökoha poolt esitatud garantiikirjad. R.

Karev selgitab, et viibides elektroonilise järelevalve all ning käes tööl, ei ole tal vaba

aega ning ebaseaduslike tegude toimepanemiseks ei ole tal võimalust.

3.3. Lisaks leiab R. Karev, et maakohus ei ole arvestanud kinnipeetava püüdlusi

asuda seaduskuulekale teele ning seda, et karistuse kandmise ajal on isik

omandanud kutsehariduse ning keevitaja elukutse.

3.4. R. Karevi selgituse kohaselt on maakohus liiga karmilt toetunud asjaolule, et

kinnipeetaval on 4 ja poole aasta jooksul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav

leiab, et üks distsiplinaarkaristus nii pika aja jooksul ei näita, et ta ei ole asunud

paranemisteele. Lisaks leiab kinnipeetav, et elektroonilise valve kohaldamine on

piisav tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks ning maakohus, leides vastupidist,

on läinud vastuollu seadusandja seisukohtadega elektroonilise valve kohaldamise

mõttes.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning R. Karevi

esitatud määruskaebusega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja

põhjendustega ning leiab, et R. Karevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud.

Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel

õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased

2

2

põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea

vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja

teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R. Karevit

ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka R. Karevi

poolt 07.05.2014 koostatud määruskaebus ei anna alust maakohtu 23.04.2014

määruse tühistamiseks ning R. Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamiseks.

6. Vastuseks määruskaebuses toodud seisukohale, mille kohaselt on maakohus

määruse koostamisel tuginenud valele informatsioonile kinnipeetaval narkootikumide

ning alkoholisõltuvuse osas, vastab ringkonnakohus järgnevat.

Käesolevas asjas ei hinnata eraldi kinnipeetava igat positiivset ja negatiivset

omadust, vaid neid vaadatakse kogumis. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on

kuritegude soodusteguriks alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine. Tegemist ei

ole ainsa alusega, mistõttu R. Karevit vanglast tingimisi enne tähtaega ei vabastata.

Ringkonnakohus selgitab, et antud asjas tuleb arvestada ka seda, et kinnipeetavat

on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral. Sealhulgas ka varasemalt

narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

Tegemist ei ole isikul ühekordse narkootikumidega seotud süüteo toimepanemisega.

7. Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et käesoleva vangistuse aluseks

oleva kuriteo pani R. Karev toime vähem kui kaheksa kuud hiljem, olles tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastatud. Isik, kes on tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastatud, peaks suure tähelepanuga järgima ühiskonnas kehtestatud

norme ja reegleid, et vältida igasuguse ebaseadusliku tegevuse toimepanemist.

Veelgi enam, arvestades, et R. Karevit oli kriminaalkorras selleks ajaks karistatud

üheteistkümnel korral, oli isik teadlik kuritegude toimepanemisele järgnevast

riigipoolsest reaktsioonist ning karistustest. Eeltoodu välistab R. Karevi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise käesoleval hetkel täielikult. Tuginedes maakohtu

otsustusele, puudub ka ringkonnakohtul täielik veendumus selles, et vabaduses

viibides suudab R. Karev seaduskuulekalt käituda.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud ka R. Karevit positiivselt

iseloomustavaid asjaolusid ning ringkonnakohus arvestab neid ka käesoleva

määruse koostamisel, kuid antud asjas kaaluvad R. Karevi poolt toime pandud

kuritegude arv, nende iseloom ning isiku kinnipidamisasutuses käitumine üles

vabastamist soodustavad asjaolud (elukoha, töökoha ning elukutse olemasolu).

Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustusest tulenevalt on R. Karevi kuriteod muutunud

ühiskonnaohtlikumaks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt

kriminaalkorras kaheteistkümnel korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust raske I astme

rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma tema varasemat

elukäiku arvestamata.

9. Samuti rõhutab ringkonnakohus, et isikule, kellele mõisteti kriminaalkaristus kaheteistkümnendat

korda ning kes on temale mõistetud karistusest kandnud ära poole ja oma karistuse kandmise ajal

pannud toime kasvõi ühe distsiplinaarsüüteo, ei peaks vabanema vangistusest tingimisi enne

tähtaega. Oluline siinkohal on ka ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb

silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest,

et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus R. Karevi kuritegude

toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et R. Karevi ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui raske I astme

rahvatervisevastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega.

3

3

11. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et R. Karev tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja

§ 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk Tiit

Lõhmus

4

4