3-14-203/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-203 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

03.juuni 2014, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Nikolai Kazakov`i kaebus Narva-Jõesuu linnale ettekirjutuse tegemiseks seoses Raja 2 Narva- Jõesuu detailplaneeringu kehtestamise küsimusega

Menetlusvorm

Menetlusosalised kirjalik menetlus

Kaebuse esitaja Nikolai Kazakov, esindaja Andrei Matvejev Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja Kalle Kekki Kaasatud haldusorgan Ida-Viru maavanem

Resolutsioon 1. Kaebus rahuldada. 2. Kohustada vastustajat sooritama kõik toimingud, mis on vajalikud Raja 2, Narva-Jõesuu detailplaneeringu materjalide üleandmiseks Narva-Jõesuu Linnavolikogule detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja haldusakti andmiseks, millega viimane lahendaks vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise küsimuse. 3. Mõista Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt Nikolai Kazakov`i kasuks menetluskulude katteks (riigilõiv) välja 15 eurot.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 03.07.2014. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.12.1999 korraldusega nr 326 algatati detailplaneering krundile asukohaga Raja tn 2, Narva-Jõesuu ning 17.08.2004 korraldusega nr 207 täpsustati nimetatud krundi detailplaneeringu tingimusi.

2

2. 27.09.2004 sõlmiti Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja Nikolai Kazakovi vahel leping nr 92, millega krundi Raja tn 2 Narva-Jõesuu detailplaneeringu koostamine ja finantseerimine delegeeriti kinnistu omanikule, s.o Nikolai Kazakovile. 3. 2007.a. juulis esitati Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kooskõlastamiseks Raja tn 2 detailplaneeringu eskiisprojekt. 4. 30.05.2012 esitas

Nikolai Kazakov Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu läbivaatamisele suunatud haldusakti andmiseks/ haldustoimingu tegemiseks. Nikolai Kazakovi taotlusele esitas Narva-Jõesuu Linnavalitsus 02.07.2012 vastuse nr 7-1.2/74-1, millega koos edastati Nikolai Kazakovile ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.06.2012 korraldus nr 158. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.06.2012 korraldusega nr 158 tunnistati kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.12.1999 korraldus nr 326 ja 17.08.2004 korraldus nr 207 detailplaneeringu algatamise kohta. Nikolai Kazakov esitas 02.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.06.2012 korralduse nr 158 tühistamiseks, kuna vaidlustatud korraldus oli õigusvastane ja põhjendamatu. Tartu Halduskohtu 10.09.2013 kohtuotsusega nr 3-12- 1624 kaebus rahuldati. Kohus tühistas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.06.2012 korralduse nr 158 ja mõistis Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt Nikolai Kazakov`i kasuks menetluskulude katteks (riigilõiv) välja 15 eurot (tl 5-9). 5. 27.12.2013 esitas Nikolai Kazakov Narva – Jõesuu Linnavalitsusele taotluse sooritamata jäetud toimingu sooritamiseks ja haldusakti andmiseks hiljemalt 27.01.2014. Kaebaja taotlus jäi taotluses määratud ajaks vastamata ( tl 10 jj). 6. 26.02.2014 esitas Nikolai Kazakovi esindaja advokaat Andrei Matvejev Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks seoses Raja 2 Narva- Jõesuu detailplaneeringu kehtestamise küsimusega. 7. Kaebaja Nikolai Kazakov leiab halduskaebuses ja selle täienduses, et Narva – Jõesuu linna tegevusetus detailplaneeringu läbivaatamisel on õigusvastane ning see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Narva-Jõesuu linnavalitsuse 17.08.2004.a korraldus nr 207 on vastuvõetud ning on jõustunud, millega täpsustati Raja 2, Narva-Jõesuu, detailplaneeringu tingimusi. Kuna tegemist on kehtiva ja õiguspärase korraldusega nr 207, siis oli kaebaja poolt koostatud krundi asukohaga Raja 2, Narva-Jõesuu, detailplaneering antud kehtiva korralduse ja sellest tulenevate dokumentide alusel ning nendega kooskõlas. Kaebaja sai hiljem teda, et temale detailplaneeringu koostamiseks algatamisotsuse alusel esitatud lähteülesanded erinesid Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt hiljem muudetud üldplaneeringust. Kuid samal ajal, ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsus kuidagi teavitanud kaebajat tekkinud muudatustest. Juhul, kui Narva- Jõesuu linn täidaks oma teavitamise kohustust ja esitaks kaebajale informatsiooni üldplaneeringu toimunud muudatustest,

mille tulemusel on muutunud ka detailplaneeringu lähteülesanded. Siis oleks kaebajal võimalus viia algatatud detailplaneering kooskõlla üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteülesandega. Lisaks sellele ei ole vastustaja kuidagi põhjendanud ning selgitanud, mis kohtades ja mis määral ei vasta detailplaneering algatamisotsusele (27.12.1999 korraldus nr 326) ja miks nimetatud detailplaneering ei sobi eramaja planeerimiseks krundil Raja 2, Narva-Jõesuu. Kaebaja on seisukohal, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus on rangelt rikkunud Narva-Jõesuu ehitusmääruse ja haldusmenetluse seaduse sätteid. Kaebaja leiab, et tema poolt koostatud ja esitatud detailplaneering vastab algatatud detailplaneeringu algatamisotsusele ja lähteülesandele ning ei muuda Narva-Jõesuu linnas kehtestatud üldplaneeringut ( tl 2, 38 jj). Kaebaja leiab kaebuse täienduses ( tl 38 jj), et detailplaneeringu kooskõlastamise protsessis Narva-Jõesuu linnavalitsus eesotsas linnapea Andres Noormägiga muutis mitmeid kordi oma seisukohti ja detailplaneeringu mittekooskõlastamise põhjendusi. 8. Vastustaja Narva- Jõesuu linn leiab, et kaebaja ei ole linnale siiani esitanud detailplaneeringut. Kaebaja on väitnud, et on 2007 juulis esitanud linnale eskiisprojekti,

3

mille linn tagastas. Eskiisprojekt ei ole detailplaneering. Kuna Raja 2 detailplaneering muudab üldplaneeringut, siis linn ei olnud pädev algatama vaidlusalust detailplaneeringut. Vastustaja viitab lahendile 3-3-1-62-02 ( tl 34). Narva-Jõesuu linn ei saa menetleda seda, mida pole talle esitatud ja sellest tulenevalt ei saa ka vastu võtta mingeid otsuseid. Kaebajal on õigus algatada planeering vastavalt kehtivale planeerimisseadusele. 9. Kaasatud haldusorgan Ida-Viru Maavalitsus, maavanem Andres Noormägi leiab vastuses kaebusele (tl 25 jj), et ta ei saa anda objektiivset arvamust vaidlusaluse kaebuse osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamiskaebuse nõudes vastustajale ettekirjutuse tegemist, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus sooritaks kõik toimingud, mis on vajalikud Raja 2, Narva-Jõesuu detailplaneeringu materjalide üleandmiseks Narva-Jõesuu Linnavolikogule detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja haldusakti andmiseks, millega viimane lahendaks vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise küsimuse. 11. Sisuliselt on kaebaja kohustamiskaebuses vaidlustanud ka vastustaja tegevusetuse seoses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.12.1999 korraldusega nr 326 algatatud detailplaneeringu menetlusega Raja tn 2, Narva-Jõesuu kinnistule. Kaebaja meelest on detailplaneeringu menetlemine vastustaja juures ebamõistlikult pikk, kaebaja poolt koostatud ja esitatud detailplaneering vastab kaebaja sõnul algatatud detailplaneeringu algatamisotsusele ja lähteülesandele ning ei muuda Narva-Jõesuu linnas kehtestatud üldplaneeringut. Vastustaja ei ole täitnud haldusmenetluses teavitamise kohustust ja esitanud kaebajale informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega toimunud muudatustest, mille tulemusel on väidetavalt muutunud ka detailplaneeringu lähteülesanded. Vastustaja ei ole kuidagi põhjendanud ning selgitanud, mis kohtades ja mis määral ei vasta detailplaneering algatamisotsusele (27.12.1999 korraldus nr 326) ja miks nimetatud detailplaneering ei sobi eramaja planeerimiseks Raja 2, Narva-Jõesuu kinnistule. Vastustaja on vastuses kohtule väitnud, et kuna Raja 2 detailplaneering muudab üldplaneeringut, siis linn ei olnud pädev algatama vaidlusalust detailplaneeringut. 12. Haldusasjas nr 3 -12-1624 on tuvastatud: „..kuna poolte vahelise vaidluse põhiraskus ongi sellel, et kaebaja soovib Raja 2 kinnistule elamumaa sihtotstarvet ning linnavalitsus leiab, et nimetatud sihtotstarve läheb vastuollu maakasutuse juhtfunktsiooniga ning seetõttu ei olnud linnavalitusel 2004.a. pädevust välja anda korraldust detailplaneeringu algatamiseks Raja tn 2 krundile; … Üldplaneeringu 2. osa (maakasutusplaan 2015) kohaselt on planeeritavaks elamumaaks ka väikeelamute piirkonnad, sh Raja tänava ääres. Lisaks on perspektiivse elamumaa, sh Raja tänava äärne piirkond, planeeritud esimesse ehitusjärku (2000-2007) ning sellega planeeritud olemasolevate individuaal elamurajoonide tihendamine. Üldplaneeringu selles osas, mis käsitleb parkide, ühiskondlike puhkeotstarbeliste hoonete ja haljasalade maa kasutamise otstarvet ei ole märgitud Raja tänava piirkonda. Seega, nähtuvalt Narva-Jõesuu linna kehtivast üldplaneeringust, oli/on Raja tänava detailplaneeringuala maakasutuse sihtotstarbeks üldplaneeringu alusel määratud elamumaa, mis lükkab ümber vastustaja seisukoha selles osas, et Raja 2 kinnistu ulatuses on maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud parkide, ühiskondlike puhkeotstarbeliste hoonete ja haljasalade maa. Kuna kohtule ei ole esitatud detailplaneeringu projekti ja ka poolte seletustest ei tulene see, kas detailplaneeringus oli tehtud ettepanek Raja 2 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks, mis eeldanuks detailplaneeringu edasist menetlemist volikogu poolt, nagu see on kehtestatud Narva-Jõesuu linna ehitusmääruses, siis tuleb nõustuda kaebajaga, et vastavalt seadusele ja Narva-Jõesuu Ehitusmäärusele,

4

selle § 3 lg 1 p 1, 2 alusel oli linnavalitsusel pädevus nii detailplaneeringute algatamiseks, kui ka koostamise organiseerimiseks“. 13. Eelnevalt on tuvastatud, et Nikolai Kazakov on tulenevalt temale antud volitustest planeerimismenetluses osalenud ning temast tulenevatel põhjustel ei ole planeerimismenetlus veninud. Seda kinnitab kaebaja ja vastustaja vaheline kirjavahetus aastatel 2006-2008, aastatel 2010-2011, 2012 aastal ning 30.05.2011 kuupäevaga (digitaalselt allkirjastatud 30.05.2012) taotlus haldusakti andmiseks jne. Halduskohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole Narva – Jõesuu, Raja 2 kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu menetlemisel järginud hea halduse tava ja haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevaid üldisi põhimõtteid. 14. Kohus märgib, et ebamõistlikult pikk planeerimismenetlus, kaebaja teavitamata jätmine üldplaneeringu kehtestamisega toimunud muudatustest ning selgitamiskohustuse rikkumine, millises osas ei vasta algatatud detailplaneering detailplaneeringu algatamisotsusele said tekitada kaebajale niisugust kahju, mille hüvitamist on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel. Vastustaja on detailplaneeringu menetlemisega põhjendamatult viivitanud ning sellega kaebaja õigusi rikkunud. Puuduvad planeeringumenetluse venimise põhjuseid selgitavad tõendid. Vastustaja pole kohase hoolsusega täitnud oma kohustusi detailplaneeringu koostamise korraldaja ja juhina. Olenemata kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumist peab vastuvõetav planeering vastama ka õigusaktidele. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevus(etus), millega Narva- Jõesuu Linnavalitsus ilma õigusliku aluseta keeldub täitma seadustega ja Narva-Jõesuu ehitusmäärusega ettenähtud kohustusi: kooskõlastada ja kehtestada esitatud detailplaneering; või jätta Raja 2 detailplaneering kehtestamata; või esitada nimetatud detailplaneering linnavolikogule või maavanemale, rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. 15. Käesoleva ajani ei ole vastustaja detailplaneeringu materjale üle andnud Narva- Jõesuu Linnavolikogule või maavanemale lahendamiseks ja haldusakti andmiseks, millega viimane lahendaks vaidlusaluse Raja 2 detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise küsimuse. Vastustaja väidab jätkuvalt, et Raja 2 detailplaneering muudab üldplaneeringut ning linn ei olnud pädev algatama vaidlusalust detailplaneeringut. Käesoleva otsuse tegemise ajal vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.12.1999 korraldus nr 326 ja 17.08.2004 korraldus nr 207 kehtivad ning vastustaja peab oma tegevusega jõudma detailplaneeringu koostamise ja kehtestamiseni. 16. HMS § 5 lg 2 näeb ette, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 järgi viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on juba enne haldusmenetluse seaduse jõustumist viidanud toimingute tegemisele mõistliku aja jooksul kui ühele olulisele haldusmenetluse põhimõttele, rõhutades, et kui tähtaega pole määratud, siis peab avalik-õiguslik asutus tegema toimingu mõistliku aja jooksul. 17. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks oma territooriumil korraldada ruumilist planeerimist. PlanS § 10 lg 1 sätestab, et iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Kui kohalik omavalitsus otsustab algatada planeeringu, siis PlanS § 10 lg 7 järgi tähendab planeeringu algatamine kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et tuleb asuda planeeringu koostamisele. Vastavalt Planeerimisseaduse §-le 10 lg 4 ja 5 üldplaneeringu ning detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Planeeringu koostamist korraldab tulenevalt PlanS § 10 lg-st 5 samuti kohalik omavalitsus. Planeeringu koostamine hõlmab planeeringu koostamist või planeeringu koostamise tellimist, planeeringu koostamise juhtimist ja kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemist (PlanS § 10 lg 8). PlanS § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik

5

omavalitsus detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise halduslepinguga üle anda planeeringu koostamisest huvitatud isikule. 18. Narva-Jõesuu ehitusmääruse § 2 lg 1 sätestatu kohaselt kuulub linnavolikogu pädevusse üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamine ja nende tühistamine. Samal ajal Narva-Jõesuu ehitusmääruse § 3 lg 1 sätestatu kohaselt Linnavalitsuse pädevusse kuulub üldja detailplaneeringute koostamise organiseerimine, detailplaneeringute algatamine, planeeringu kehtestamise otsuse saatmine Ida-Viru maavanemale, riikliku maakatastri pidajale. 19. Halduskohus nõustub kaebajaga, et tulenevalt eelviidatud Narva-Jõesuu ehitusmääruse sätetest nähtub, et Narva-Jõesuu linnavolikogu pädevusse ei kuulu otsuse vastuvõtmine detailplaneeringu kehtestamise ja üldplaneeringu muutmise otsuse vastuvõtmisega seoses esitatud detailplaneeringuga. Narva-Jõesuu ehitusmääruse § 11 lg 4 kohaselt täpsustavad detailplaneeringuga kindlaks määratud tingimused linna üldplaneeringu tingimusi või teevad vajaduse korral ettepaneku seda muuta. Narva-Jõesuu ehitusmääruse § 14 lg 8 sätestab, et detailplaneeringu suhtes tekkinud vaidluste ja lahendamata küsimuste korral, samuti juhul, kui detailplaneeringuga muudetakse linna üldplaneeringut, saadetakse detailplaneering vastavalt planeerimisseaduse nõuetele maavanemale kooskõlastamiseks. 20. Planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 kohaselt järelevalvet üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise üle teostab maavanem. Planeerimisseaduse § 24 lg lg 5 kohaselt, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatusega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatused üldplaneeringusse. Seega, juhul, kui kaebaja poolt esitatud detailplaneering muudab Narva-Jõesuu linnas kehtestatud üldplaneeringut, siis detailplaneeringu kehtestamise ja üldplaneeringu muutmise otsuse vastuvõtmiseks pidi Narva-Jõesuu Linnavalitsus teostama seadusega ettenähtud toiminguid: pidi esitama kaebaja taotluse detailplaneeringu kooskõlastamiseks maavanemale. Nimetatud toimingut pole vastustaja siiani teinud. Kui vaidlusalust nn üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut pole esitatud maavanemale, siis on vaidlustatud detailplaneering koostatud kooskõlas algatamisotsuse ja lähteülesandega ning siis Linnavalitsus oli kohustatud teostama kõik vajalikud edaspidised toimingud (avaliku väljapaneku korraldamine ja teised toimingud) nimetatud detailplaneeringu kehtestamiseks. 21. PlanS ei kehtesta küll tähtaega, mille jooksul peab kohalik omavalitsus algatatud planeeringu kehtestama. Samuti puudub tähtaeg planeerimismenetluse erinevate etappide (koostamine, vastuvõtmine, kehtestamine) läbiviimiseks. Kuna PlanS § 1 lg 6 järgi kohaldatakse planeerimisseaduses ettenähtud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, siis PlanS § 1 lg 6 ja HMS § 5 lg 2 koosmõjus tuleb planeerimismenetluse käigus teostatavad menetlustoimingud läbi viia võimalikult kiirelt. Seega pidanuks ka Raja 2 detailplaneeringu menetlus selleks, et see oleks kooskõlas hea halduse tavaga, olema toimunud mõistliku aja jooksul ning detailplaneeringu menetluse käigus vastustaja poolt eraõiguslikele isikutele esitatavad nõudmised peavad samuti olema kooskõlas seadusega. Riigikohus on mõistliku aja piire ületavaks pidanud näiteks sellist detailplaneeringu menetlust, mille puhul detailplaneeringu lähteülesande kehtestamisest kuni (vastuvõetud) detailplaneeringu avaliku väljapanekuni on kulunud peaaegu neli aastat (vt. näit. RKHKo 03.04.2003 haldusasjas nr 3-3-1-22-03). Just kohalik omavalitsus detailplaneeringu korraldajana ja koostamise juhina on kohustatud hea seisma selle eest, et kõik vajalikud menetlustoimingud saaksid tehtud mõistliku aja jooksul ja menetluses osalevad isikud ei peaks taluma asjatuid ebameeldivusi ega kandma liigseid kulutusi. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.12.1999 korraldusega nr 326 algatatud detailplaneeringu Raja tn 2, Narva-Jõesuu kinnistule (17.08.2004 korraldusega nr 207, millega täpsustati detailplaneeringu tingimusi) planeeringu koostamise tellimine ja selle

6

finantseerimine anti 27.09.2004 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja Nikolai Kazakovi vahel sõlmitud lepingu nr 92 alusel üle kinnistu omanikule, s.o Nikolai Kazakovile. Vastustaja väide, et detailplaneeringu menetlus venib seetõttu, et kaebaja ei ole senini vastustajale detailplaneeringu projekti esitanud, ei ole kooskõlas asja materjalidega, sest eelnevast nähtuvalt on detailplaneeringu projekti koostamine veninud just põhjustel, mille tõttu kaebaja käesoleva kaebusega halduskohtusse pöördus, muuhulgas põhjustel, et vastustaja ei tee ise planeerimismenetluses vajalikke toiminguid. 22. Kohus rahuldab kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus sooritaks kõik toimingud, mis on vajalikud Raja 2, Narva-Jõesuu detailplaneeringu materjalide üleandmiseks Narva-Jõesuu Linnavolikogule detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja haldusakti andmiseks, millega viimane lahendaks vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise küsimuse. 23. HMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on taotlenud kaebuses, kohtulukulude jätmist vastustaja kanda. Kohtukulude nimekirja kaebaja esitanud ei ole. Seega saab kohus määrata kaebaja menetluskuluks tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 19) ning nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik