3-14-50675/12 · 3-14-50675/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-50675 Määruse kuupäev 03.06.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-50675; 2. Jätta A.M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; 3. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene keelde; 4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 29.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. M. kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt pöördub A. M. 1000 euro suuruse hagiavaldusega kohtusse, kuna sai Tartu Vangla 23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2 ja 1-13/722-2 ning on seega kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning oli lisanud kaebuse juurde oma 16.04.2014 vanglale esitatud kahjunõude, mis on registreeritud numbriga 1-13/722-1.

Tartu Halduskohtu 12.05.2014 kohtumäärusega jäeti A. M. kaebus käiguta. Kaebajal paluti täpsustada, kas ta esitab halduskohtule kahju hüvitamise nõude ning paluti selgitada kaebuse asjaolusid. Kahjunõude esitamisel pidi A. M. ära näitama, millise vangla toimingu või haldusaktiga talle kahju tekitati ning millal. Lisaks pidi kaebaja täpsustama, kas tekkinud kahju on varaline või mittevaraline ning selgitama, kuidas on hüvitise suurus arvestatud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuli ära näidata, millisel riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud alusel ta seda taotleb. Kohus märkis, et halduskohus ei saa sisustada kaebust vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse pinnalt. Lisaks eelnevale pidi kaebaja veel täpsustama, millised tõendid kinnitavad temale kahju tekkimist ja märkima, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. A. M. anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai halduskohtu 12.05.2014 kohtumääruse koos venekeelse tõlkega kätte 16.05.2014.

2 20.05.2014 saabus kohtusse kaebaja vastus, milles ei kõrvaldata 12.05.2014 kohtumääruses märgitud kaebuse puuduseid, vaid palutakse kohtul anda kaitsja.

2. 23.05.2014 kirjaga selgitas kohus kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata. Kohus märkis, et kui kirja kättesaamise ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödunud, siis pikendab kohus tähtaega ja annab puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt kaks päeva. A. M. sai kohtu kirja kätte 26.05.2014.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 12.05.2014 määruse kätte 16.05.2014. a ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 26.05.2014. 23.05.2014 kirjaga anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kaks lisapäeva, mis möödusid 28.05.2014. A. M. ei ole kohtule vastanud.

Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole A. M. kaebus kohtus menetletav. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1 toodud nõuetele. Kohus selgitas kaebajale, et tal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetne haldusakt või toiming ning aeg, millal Tartu Vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest kaebust sisustada, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav.

4. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus esitatud taotluse osas seisukohta.

7. Kaebaja on taotlenud kaitsja määramist. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

3 suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik