3-14-50930/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-50930 Määruse kuupäev

2. juuni 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi

Kert Roose kaebus tema Koigi Vallavalitsuse poolt Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon Tagastada Kert Roose kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 27. mail 2014 edastas Koigi Vallavalitsus Tartu Halduskohtule Kert Roose kaebuse, milles ta nõuab Koigi Vallavalitsuse poolt tema Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab ta preventiivse huviga ning kavatsusega esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Kaebaja on seisukohal, et hoolimata riigisisesest õigusest, mis keelab kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada, on tal siiski õigus nimetatud valimistel osaleda. Ta palub jätta kohaldamata Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 ning § 20 lg 3 p 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. Kaebaja tugineb inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni EIÕK lisaprotokolli nr 1 artiklile 3 ning seda täpsustavale Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, ÜRO kodanikuja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele

38 ja 40.

2. Kaebaja taotleb ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus esitas 27. mail 2014 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus väljastada K. Roose vanglasisese isikuarve väljavõtte ning teatada tema vanglakaristuse algusja lõppkuupäev. Tartu Vangla edastas 28. mail 2014 K. Roose isikuarve väljavõtte ning teatas 30. mail 2014, et K. Roose karistusaja algus oli 3. juuni 2012 ning karistuse tähtaegne lõpp on 3. aprillil 2017. Kohtu seisukoht

4. EPVS § 24 lg 6 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuste tegemisest keelduva otsuse peale esitatud kaebuse peab kohus läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Sama paragrahvi lg 7 sätestab niisuguses menetluses tehtavad võimalikud otsused, milleks on kaebuse rahuldamata jätmine või ettekirjutuse tegemine vallavõi linnasekretärile. Kaebaja esitas tuvastamiskaebuse, mille puhul on EPVS

§ 24 lg 7 punktis 2 märgitud otsuse tegemine võimatu. Samuti poleks niisuguse otsuse tegemine olnud võimalik ka seetõttu, et kohus sai kaebuse pärast valimispäeva. Seega ei ole kohus nimetatud sätetega seotud ning kohus menetleb kaebust halduskohtumenetluse tavaregulatsioonile alluva kaebusena.

5. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sama lõike teisest ja kolmandast lausest ilmneb siiski, et tuvastamiskaebuse võib esitada sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada, välja arvatud siis, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

6. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga ning kavatsusega esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus.

K. Roose vangistus lõpeb 3. aprillil 2017. Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lg 3 sätestab, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks. Seega toimuvad järgmised Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal. Kuna hääleõiguse piirangud on sätestatud kõigi valimiste puhul eriseadustes ning erinevad valimised omavad erisugust puutumust rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega, oleks võimalik preventiivsest huvist kõnelda üksnes seoses järgmiste Euroopa Parlamendi valimistega. Selleks ajaks on aga kaebaja vanglast vabanenud. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-40-10 punktis 10 eitanud preventiivset huvi üksnes hüpoteetilise võimaluse korral, et kinnipeetav satub uuesti suletud osakonda. Kohus teeb sellest järelduse, et preventiivset huvi ei saa jaatada ka siis, kui isik ei ole ettenähtavalt enam kinnipeetava staatuses ajal, mil antud staatus vaieldavas õiguslikus küsimuses tema suhtes tähtsust võiks omada. Samuti ei anna kohtu hinnangul kaebajale kaebeõigust tema kavatsus esitada tulevikus hüvitamiskaebus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-53-13 punktis 29 selgitanud, et tegemist on suletud loeteluga. Sama otsuse punktis 40 on Riigikohus rõhutanud, et põhiseaduse § 25 ei nõua, et seadusega oleks kehtestatud riigi vastutus kõigi põhiõiguste igasuguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega peab kohus võimaliku valimisõiguse rikkumise tõttu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ilmselgelt perspektiivituks, kuna sellega ei rikuta ühtegi RVastS § 9 lõikes 1 märgitud põhiõigust.

7. Riigikohus on selgitanud hääletamisõiguse tõhusa kaitse võimalust muuhulgas oma määruse nr 3-4-1-58-13 punktides 34 ja 35. Kuigi see selgitus on antud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste kontekstis, on antud normistik analoogiline ka Euroopa Parlamendi valimiste puhul. EPVS § 20 lõike 2 kohaselt on valijate nimekirja koostamise aluseks andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Seejuures lubab EPVS § 24 lg 1 p 1 valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. EPVS § 24 lõike 2 kohaselt tuleb valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus esitada vallavõi linnasekretärile, kes peab selle viivitamata läbi vaatama. Kui vallavõi linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebus esitatakse EPVS § 24 lõike 5 järgi vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul koos enda kirjalike selgitustega kohtule. EPVS § 24 lg 6 sätestab, et halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

8. Kaebaja iseenesest ongi eelkirjeldatud vaidlustamise korda järginud, kuid ta hilines sellega, mistõttu polnud tal ajaliselt võimalik enam tühistamiskaebust halduskohtule esitada. Nähtuvalt Koigi valla vallasekretäri 22. mai 2014 otsusest nr 19-1.7/281 sai Koigi Vallavalitsus K. Roose taotluse alles 21. mail 2014 Tartu Linnavalitsuselt. Asja materjalidest ei nähtu, millal kaebaja esitas taotluse Tartu Linnavalitsusele, kuid lähtuvalt EPVS § 24 lõikest 2 ei ole põhjust arvata, et Tartu Linnavalitsus oleks sellega viivitanud. EPVS §-s 24 sisalduvad sätted võimaldavad kindlasti jõuda halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse esitamise ning selle sisulise läbivaatamiseni, kui taotlus linnavõi vallasekretärile esitada valimispäevale eelneval 30. päeval.

9. Järelikult on kaebajal võimalik enda õiguste kaitseks kasutada tõhusamaid vahendeid ning HKMS § 45 lõikest 2 lähtudes puudub tal kaebeõigus. Kohtu hinnangul on kaebeõiguse puudumine käesoleval juhul eeltoodud põhjustel ilmselge ning kohus tagastab seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik