3-12-2262/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

03.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2262

Haldusasi

Heinar Oleski kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju eest

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.01.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Heinar Oleski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Heinar Olesk

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Heinar Oleski taotlus Urmas Kivimurru tunnistajana ülekuulamiseks

rahuldamata.

2. Jätta Heinar Oleski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14.01.2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 3. juulil 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Heinar Olesk esitas 21.08.2012 Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles taotles enda mehaanilise käekella asendamist või selle kordategemist. Taotluse

kohaselt viidi H. Olesk 17.08.2012 ratastoolis meditsiiniosakonda ning tema isiklikud asjad

toodi sinna tagantjärgi. Sama päeva hommikul, kui H. Olesk jalutamast tuli, tema kell töötas,

kuid hiljem, kui tema asjad toodi meditsiiniosakonda, siis tema kell enam ei töötanud.

2. Tartu Vangla 27.09.2012. a otsusega nr 1-13/154-1 jäeti H. Oleski kahju hüvitamise taotlus

rahuldamata. Vangla märkis, et hetk, mil kell rikki läks, ei ole tuvastatav ning puuduvad

asjaolud, mis viitaksid Tartu Vangla õigusvastasele tegevusele 17.08.2012 H. Oleski asjade

meditsiiniosakonda viimisel.

3. H. Olesk esitas 28.10.2012 Tartu Halduskohtule 26.10.2012 allkirjastatud kaebuse, milles

taotleb mehaanilise käekella lõhkumisega tekitatud kahju summas 185 eurot hüvitamist.

Kaebuse kohaselt läks H. Oleski käekell katki selle transportimisel kaebaja kambrist

meditsiiniosakonda. Kaebaja selgitab, et kui ta jalutamast ära toodi, siis kell töötas, kuid kui

see talle meditsiiniosakonda järgi toodi, siis see enam ei töötanud.

4. Tartu Halduskohus jättis 14.01.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt seisneb vaidlus selles, kas vastustaja ametnikud on käitunud

õigusvastaselt põhjustades kaebaja kella kahjustumise.

Kaebuse kohaselt oli kaebajal mälukaotus, mille sarnaseid on esinenud ka varem. Intsidendi

järgselt viidi kaebaja ratastoolis teise osakonda. Kaebaja kambrikaaslane pani kaebaja

isiklikud asjad kokku ning vastustaja ametnikud toimetasid need kaebaja juurde. Mõni aeg

hiljem avastas kaebaja, et tema kell ei tööta. Tartu Vangla H. Oleski terviskaardi andmetel

kurtis kaebaja jalutuskäigu ajal 17.08.2012 halba enesetunnet ja kambrisse viimise järel

kaotas teadvuse. Kaebaja hakkas ärkama ca 5-10 minuti pärast.

Vastustaja selgitas välja, et vanglaametnikud G. Kelder ja T. Tubli toimetasid kaebaja

isiklikud asjad meditsiiniosakonda. Elektrooniliste kirjade väljatrükist nähtub, et ametnikud ei

mäleta kellaga seoses mingit sündmust ega isegi mitte, et kell oleks kaebaja esemete hulgas

olnud.

Kohus nõustub, et eeltoodud asjaoludel ei saa järeldada, et vastustaja ametnike tegevus on

põhjustanud kaebaja kella kahjustumise.

Kaebaja ei oska selgitada, millal vaidlusalune käekell viimati töökorras oli. Puuduvad

igasugused andmed selle kohta, et vanglaametnikud oleksid kellaga mingeid toiminguid

teinud või, et teel kaebaja kambrist meditsiiniosakonda oleks aset leidnud mõni vahejuhtum,

mille käigus võinuks kell kahjustusi saada. Üheselt ei ole selge ka see, kas kell oli kaebajal

kaasas või toimetati talle hiljem järele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et kahju tekitas

haldusorgani õigusvastane tegevus.

Üksnes erandlikel juhtudel saab haldusorgani õigusvastase tegevusega kahju põhjustamist

eeldada nii, et tõendamiskoormus läheb üle haldusorganile. Kaebaja omandi kahjustamisega

seoses olukorras, kus kaebajale kuuluv asi ei olnud vastustajale hoiule antud, puudub alus

eeldada, et vastustaja oleks kaebajale kuuluvat asja õigusvastaselt kahjustanud. Asjaoludest ei

nähtu, et vanglaametnikel oleks olnud põhjus või soov kaebaja asja kahjustamiseks.

Tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et Tartu Vangla oleks kaebaja kella kahjustamisega H.

Oleskile kahju põhjustanud. Kaebuse asjaolude täiendav selgitamine ei ole võimalik, sest

puudub võimalus kaebaja väiteid kinnitavate tõendite kogumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. H. Olesk esitas Tartu Halduskohtu 14.01.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt nägi juhtunut pealt H. Oleski kambrikaaslane Urmas Kivimurd,

kes on nõus toimunu kohta seletusi andma. H. Olesk ei saanud ise U. Kivimurrult seletust

võtta, kuna pärast halduskohtu otsuse saamist ei lastud neid kirikus enam kokku. H. Olesk

soovib, et apellatsioonimenetluses ringkonnakohus kõike uuesti ja täpselt uuriks ning saaks

selgust, miks halduskohus leidis, et Tartu Vanglal on õigus.

6. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja selgitab, et 17.08.2012 oli U. Kivimurd H. Oleski kambrikaaslane. Ühes kambris

viibisid H. Olesk ja U. Kivimurd 08.08.2012-17.08.2012 ja 21.08.2012-29.08.2012 ning

alates 02.10.2012. a viibisid kinnipeetavad erinevates osakondades. Vastustajale ei ole teada,

et H. Oleskile oleks tehtud takistusi U. Kivimurruga suhtlemisel. Samas märgib vastustaja, et

vangla kodukorra kohaselt on keelatud kinnipeetaval suhelda teiste osakondade

kinnipeetavatega ning kabelis tegeleda kõrvaliste tegevustega, mistõttu ei ole välistatud, et

H. Oleskit on takistatud, kui ta on soovinud teise kinnipeetavaga vestelda.

Vastustaja on seisukohal, et kambrikaaslane ei saa anda teavet selle kohta, mis juhtus pärast

H. Oleski asjade kambrist väljaviimist, sest teekond meditsiiniosakonda toimus ilma

U. Kivimurru osaluseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et H. Oleski apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 14.01.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole esitatud otseselt taotlust ringkonnakohtus tunnistajana üle

kuulata kaebaja tolleaegne kambrikaaslane U. Kivimurd, on apellatsioonkaebusest võimalik

aru saada, et kaebaja peab tunnistaja ülekuulamist siiski vajalikuks, kuna kaebaja arvates on

tunnistaja võimeline andma ütlusi tema kella katkimineku asjaolude kohta. Sellele, et

U. Kivimurd oleks võimeline andma mingeid ütlusi tema kella katkimineku kohta, ei ole

kaebaja viidanud ei vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ega ka halduskohtule esitatud

kaebuses.

HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust peab

menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaiks, jätab

kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks

Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, miks ta ei ole tunnistaja ülekuulamise

taotlust esitanud nii haldusmenetluses kui ka halduskohtus. Seega esineks juba sellel alusel

alus tõendi tähelepanuta jätmiseks. Samas leiab ringkonnakohus täiendavalt ka seda, et

kaebaja kambrikaaslane saaks antud juhul anda ütlusi ainult kaebajal kella olemasolu või

puudumise kohta, mitte aga väidetavalt kaebaja kella katkimineku kohta vastustaja ametnike

käitumise tulemisena, kuna nagu nähtub asja materjalidest, siis kaebaja väitel pidi kella

katkiminek toimuma selle toomisel kaebaja kambrist meditsiiniosakonda, kus aga kaebaja

kambrikaaslane juures ei olnud.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et U. Kivimurd ei saaks anda täiendavat informatsiooni

kaebaja kella katkimineku kohta ja seega jääb kaebaja taotlus U. Kivimurru tunnistajana

ülekuulamiseks rahuldamata.

9. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtki asjaolu, mille alusel ta väidab, et

vaidlustatud halduskohtu otsus on ebaõige. Kaebaja on lihtsalt viidanud sellele, et tema

arvates on halduskohus asunud ebaõigele järeldusele, et vastustaja ametnikud ei ole süüdi

temale kuulunud kella katkiminekus. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu.

Kaebajale kuulunud esemed meditsiiniosakonda toimetanud G. Kelder ja T. Tubli on

kinnitanud, et nad viisid kaebajale kuulunud esemed sinna, kuid kella kohta ei oska nad

midagi öelda (tl 39-40). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda nende isikute ütluste

paikapidavuses. Kuigi kaebaja oma väidete kohaselt avastas kella katkioleku samal päeval, ei

saa selle alusel veel väita, et kella katkiminek toimus vanglaametnike süülise käitumise tõttu.

Ei ole välistatud võimalus, et kell võis puruneda ka olukorras, kus kaebaja kaotas teadvuse ja

kukkus maha.

Kuna antud juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis annaksid alust väita, et kell purunes

vanglaametnike tegevuse tõttu ja ei ole välistatud kella mittetöötamise muud põhjused, siis on

halduskohus õigustatult leidnud, et puudub alus kaebajale tekitatud kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt halduskohtus kantud

menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtus oli kaebaja menetluskuludest vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi