3-11-2744/27 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-2744

Haldusasi

Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses sisseostude tegemise

piiramisega kartserikaristuse kandmise ajal

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. novembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vjatšeslav Julin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23. novembri 2012. a otsus ning jätta V. Julini

kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 3. juuli

2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Julin viibis Tartu Vangla 19. juuli 2011. a käskkirja nr 1-4/1858 alusel

5. novembrist kuni 30. novembrini 2011 kartseris. V. Julini suhtes ei kohaldatud

vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-s 4 sätestatud piiranguid. V. Julin esitas 16. novembril 2011

tellimislehe nr 1346483, milles soovis osta ühe paki LM-Red sigarette. 24. novembril 2011 pidi

E-1 sektsiooni kambris 1010, kus V. Julin viibis, olema kaupluse päev, kuid tellitud sigaretipakki

talle väljaspool kambrit asuvasse kappi ei pandud.

2. V. Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes

sisseostude tegemise piiramises kartserikarituse kandmise ajal, õigusvastaseks tunnistamist.

Kaebuse kohaselt:

2.1. Vangla sekkus oma tegevusega kaebaja õigustesse rohkem, kui seadus seda lubab. Vangla

tegevus on keelatud VangS § 41 lg-ga 2, põhiseaduse § 3 lg-dega 1 ja 2, §-ga 11, §-ga 14 ja § 19

lg-ga 2 ning tarbijakaitseseadusega.

2.2. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale keeldu osta vangla kauplusest

kartseris viibimise ajal kaupa, mida hoitakse niikuinii väljaspool kartserikambrit.

2.3. VangS § 651 lg-st 4 ja haldusmenetluse seaduse § 51 lg-st 1, § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 1

tuleneb, et vanglal on õigus piirata kaebaja õigusi osaliselt või täielikult ainult haldusakti alusel.

Käesoleval juhul ei andnud vangla kaebaja õiguste piiramise osas mingisugust haldusakti.

2.4. Vangla oli kohustatud müüma kaebajale sigarette ja panema need spetsiaalsesse kappi

väljaspool kartserikambrit, kuna Tartu Halduskohtu 16. juuni 2011. a otsuses haldusasjas

nr 3-10-2660 leiti, et kaebajal on õigus suitsetada ka kartserirežiimil viibides.

3. Tartu Halduskohtu 23. novembri 2012. a otsusega rahuldati V. Julini kaebus. Otsuse

põhjendustes leiti järgnevat:

3.1. Kartserisse paigutamisel väljaspool vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg-s 1 nimetatud

kaupade piiramise korral ei ole vajalik eraldi haldusakti andmine ning piirangu põhjendamine

(Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus nr 3-3-1-41-11).

3.2. Halduskohus tugines otsust põhjendades Tartu Halduskohtu 16. juuni 2011. a otsusele

nr 3-10-2660, mis jõustus Riigikohtu 9. oktoobri 2012. a määrusega. Nimetatud haldusasjas oli

V. Julin esitanud nõude tuvastamaks Tartu Vangla toimingute õigusvastasust, kuna vangla ei

lubanud tal kartserirežiimil olles jalutuskäikude ajal suitsetada. Ühtlasi oli esitatud

kohustamisnõue vastava tegevuse lubamiseks. Tartu Halduskohtu nimetatud otsusega V. Julini

kaebus rahuldati. Tartu Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-10-2660, et kuigi

suitsetamistarbed ei kuulu VSkE § 60 lg 1 kohaselt kartseris lubatud asjade hulka, ei saa sellest

koheselt järeldada, et sel alusel on kartseris viibival kinnipeetaval suitsetamine keelatud. VangS §

651 lg 3 võimaldab kartseris viibival kinnipeetaval vähemal üks tund värskes õhus viibida. VSkE

§ 82 lg 2 lubab suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal,

millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Sama sätte lg 3 kohaselt ei või kinnipeetav

suitsetamistarbeid ja tubakatooteid kambris hoida, need võetakse vanglateenistuse ametnike

poolt hoiule ja väljastatakse ajaks, kui kinnipeetaval on õigus viibida kohtades, kus suitsetamine

on lubatud. Seega puudub erinevus tava- ja kartserirežiimil olevate kinnipeetavate vahel, kuna

mõlematel on keelatud hoida enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid, kuna need on

hoiule võetud.

3.3. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 12.5 kohaselt ei ole kartseris viibival kinnipeetaval keelatud

suitsetamine ajal, mil ta kasutab oma õigust viibida vähemalt üks tund vabas õhus, puudus

eelnevalt nimetatud haldusasjas Tartu Vanglal seaduslik alus keelata kartseris viibival

kinnipeetaval suitsetada selleks ettenähtud kohtades.

3.4. Kuna eelnevalt nimetatud haldusasja pinnalt järeldus, et Tartu Vanglal puudus seaduslik alus

keelata kartseris viibival kinnipeetaval suitsetada selleks ettenähtud kohtades, ei olnud ka

käesoleval juhul alust piirata sigarettide ostmist vangla kauplusest ajal, mil kinnipeetav viibis

kartseris, sest nii või teisti on tava- kui ka kartserirežiimil viibivatel kinnipeetavatel keelatud

omada enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid, sest need on hoiule võetud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tartu Vangla

apellatsioonkaebuses

palutakse halduskohtu otsus tühistada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Haldusasja nr 3-10-2660 otsust ei saa analoogia korras kohaldada käesolevale vaidlusele.

Nimelt oli toona vaidlus selles, kas kinnipeetaval on vaba eneseteostuse raames lubatud kartseris

viibimise ajal kasutada temal olemasolevaid sigarette selleks ettenähtud ajal ja kohas. Antud

vaidluses on küsimus kaebaja õiguses osta sigarette kartseris viibimise ajal. Asjaolu, et

kinnipeetaval on kartseris viibimise ajal õigus tarvitada olemasolevaid sigarette selleks

ettenähtud ajal ja kohas, ei tähenda aga, et tal oleks õigus neid ka kaupluse vahendusel osta.

4.2. Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsusest nr 3-3-1-41-11 tuleneb, et

kinnipeetaval on kartseris viibimise ajal õigus osta kauplusest üksnes VSkE § 60 lg-s 1

nimetatud esemeid, kui haldusaktiga ei ole piiratud nende ostmist.

5. V. Julin apellatsioonkaebusele vastanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus rahuldab Tartu Vangla apellatsioonkaebuse.

7. Käesolevas haldusasjas lasub vaidluse raskuskese sellel, kas kinnipeetaval, kes viibib

kartserirežiimil, on õigus osta kaupa (st tubakatooteid), mis ei ole kartseris lubatud esemete

nimekirjas tulenevalt VSkE § 60 lg-st 1, kuid mida samas ei hoita kambris ei tava- ega ka

kartserirežiimil viibivate kinnipeetavate puhul.

8. Kinnipeetavate sisseostude tegemise võimalust reguleerib VangS § 48, mille lg 1 ls 1 sätestab,

et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta

toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.

Tubakatooted on vanglas lubatud esemeteks, kuid VSkE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetavatel

lubatud neid enda juures hoida, vaid suitsetamistarbed väljastatakse ainult siis, kui kinnipeetaval

on õigus kasutada VangS § 651 lg-st 3 tulenevat õigust viibida vähemalt üks tund päevas vabas

õhus. Selle õigusega on tihedalt seotud ka VSkE § 82 lg 2 regulatsioon, mille kohaselt

kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades

ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg 3 ls-st 3 tuleneb, et

vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida

kohtades, kus on lubatud suitsetada. Seega on kinnipeetaval lubatud suitsetada ka kartserirežiimil

olles. Seda seisukohta kinnitavad ka Tartu Halduskohtu 16. juuni 2011. a otsus ja Tartu

Ringkonnakohtu 22. juuni 2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-2660.

9. Vangla on seisukohal, et õigus kartserikaristuse kandmise ajal suitsetada ja õigus kartseris

viibimise ajal soetada tubakatooteid on kaks eraldiseisvat õigust, mistõttu esimesest ei järeldu

teise õiguse realiseerimise võimalust. Seega on vastustaja hinnangul välistatud analoogia korras

käesolevale vaidlusele haldusasjas nr 3-10-2660 võetud seisukohtade kohaldamine. Ühtlasi

mainib vastustaja, et õigus tarvitada juba olemasolevaid sigarette selleks ettenähtud ajal ja kohas

ei tähenda, et kinnipeetaval oleks võimalik neid kartserirežiimil viibides juurde osta.

10. Riigikohus on leidnud VangS § 48 lg 1 osas kartserirežiimiga seonduvalt järgnevat: „Kui

karistamise käskkirjaga piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist, siis tuleks selle piirangu

kohaldamist eraldi põhjendada. Kui aga kinnipeetavale jääb õigus osta kartseris lubatud asju, siis

puudub vajadus karistamise käskkirjas ära näidata, et kinnipeetav muid asju osta ei saa.“

(Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus nr 3-3-1-41-11). Käesoleval juhul ei

ole kaebaja suhtes kohaldatud VangS § 651 lg-s 4 sätestatud võimalust piirata VangS § 48

kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu seisukohast järeldub, et kartserirežiimil

viibival kinnipeetaval on võimalik soetada ainult neid esemeid, mis on kartseris lubatud asjade

nimekirjas vastavalt VSkE § 60 lg-le 1, esemeid, mida sinna nimekirja arvatud ei ole,

kinnipeetav kartserirežiimil olles soetada ei saa. Selline õigus on välistatud isegi juhul, kui neid

esemeid kinnipeetav enda juures kambris hoida ei saagi. Teisalt ei ole käesoleval juhul tegemist

ka olukorraga, kus kartserirežiimil viibiva kinnipeetava võimaluse osas teha sisseoste

regulatsioon hoopiski puuduks. VanS § 651 lg 4 võimaldab piirata VangS § 48 kohaldamist.

Nimetatud piirangu rakendamise tagajärjeks on see, et kinnipeetavalt võetakse sisseostude

tegemise võimalus kartserikaristuse kandmise ajaks hoopiski ära või teisalt tagatakse talle see

õigus piiratud mahus, st lubatakse osta ainult VSkE § 60 lg-st 1 nimetatud esemetest teatud

kaubaartikleid. Sätte eesmärgist ja Riigikohtu tõlgendusest antud sättele tuleneb, et

kartserirežiimi eripära tõttu on muude esemete soetamine välistatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on vastav tõlgendus kooskõlas ka kartserirežiimi eesmärgiga.

Distsiplinaarkaristuse määramise eesmärgiks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale

käitumisele. Määratud karistus peab panema isikut enda õigusvastaste tegude üle järele mõtlema

ning ideaalis peaks selline karistamine aitama vähendada tulevikus sama isiku poolt

toimepandavate õigusvastaste tegude tõenäosust. Taolise eesmärgi püstitamisele ei aitaks sugugi

kaasa see, kui kinnipeetaval on ka kartserirežiimil olles võimalik nautida talle seadusest

tulenevaid õigusi samas mahus kui tavarežiimil olles. Seda järeldust ei väära ringkonna arvates

seegi, et kuigi kinnipeetaval on ka kartserirežiimil olles võimalik vähemalt üks tund päevas

vabas õhus viibida, mistõttu on tal selle aja jooksul võimalik suitsetada, kui tal on olemas selleks

tarvilikud tubakatooted, muutub sisseostude keelamine selle kaubaartikli osas suitsetamise

põhimõtteliselt võimatuks. Siinkohal nõustub ringkonnakohus vangla seisukohaga, et õigus

realiseerida õigusaktides sätestatud võimalust suitsetada ja teha sisseoste, on kaks eraldiseisvat

õigust ning suitsetamise jaatamisest ei järeldu tubakatoodete soetamise õigust kartseris viibimise

ajal.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldada,

Tartu Halduskohtu 23. novembri 2012. a otsus tühistada ning V. Julini kaebus rahuldamata jätta.

V. Julin oli kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Tulenevalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg-st 10 puudus riigilõivu tasumise kohustus

apellatsioonkaebuse esitamisel ka Tartu Vanglal.

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene