1-10-15276/230 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2014, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja nr

1-10-15276

Kriminaalasi Kristjan Talvik 9; süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, § 418 lg 1 järgi ja D.S süüdistuses KarS § 114 p 5 järgi

Avaldus Kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus

Avalduse esitaja D.S, isikukood XXX, asukoht xxxx

Avalduse esitaja esindaja

Vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON:

Jätta avaldus kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ajatamiseks D.S-i

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-15276 D.S mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning teda karistati 7 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kaistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguses

14.06.2010, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. Sama otsusega mõisteti D.S-ilt välja kriminaalmenetluse kulud riigituludesse: 695.04 eurot sundraha, 18.64 eurot toimiku paljundamise eest, 111.17 eurot surnu kohtuarstliku eskpertiisi teostamise eest, 2789.74 eurot DNA ekspertiisi teostamise eest, 995,87 eurot sõrmejälje ekspertiisi teostamise eest, 157.09 eurot jäljeekpertiisi teostamise eest, 141.24 eurot käekirjaekspertiisi teostamise eest, s.o kokku summas 4908.79 eurot. s 12.05.2014. Kohtuotsus jõustu

28.05.2014 esitas D.S-i kaitsja kohtule avalduse, milles ta taotles tema süüdimõistetu kaitsealuselt kriminaalasjas nr 1-10-15276 pikendada väljamõistetud menetluskulude tasumist ühe aasta võrra viibib süüdimõistetu . Avalduse kohaselt kinnipidamisasutuses xxxx ning

seetõttu puudub taotluse esitajal sissetulek, mistõttu i ole võimalik kriminaalmenetluse e kulusid tasuda.

Täitemenetluse seaduse § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendis 3-1-1-2-12, et mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid ka oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on leidnud lahendi 3-1-1-

109-13 punktis 9, et isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega arvesse tuleb võtta süüdistatava - sissetulekud ja varaline seisund tervikuna.

Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla ka välistada, et kindlustatud, ei saa kohus

a priori süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal.

Süüimõistetu on ainsa mõjuva põhjusena nimetanud asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses xxxx ning tal puudub seetõttu sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vangistuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Kohus leiab, et ka vangistuses viibides võimalik on

kinnipeetavatel tulu teenida ning seega ei ole vangistuses viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse kriminaalmenetluskulude täitmise pikendamiseks. Lisaks märgib kohus, et kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ühe aasta võrra vangistuses viibimise põhjendusel ei ole , kuna ka ühe aasta pärast viibi otstarbekas b kinnipeetav veel kinnipidamisastuses, seda eeldusel, et kinnipeetav kannab ära kogu talle mõistetud karistuse.

Muid mõjuvaid põhjuseid, miks kriminaalmenetluskulude täitmise tähtaega pikendada, süüdimõistetu kohtule esitanud ega tõendanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt, kohus jätab avalduse kriminaalasjas väljamõistetud D.S-i menetluskulude rahuldamata. tähtaja pikendamiseks

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 25.07.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 03. juuni 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu D.S-i kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Riigikohtu 22.09.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadus -

tiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu j D.S-i kaitsja van ätta deadvokaat Küllike Nammi määruskaebus menetlusse võtmata.

Kohtumäärus jõustus 22. septembril 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne nooremreferent