3-14-50765/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50765

Haldusasi S.F. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise vastuvõtmine, kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu S.F. taotlus esialgse õiguskaitse taotlusest loobumiseks Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 594 täimise peatamiseks vaidemenetluse ajal.

2. Tagastada kaebus S.F.le.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.05.2014 esitas S.F. (tõlkest saabunud 09.05.2014) Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

Taotluse esitaja selgitab, et Tallinna Vangla Rita Hansoni isikus kirjutas 19.04.2014 ettekande nr 953 selle eest, et 18.04.2014 kell 10:15 jalutas S.F. jalutuskäigu ajal keelatud jalutusboksis. S.F. kirjutas 25.04.2014 selgituse selle ettekande kohta, kuid seda eirati ning juba 02.05.2014 toodi S.F.le käskkiri 3-ööpäevase kartseri kohta.

S.F. lisab, et enne seda lahendab ta ettekande nr 249 küsimust, mille kohta on ta juba halduskohtule kaebuse esitanud, kus kaebaja vaidlustab 10-ööpäevast kartserit tingimisi.

S.F. märgib, et nüüd on tekkinud selline olukord, kus ta omamata võimalust jõuda vaidlustada ettekannet nr 249 ja nr 953, peab minema kandma 13-ööpäevast kartserit kahe ettekande eest kokku saamata tõendamata kummalgi juhul oma süütust.

S.F. palub kohut kohustada Tallinna Vanglat peatama käskkirja täitmine kuni täieliku uurimiseni ning asjaolude väljaselgitamiseni.

2. 09.05.2014 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal kohtule edastada kaebaja poolt märgitud distsiplinaarkäskkirjad koos vastavate alusmaterjalidega ning vaidemenetluse materjalidega, samuti info käskkirjade täitmise kohta.

Palutud dokumendid saabusid kohtusse 12.05.2014.

3. 13.05.2014 määrusega jättis kohus S.F. esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning selgitas tekkinud õiguslikku olukorda.

4. 28.05.2014 saabus kohtule S.F. avaldus, milles S.F. teatab, et kandis 3 ööpäevase kartserikaristuse ära, millest tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole enam mõttekas.

Samas soovib S.F. esitada kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks ebaseaduslikult kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise eest summas 23,10 eurot (ettekande nr 953 ja käskkirja nr 594 alusel).

Samuti teatab S.F., et tema kohta on koostatud ettekanne nr 1239, millega ta ei nõustu ja mille tühistamist ta soovib. Samuti palub ta kohustada vanglat vallandama valvur Rita Ganson.

5. Seoses S.F. sooviga esitada kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 23,10 eurot (Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 954 alusel kantud kartserikaristuse eest ning kartseri alandavate tingimuste eest) palus kohus Tallinna Vanglal teatada, kas S.F. on läbinud selles nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse. Menetluse läbimise korral palus kohus esitada kohtule vastavad haldusmenetluse materjalid.

Samuti palus kohus Tallinna Vanglal teatada, kas S.F. poolt märgitud ettekande nr 1239 alusel on koostatud distsiplinaarkäskkiri ning kas S.F. on selle vaide korras vaidlustanud ning kui kaugel on vastav haldusmenetlus (lisada haldusmenetluse materjalid).

6. 02.06.2014 teatas Tallinna Vangla kohtule, et S.F. ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ega vastavat kahjunõuet vanglale esitanud.

Küll aga on S.F. esitanud käskkirja nr 594 kehtetuks tunnistamise nõudega vaide, mis käesolevaks hetkeks ei ole veel lahendatud.

Vangla märgib, et ettekandes nr 1239 fikseeritud sündmuse osas alustas Tallinna Vangla 26.05.2014 distsiplinaarmenetluse, kuid käesolevaks hetkeks ei ole menetlus veel lõppenud ning S.F.t ei ole distsiplinaarkorras karistatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise lahendamine

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

8. S.F. palus esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr

594 täimine vaidemenetluse ajaks. S.F. on esitanud vaide 09.05.2014 nimetatud käskkirja tühistamiseks ja vaidemenetlus on Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud andmete kohaselt pooleli.

Samas teatas S.F. 28.05.2014 kohtule, et on Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 594 alusel määratud kolme ööpäevase kartserkaristuse ära kandnud, millest tulenevalt ei ole vastava taotluse esitamine enam mõttekas.

Kohus käsitleb eeltoodut kui S.F. soovi loobuda vastava esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest. Kohus leiab, et S.F. taotlus loobuda esialgse õiguskaitse taotlusest Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 594 täimise peatamiseks tuleb vastu võtta, kuna esitatud taotlus ei täida enam oma eesmärki.

Kaebuse tagastamine

I

9. Seoses asjaoluga, et S.F. kandis Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 594 alusel määratud kartserikarituse ära, esitas S.F. kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks ebaseaduslikult kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise eest summas 23,10 eurot.

10. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal ei ole läbitud kohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

11. Kohus selgitab siinkohal, et kuna kaebaja on esitanud Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 594 tühistamiseks vaide Tallinna Vanglale, siis on esiteks otstarbekas ära oodata vaidemenetluse tulemus. Kui kaebaja sellega ei nõustu, siis esitada kohtule eraldi nõuetekohane kaebus Tallinna Vangla 02.05.2014 käskkirja nr 594 tühistamiseks (30 päeva jooksul arvates vaideotsuse saamisest). Alles seejärel, kui on selgunud vastava käskkirja õiguspärasus või õigusvastasus (ehk kas kaebaja paigutamine karterisse oli seaduslik või mitte), on kaebajal otstarbekas otsustada kahju hüvitamise nõude esitamise üle.

Kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ja vt ka HKMS 47 lg 2).

II

12. Teiseks esitas kaebaja kohtule taotluse ettekanne nr 1239 tühistamiseks. Samuti palus kaebaja kohustada vanglat vallandama valvur Rita Ganson.

13. Kohtule nähtub kontrollides vanglast ettekande nr 1239 seotud asjaolusid, et ettekandega nr 1239 fikseeritud sündmuse osas alustas Tallinna Vangla 26.05.2014 distsiplinaarmenetluse, kuid käesolevaks hetkeks ei ole menetlus veel lõppenud ning S.F.t ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Järelikult on vastav kaebus esitatud kohtule ennatlikult. Kohus soovib juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei saa ühes kaebuses vaidlustada omavahel mitte seotud vangla akte ja toiminguid. Kaebajal tuleb üldjuhul esitada iga distsiplinaarkäskkirja vaidlustamiseks eraldi nõuetekohane kaebus läbides seejuures kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.)

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Kuna ettekande nr 1239 alusel alustatud distsiplinaarasjas ei ole veel distsiplinaarkäskkirja välja antud, siis ei saa ettekanne nr 1239 kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Ettekanne on menetlustoiming, mida üldjuhul iseseisvalt vaidlustada ei saa. Kaebajal tuleb vaidlustada lõplikku haldusakti, kui see välja antakse läbides sealjuures enne ka kohustuslik kohtueelne menetlus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja kaebus nõudes tühistada ettekanne nr 1239 tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

14. Mis puudutab kaebaja nõuet kohustada Tallinna Vanglat vallandada valvur Rita Ganson, siis selle nõude lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus.

Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus lahendab peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidlusi. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas. HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

HKMS § 5 sätestab halduskohtu volitused, milleks on: 1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu.

Antud juhul soovib kaebaja vanglaametniku Rita Gansoni vallandamist. Sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd halduskohtul puudub pädevus võtta vastu otsuseid haldusorgani ametnike teenistussuhte lõpetamise kohta (see otsustuspädevus on üksnes haldusorganil) sh algatada haldusorgani ametnike suhtes distsiplinaarmenetlusi, mis võiks viia ametniku vallandamiseni.

HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Ametnike distsiplinaarkorras karistamine kuulub ametniku tööle võtnud isikute pädevusse, selleks on võimalik pöörduda avalduse või märgukirjaga vangla administratsiooni poole kui kaebaja ei ole rahul ametniku tööga.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebuse nõude kohustada Tallinna Vanglat vallandada vanglaametnik Rita Ganson läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb kaebajale tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik