1-13-7766/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-7766

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

02.juunil

2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7766 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Inga Kaljus Asja läbivaatamise kuupäev 02.06.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid . tingimisi enne S O tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S O XXX . isikukood viibib xxx

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. S O .

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast ko

htumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava . tingimisi enne S O tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S O .

Viru Maakohtu 04.10.2013 otsusega

tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning

KrMS § 238 kohaldamisega mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

2 alusel KarS § 65 lg

karistust suurendati Viru Maakohtu 25.07.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks10 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus . 04.10.2013 ja l .08.2014 õpp 04

Kinnipidamisasutuses . ei ole S O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav elas enne vangistust 1- toalises korteris aadressil xxx koos elukaaslase ja kahe tema alaealise lapsega. Isiku sõnul ostis selle korteri talle vanaema. Hetkel olevat korter välja üüritud, elukaaslane koos lastega elavad sotsiaalkorteris.

Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid Sillamäe Kutsekoolis, kus omandas ehitaja eriala. Isiku sõnul on talle määratud töövõimetus 70% ja keskmine puue. Pikemaajalisi töötuse perioode ei ole olnud. Enne vangistust - olevat töötanud DVA 2 Compani betoneerijana. Enne seda töötas Sillamäe sadamas. On teinud juhutöid. K-raha andmeil tasumata hagisid summas 37,18 eurot. Vanglas töötab majandustöödel koristajana alates 16.12.2013. Med. osakonna andmeil diagnoositud alkoholisõltuvus. Tunnistab, et varasemalt kuritarvitas alkoholi, sagedamini hakkas tarvitama alkoholi alates 18.eluaastast ning tõuke tarvitamiseks olevat andnud eelmise elukaaslasega lahkuminek. Korduvalt karistatud vääteokorras alkoholiseaduse alusel ning kriminaalkorras joobes juhtimise eest. Alates 10.03.2014 toimuvad motiveerivad vestlused inspektor-kontaktisikuga alkoholi käsitlevatel teemadel, väljastatud töövihik. Isik tunnistab sõltuvusprobleemi, tekkis motivatsioon üldse loobuda alkoholi tarvitamisest. S O . on kriminaalkorras karistatud 6 korral ning reaalselt karistust kannab 1 korda. 2- -l korral varguse ning 2-l l korral toime pannud raske avaliku korra rikkumise vägivallaga, 1 korral joobes juhtimise. Käesolevat vangistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, kuritegu on toime pandud elukaaslase vastu sõltuvusprobleemide pärast. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 61%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 47%.

Viru Vangla ei toeta .

S O tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx , et tegemist on kahe Kodukülastuse käigus selgus toalise korteriga. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava vanemad, kes mõlemad töötavad ning on nõus S.O vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole S.O kindlat töökohta. Karistusregistri andmetel on . kuus korda kriminaalkorras karistatud. S O Kolm korda karistatud tingimisi vangistusega, mis kõik ebaõnnestusid.

Prokuröri abi Henrik Esse

kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlus

t ennetähtaegseks vabanemiseks.

S O . taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

S O . tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S O . isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

S O . ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

S O . on kriminaalkorras karistatud 6 korda (avalikku korra rikkumise eest, joobes juhtimise ja varavastaste kuritegude eest). Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (varasemalt karistatud liig

joobes juhtimise eest ja alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning .

S O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem . -le ei olnud tulemuslik S O määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks . S O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumisteelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S O . vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma