1-13-9118/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst.

KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Ülar Luuk on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.10.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 13.06.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 kuu 28 päeva võrra ning mõisteti Ülar Luukile lõplikuks karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2013 – 11.10.2013, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 6 kuud 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga 412 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätetele. KarS § 75 lg 2 p 2 järgi pandi Ülar Luukile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse algus 29.10.2013 ja lõpp 28.08.2014.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-9118 Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 22.05.2014 erakorraline ettekanne Ülar Luuk´ile Viru Maakohtu 11.10.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Ülar Luuk, isikukood 37007182238, xxxx

Ülar Luuk selgitas kohtus, et detsembris 2013 ei saanud ta paar päeva ÜKT teha, sest ribid olid katki, ta tundis valu, kuid arsti juurde pöördunud ei ole, sest tal puudus ravikindlustus. Jaaniaris 2014 ta ei mäleta, et kohale tulles oleks ta ÜKT tegemisest keeldunud. Mais 2014 ta jättis 13. ja 14.05.2014 ÜKT tegemisele ilmumata, sest tal ei olnud telefoni, millelt helistada, ta ise viibis xxx autoga toimus avarii, ta pidi sellega tegelema. Alates järgmises esmaspäevast võib ta alustada põhitöökohaga ühes Jõhvis autoremondiga tegelevas ettevõttes. Ta plaanib küsida igas kuus ühenädalast puhkust, et xxx.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Registreerimislehest (lk 53) on näha, et Ülar Luuk 21.05.2014 määratud registreerimisele ei ilmunud, ilmus 22.05.2014. Ülar Luuk 22.05.2014 kirjutatud seletusest (lk 92) nähtub, et 21.05.2014 helistas, et tuleb hiljem registreerima. Koeraga jalutades rattaga sõites kukkus. Kukkumine oli nii tugev ja valud olid tugevad, et ei saanud ise autorooli istuda ja kedagi teist ei olnud paluda. Täna käisin traumapunktis ja siis tulin kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. 27.04.2014 ületasin kogemata teed vales kohas Kohtla-Järvel sooritades väärteo (trahv maksmata). Patsiendikaardist nr. R488148 nähtub, et Ülar Luuk viibis 22.05.2014 Emos vastuvõtul kaebusega- 20.05.2014 kukkus maha jalgrattalt, valu paremal küljel. Diagnoos: pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon ( lk 89-91).

Esimesel registreerimisel 11.11.2013 kriminaalhooldusametniku poolt selgitati Ülar Luukile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, mis on Ülar Luuki poolt allkirjastatud 11.12.2013 ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda.

Teisel kohtumisel 11.11.2013 oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 20.11.2013 ja 25.11.2013. Hooldusalune sooritas 16 tundi üldkasulikku tööd.

27.11.2013 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 27.11.2013 ja 28.11.2013. Hooldusalune sooritas 16 tundi üldkasulikku tööd.

09.12.2013 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni xxx 16.12.2013, 17.12.2013 ja 20.12.2013. Hooldusalune üldkasulikku tööd tegemas ei käinud ja oli koostatud esimene Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik Hoiatus. 09.01.2014 Rikkumise fikseerimise akis kirjutab Ülar Luuk, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas 16.12.2013, 17.12.2013 ja 20.12.2013, sest kukkus ribid katki. Arsti poole ei pöördunud, sest tal puudus ravikindlustus (lk 66).

20.01.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks xxx 20.01.2014 ja 21.01.2014. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd ja oli koostatud teine Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik Hoiatus. 05.02.2014 Rikkumise fikseerimise aktis kirjutab Ülar Luuk, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas 20.01.2014, 21.01.2014 seoses külmade ilmade ja tervisliku seisundi tõttu. Käis kohal aga tööd ei saanud teha kuna olin külmetanud ja palavikus. Tööl saab käia kas hommikul vara või õhtul hilja kuna käib tööalaselt täiendkoolitusel (lk 70). 05.02.2014 seletuse kirjutab Ülar Luuk, et hetkel pean kodust majapidamist üksinda üleval. Elukaaslane on lastega Pärnus. Käib ise tööalastel koolitustel ja täiendõppes. Kord-kaks on lapsed tema juures. Teinekord on ise nende juures. Koolitused toimuvad xxx (lk 68).

05.02.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 8 tunni sooritamiseks xxx

19.02.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks xxx 25.02.2014 ja 26.02.2014. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Ta esitas puudumise kohta patsiendikaardi nr R477038 (valu parema labakäe 5-ndas sõrmes, vasakus kõrvas). Patsiendikaart välja antud 19.02.2014. Kips käel 3 nädalat (lk 74-76).

03.04.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 08.04.2014 ja 09.04.2014. Hooldusalune sooritas 16 tundi üldkasulikku tööd.

14.04.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 32 tunni sooritamiseks xxx 15.04.2014, 16.04.2014, 17.04.2014 ja 22.04.2014. Hooldusalune sooritas 32 tundi üldkasulikku tööd.

07.05.2014 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks xxx 13.05.2014 ja 14.05.2014. Hooldusalune üldkasulikku tööd sooritama ei asunud. Oli koostatud kolmas Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kolmas Hoiatus.

22.05.2014 Rikkumise fikseerimise aktis kirjutab Ülar Luuk, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas, 13.05.2014 ja 14.05.2014 kuna naine ja lapsed xxx siis tuleb seal Pärnus käia. Sealt tagasi tulekul juhtus 11.05.2014 õnnetus-autoavarii. Metskits hüppas autole ette. Vigastused olid autol suured ja omal jõul auto enam liikuda ei saanud. Puksiiri-auto jaoks raha enam ei olnud. Pidin oma jõududega auto liikuma saama. Vigastustest on olemas pildid. xxx aastane ja xxx aastane. Õnnetus juhtus sellises kohas, kus ei olnud ühtegi tuttavat ja telefon läks avarii tõttu rikki, selle tõttu ei saanud ka teavitada tööle mittetulekut (lk 87).

Erakorralise ettekande kohaselt on Ülar Luuk alates 05.03.2014 arvel tööotsijana Eesti Töötukassas. 03.04.2014 registreerimisel esitas Ülar Luuk tunnistused. Läbis edukalt Streetmoto kuluosakoolituse. Tunnistus välja antud 12.02.2014. Läbis edukalt Streetmoto remondikoolituse. Välja antud 29.03.2014 (lk 77,78). Karistusregistri andmetel on Ülar Luuki väärteokorras karistatud Ida prefektuuri 27.04.2014 otsusega LS § 259 lg 1 järgi rahatrahviga 16 eurot. Rahatrahv on tasumata (lk 93-98).

Ülar Luuk sooritas talle täitmiseks määratud 412 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 88 tundi. Sooritamata jäi tema poolt 324 tundi üldkasulikku tööd. Ülar Luuk on koostatud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta 3 Rikkumise fikseerimise akti ja tehtud kolm kirjalikku hoiatust. Esimene 09.01.2014, teine 05.02.2014 ja kolmas 22.05.2014.

Ilmekaks asjaoluks on see, et korduvate ühiskondliku kasulike töö tundide tegemisest puudumiste põhjuste kohta on isik esitanud ühel korral patsiendikaardi nr R477038 (puudumised 25.02.2014 ja 26.02.2014), kuigi detsembris 2013, jaanuaris 2014 ja mais 2014 jättis ÜKT tegemisele asumata, nimetades põhjuseks einevaid haigusi ja õnnetusest tekkinud vigastusi. Kohus leiab, et oma käitumisega näitas süüdimõistetu ülimalt vastutundetut suhtumist vangistuse asendamisse ÜKT-ga, seda olukorras, kuii ta on vangistusega karistatud korduvalt, uus kutritegu oli toime pandud katseajal ja vangistuse asendamisel ÜKT-ga anti isikule viimase võimaluse vältida reaalset vangiminekut. Tema selgitused on inimlikult arusaadavad. Isik arvukalt osutab oma haigusele ja haigestumistele, kuid arstitõendit ei ole ametnikule ega kohtule senini esitatud. Kohtul ei tekkinud veendumust, et vangistuse asendamine ÜKT-ga on endiselt põhjendatud ja aktuaalne. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks nüüd peale kohtuistungit peaks süüdimõistetu olema võimeline ÜKTd tegema. Vangistuse asendamisel oligi isikule antud viimane võimalus vältida vangistust. Isiku selgitused ÜKT-st puudumise kohta kuupäevil 16.,17., 20.12.2013, 20. ja 21.01.2014 ja 13. Ja 14.05.2014 ei ole veenvad. Juhul, kui isikul oleks esinenud detsembris 2013 trauma, ei ole ravikindlustuse puudumise takistuseks pöörduda traumapunkti, nagu oli isik teinud näiteks 15.02.2014 ( lk 74). Järelikult puudus isik töölt detsembris 2013 ilma mõjuva põhjuseta. Sama olukord on 20. ja 21. Jaanuaril 2014. Isik ei esitanud arstitõendit, et ta oleks mainitud kuupäevil haige. Lk 71, rikkumise fikseerimise aktis märgib kriminaalhooldusametnik, et tööandja sõnul isik tuli kohale ja saades teada, et tegemist on lumekoristusega, lahkus töölt. Maikuu töölt puudumise kohta selgitust ei pea kohus veenvaks. Avarii, milles sai vigastusi isiku auto, xxx 11.05.2014. Kohus leiab, et xx.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et süüdimõistetu ei ei võtta vangistuse <sendamist ÜKT-ga piisava tõsidusega. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu arvamust, et ÜKT tegemise aega saab ju pikendada. See annab kohtule aluse arvata, et isik ei peagi tähtsaks ÜKT tegemise kavadest ja tähtajast kinnipidamist. Tuleb arvestada ka sellega, et kohtuotsusega on ÜKT tegemise aeg määratud 10 kuud, mis lõpeb 28.08.23014. Süüdimõistetu avaldas arvamust, et nüüd ta plaanib igas kuus võtta puhkuseaega põhitöökohalt, et teha ÜKTd. Kohus märgib, et isegi kui nüüd hakkab süüdimõistetu käima ÜKT tegemas ühes kuus ühe nädala jooksul, teeb ta augusti kuuks ära ainult 120 tundi tööd, tegemata aga 324 tundi. Kohus märgib, et ei saa olla aktsepteeritav lukord, kui isikule määratud karistus jäetakse täitmata ja seda isiku vastutustundetu käitumise pärast.

Kriminaalhooldus Ülar Luuki suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Seega Ülar Luuki reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki.

KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata Ülar Luukile mõistetud ärakandmata karistusvangistus 5 kuud 12 päeva (324 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT).

Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus Ülar Luukile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata Ülar Luukile Viru Maakohtu 11.10.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 5 (viis) kuud 12 päeva vangistust, täitmisele.

Saata Ülar Luuk kandma karistust.

Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu